Sirje Rank • 7 jaanuar 2015

Putini vennaskonna vaevaline algus

Euraasia Liidu valitsusjuhid detsembris Moskvas  Foto: Scanpix/Reuters

Venemaa juhitud Euraasia Liit käivitus aasta algul ilma suurema kärata ning üle kivide ja kändude, kuid protsessi tuleb sellest hoolimata tõsiselt võtta - järjest aktuaalsemaks muutub uue majandusliidu teema ka Euroopa Liidus.

„See liit on elujõuline nii kaua, kuni Venemaa näeb selles oma peamist välispoliitilist eesmärki, kuidas ära hoida endiste Nõukogude vabariikide lähenemist ELile ja NATOle,“ ütles europarlamendi saadik ja endine välisminister Urmas Paet 1. jaanuarist käivitunud liidu kohta, kuhu kuuluvad varem tolliliidu moodustanud Venemaa, Valgevene ja Kasahstan, millega 2. jaanuaril ühines ka Armeenia. Mai algusest on liitumas Kõrgõzstan. Vene meedia kirjutab, et perspektiivis võiks liituda isegi Türgi, mis on aastakümneid eduta Euroopa Liidu uksele koputanud.

„Arvestades Venemaa meetodeid Euraasia Liidu laiendamisel, tuleb seda protsessi paraku tõsiselt võtta,“ märkis Paet, tuletades meelde, et praegune pingeolukord Ukrainas ja Ukraina ümber on paljuski Venemaa Euraasia Liidu loomise ambitsiooni pärast tekkinud.

Ukraina pööras selja

Venemaa tahtis loodavasse liitu kindlasti ka 45 miljoni elanikuga Ukrainat, meelitades odava gaasi ja soodsa abilaenuga, kuid ukrainlased ei tahtnud Venemaa vasalliks – läinud aastal sõlmis Ukraina (samuti Moldova ja Gruusia) assotsiatsioonilepingu Euroopa Liiduga. Armeenial oli assotsiatsioonileping samuti valmis, kuid viimsel hetkel – pärast kohtumist Venemaa riigipeaga – otsustas Jerevan Euraasia Liidu kasuks.

Ukrainas toimuv ning mullu Vene riigiduumalt saadud õigus kaitsta venelaste huve mis tahes riigis on närviliseks muutnud ka Valgevene ja Kasahstani, külvates uue liidu liitlaste vahele umbusku. Eriti kui Venemaa riigipea lubab omale märkusi, et õieti pole ka Kasahstanil iseseisva riigina kuigi pikka ajalugu. Kasahstan ja Valgevene on pigem toetanud Ukrainat.

Naginad liitlaste vahel

Ühtset hoiakut ei kujunenud uue majandusliidu liikmeil ka Venemaa vastusanktsioonide osas lääneriikide kaupadele – see andis ainest uuteks tülideks, kui Venemaa süüdistas Valgevenet keelatud kaupade Vene turule smugeldamises. Venemaa keelustas seejärel ka Valgevene enda piimatoodete impordi Venemaale.

Valgevene hakkas Venemaalt omakorda nõudma arveldamist USA dollarites, et kaitsta end rubla järsu odavnemise eest. Kartes valuutapaanika levikut, kehtestas Valgevene detsembris eraisikute valuutaostudele 30% maksu, mida eilsest 10%-le leevendati. Ühtlasi lasi keskpank Valgevene rublal 6,6% odavneda lisaks läinud aasta valuutakursi 20% kukkumisele.

Jõulude eel ütles toona veel peaminister olnud Mihhail Mjasnikovitš, et Valgevene on Vene rubla devalveerimisest kaotanud eksporditulu 740 miljonit dollarit. Täiendavad 320 miljonit dollarit on kaotatud sellega seoses, et valgevenelased hakkasid Venemaalt odavamaid autosid ostma.

Sarnased probleemid on Kasahstanil, mis devalveeris mullu oma valuutat üleöö 19%. Analüütikute sõnul on uus devalveerimine aja küsimus. Loodetud pääsu asemel Venemaa suurele turule on rubla langus hoopis vähendanud Kasahstani ja Valgevene kaupade konkurentsivõimet Venemaal. Ühist valuutat nagu euro kavandab uus majandusliit alles kaugemas tulevikus.

Rubla nõrgenemisest kannatavad majandusliidu liikmed ka sel moel, et vähenevad summad, mida Venemaale tööle käijad koju saadavad. Kõrgõzstanis näiteks küünivad need summad kuni 30% SKPst.

Venemaa taktikepi all

Euraasia Liit on kavandatud Euroopa Liidu eeskujul sihiga luua ühine turg, kus kaubad, teenused, kapital ja tööjõud vabalt liiguvad. Tähtajad on seatud alles edaspidiseks, ühtne energiaturg näiteks ei käivituks enne 2025. aastat.

Peamiseks nõrkuseks peavad uue liidu kriitikud Venemaa suurt domineerimist ja ühise tulevikunägemuse puudumist – kõik tahavad saada ja kisuvad tekki enda peale, keegi ei taha jagada. Väiksematel riikidel on esikohal majandushuvid – juurdepääs Vene turule, soodsa hinnaga energiakandjad, Venemaa investeeringud, Moskva jaoks on olulisim poliitiline dimensioon. Venemaa ei ole üksi.

Lääne meedia on Euraasia Liidu kuulutanud surnult sündinuks, viidates sisepingetele, usaldamatusele ja välja kujunemata ühtsetele reeglitele. Venemaa aga kutsub Euroopa Liitu juba Euraasia Liiduga läbirääkimistele. Sellise ettepanku tegi intervjuus väljaandele EUObserver Venemaa suursaadik ELis Vladimir Tšižov. „Sanktsioonid ei ole takistuseks,“ ütles ta.

Ka Venemaa välisminister Sergei Lavrov ütles nädalapäevad tagasi, et USAga vabakaubanduslepingu sõlmimise asemel oleks Euroopa Liidule palju loomulikum koostööd teha Euraasia Liiduga.

Sama idee pakkus Saksamaa kantsler Angela Merkel välja Vladimir Putinile G20 riikide kohtumisel Austraalias. Kaubanduskõnelused ELi ja Euraasia Liidu vahel võiks olla üks kanal Venemaa presidendi Vladimir Putiniga dialoogi jätkamiseks. „Me oleme valmis kaubanduskõnelusteks Euraasia Liidu ja ELi vahel,“ ütles Merkel novembri lõpus Bundestagis.

Urmas Paeti sõnul pole Euraasia Liidu teema Euroopas seni eriti esil olnud, kuid muutub järjest aktuaalsemaks. „Arvestades näiteks kaubandus- ja tollireeglite ühtlustamist Euraasia Liidu liikmesmaade vahel, siis on vältimatu, et neil teemadel tuleb Euraasia Liiduga asju ajada,“ ütles Paet, „Aga kindlasti ei tohiks seda praegusel ajal laiendada poliitilistele teemadele, arvestades, miks Ukraina konflikt tekkis ja mis meetoditega on Venemaa Euraasia Liitu laiendanud.“

 

Euraasia Liit

170 miljoni tarbijaga ühisturg, mille SKP on Venemaa presidendi Vladimir Putini sõnul kokku 4,5 triljonit dollarit

liit koondab viiendiku maailma maagaasivarudest ja 15% naftareservidest

2013. aastal oli liikmesriikide kaubavahetus 64 miljardit dollarit (võrdluseks ületas Venemaa kaubavahetuse käive ELiga samal aastal 400 miljardit dollarit)

Hetkel kuum