Putini vennaskonna vaevaline algus

„See liit on elujõuline nii kaua, kuni Venemaa näeb selles oma peamist välispoliitilist eesmärki, kuidas ära hoida endiste Nõukogude vabariikide lähenemist ELile ja NATOle,“ ütles europarlamendi saadik ja endine välisminister Urmas Paet 1. jaanuarist käivitunud liidu kohta, kuhu kuuluvad varem tolliliidu moodustanud Venemaa, Valgevene ja Kasahstan, millega 2. jaanuaril ühines ka Armeenia. Mai algusest on liitumas Kõrgõzstan. Vene meedia kirjutab, et perspektiivis võiks liituda isegi Türgi, mis on aastakümneid eduta Euroopa Liidu uksele koputanud.

„Arvestades Venemaa meetodeid Euraasia Liidu laiendamisel, tuleb seda protsessi paraku tõsiselt võtta,“ märkis Paet, tuletades meelde, et praegune pingeolukord Ukrainas ja Ukraina ümber on paljuski Venemaa Euraasia Liidu loomise ambitsiooni pärast tekkinud.

Ukraina pööras selja

Venemaa taktikepi all

Euraasia Liit on kavandatud Euroopa Liidu eeskujul sihiga luua ühine turg, kus kaubad, teenused, kapital ja tööjõud vabalt liiguvad. Tähtajad on seatud alles edaspidiseks, ühtne energiaturg näiteks ei käivituks enne 2025. aastat.

Peamiseks nõrkuseks peavad uue liidu kriitikud Venemaa suurt domineerimist ja ühise tulevikunägemuse puudumist – kõik tahavad saada ja kisuvad tekki enda peale, keegi ei taha jagada. Väiksematel riikidel on esikohal majandushuvid – juurdepääs Vene turule, soodsa hinnaga energiakandjad, Venemaa investeeringud, Moskva jaoks on olulisim poliitiline dimensioon. Venemaa ei ole üksi.

Lääne meedia on Euraasia Liidu kuulutanud surnult sündinuks, viidates sisepingetele, usaldamatusele ja välja kujunemata ühtsetele reeglitele. Venemaa aga kutsub Euroopa Liitu juba Euraasia Liiduga läbirääkimistele. Sellise ettepanku tegi intervjuus väljaandele EUObserver Venemaa suursaadik ELis Vladimir Tšižov. „Sanktsioonid ei ole takistuseks,“ ütles ta.

Ka Venemaa välisminister Sergei Lavrov ütles nädalapäevad tagasi, et USAga vabakaubanduslepingu sõlmimise asemel oleks Euroopa Liidule palju loomulikum koostööd teha Euraasia Liiduga.

Sama idee pakkus Saksamaa kantsler Angela Merkel välja Vladimir Putinile G20 riikide kohtumisel Austraalias. Kaubanduskõnelused ELi ja Euraasia Liidu vahel võiks olla üks kanal Venemaa presidendi Vladimir Putiniga dialoogi jätkamiseks. „Me oleme valmis kaubanduskõnelusteks Euraasia Liidu ja ELi vahel,“ ütles Merkel novembri lõpus Bundestagis.

Urmas Paeti sõnul pole Euraasia Liidu teema Euroopas seni eriti esil olnud, kuid muutub järjest aktuaalsemaks. „Arvestades näiteks kaubandus- ja tollireeglite ühtlustamist Euraasia Liidu liikmesmaade vahel, siis on vältimatu, et neil teemadel tuleb Euraasia Liiduga asju ajada,“ ütles Paet, „Aga kindlasti ei tohiks seda praegusel ajal laiendada poliitilistele teemadele, arvestades, miks Ukraina konflikt tekkis ja mis meetoditega on Venemaa Euraasia Liitu laiendanud.“

 

Euraasia Liit

170 miljoni tarbijaga ühisturg, mille SKP on Venemaa presidendi Vladimir Putini sõnul kokku 4,5 triljonit dollarit

liit koondab viiendiku maailma maagaasivarudest ja 15% naftareservidest

2013. aastal oli liikmesriikide kaubavahetus 64 miljardit dollarit (võrdluseks ületas Venemaa kaubavahetuse käive ELiga samal aastal 400 miljardit dollarit)