Restoranitest: Gluteenivaba Kivi, Paber, Käärid

KPK antrekoot koos röstitud köögiviljadega oli muljetavaldav mitte niivõrd oma laktoosi- ja kaseiinivabaduse poolest, vaid esiteks juba seetõttu, et antrekoot üldse menüüsse oli võetud, teiseks aga seetõttu, et kokk selle küpsetamisega nii hästi oli hakkama saanud. Kes antrekooti armastab, see teab, millest ma räägin, kes veel mitte, soovitan proovida. Ka liha ja röstitud köögiviljadega kokkusobitatud punase veini kaste oli meistriteos.

Ilma burgerita ei saa enam tavarestoranidki hakkama, nii et otse loomulikult oli see ka KPK menüüs. Isegi kahel moel, liha- ja lihavaba variandina. Lihaga variant ei suutnud küll antrekoodiga võrdselt vaimustust äratada, kuid väiksema nälja kustutas (suurema korral peaks neid kaks tellima). Ja siin jäi ka maitsest midagi puudu – just see osa, mis heast asjast väga hea teeb.

Burgeri juurde käivaid friikartuleid söandavad tegijad nimetada tervislikeks. Muidugi tundsime huvi, kuidas enamasti rämpstoidu hulka arvatavad kartulid tervist on kogunud. Ettekandja teadis rääkida nii sellest, et kartulite praadimiseks kasutatav palmiõli talub kõrget kuumust, kui ka rasvahappelisest koostisest, menüü informeeris lisaks ka E-vitamiini rikkusest, aga ökoloogilisest aspektist polnud ettekandja midagi kuulnud. Teatavasti võetakse just palmiõli tootmiseks maha tohutul hulgal vihmametsasid, mille all kannatab kogu maakera ökosüsteem.

Tervislik, aga kas ka ökoloogiline?

Nagu hiljem ühe KPK kokkadega tehtud telesaate järelvaatamisel kuulsin, olla nende õli selles patust vaba, sest pärineb Aafrikast, kus vihmametsaprobleemi pole. Lihtsalt ettekandja polnud asjaga kursis, kahju. Mitte et ma toidu päritolu üle nii hirmus tundlik oleksin – foie gras'd himustan ikka, mis sest, et Prantsusmaal käib parajasti kohtuprotsess, kus üht suurtootjat süüdistatakse lindude vägivaldses toitmises. Aga oleks ju tore, et klientide-sööjate tervise ja heaolu väärtustavas kohas ka keskkonna tervise ja heaolu pärast ei peaks muretsema.

Mitte ainult KPK toidud ei järginud trende, vaid seda tegi ka joogikaart. Väiketootjate õlled nagunii, ilma nendeta ei saa enam ajaga kaasas käia tahtev söögikoht hakkama, aga valikus olid ka siidrid, Dammanni teed ja märkimisväärne valik mittealkohoolseid jooke, millest meelepäraseimad Club-Mate Classic ja kookosevesi.