• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Uut omanikku kortermaja ehitusele ei oodata

    Uue kortermaja valmimise ajal peaks kogu suhtlus käima arendaja kaudu.Foto: Meeli Küttim

    Uusarendusse korteri ostnud uus omanik loetakse ehitusplatsil kõrvaliseks isikuks. Ehituse järelevalvega tegelevad arendaja ja ehitaja, uue omaniku vastutus algab alates korteri vastuvõtmisest. Arendajaga kokkuleppel on siiski võimalik käia ehituse erinevaid etappe üle vaatamas.

    Ideaalis peaks uue korteri ostnud inimene tegelema kõikide selliste asjadega, millega ka vanema korteri ostnud uus omanik: sõlmima kommunaalteenuste jms lepingud ning korraldama möbleerimise ja sissekolimisega seotud tegevused, kirjutab 10. veebruaril ilmuv Äripäeva erileht Oma Maja.
    Kui uus omanik üldse midagi enne ehitise valmimist peaks kontrollima, siis on need pigem siseviimistlust puudutavad teemad: kas parkett on õige, liistud või uksed lubatud kvaliteeditasemega või kas valitud vannitoaplaatide värvid õiged. Kuid sedagi juhul, kui vastav kokkulepe arendaja ja ehitajaga on olemas, sõnas 1Partner Kinnisvara elamispindade grupi juht Mihkel Oiderma.
    Ülejäänud ehituslikud asjad tuleks jätta omanikujärelevalvet teostava spetsialisti teha. “Selleks on olemas arendaja palgatud omanikujärelevalve,” ütles Oiderma. “Ainuke asi võib-olla ongi küsida, kui tihti on kokku lepitud omanikujärelevalve visiidid ja kas see on ikka nõuetekohaselt korraldatud.”
    LVM Kinnisvara juhatuse liikme Ingmar Saksingu sõnul on kortermajade ehitustel reeglina järelevalve mitmekordselt tagatud. Ehitajal on objektijuht, kes igapäevaselt selle eest vastutab. Arendaja tellib ka ise järelevalve eraldi ehitajast. “Meie praktikas on juhuseid, kus ostja lisaks ehitaja ja arendajapoolsele järelevalvele tellib enda järelevalve, kes tutvub kaetud tööde aktidega, tutvub sõlmedega, ehituspäevikutega, väljapakutud lahendustega ostja eest,” lausus Saksing ja selgitas, et see ei kehti enamasti suuremahuliste projektide puhul.

    Kodu paberilt reaalsuseks

    Oma Maja jälgib koos ühe korteri ostjatega, kuidas nende kodu valmib.

    Novembris kirjutasime korteri valiku kriteeriumidest ning asukoha olulisusest oma uut kodu ostes.

    Detsembris kirjutasime sisetöödest ja viimistlusvalikutest.

    Järgmises, märtsinumbris räägime koduostmise finantspoolest, kindlustusest ja garantiist.

    Kõrvaltvaatajast osaliseks
    Üldjuhul algavad uue omaniku ülesanded hetkest, kui talle korter üle antakse. Oiderma sõnul peaks see olema alles see moment, kui uus omanik juba ise kontrollib, kas ja kuidas kõik vastab varasemalt lubatule. “Kui ikka üldse ei vasta, siis on tal õigus korterit mitte vastu võtta. Kuid kui on tegemist tühisemate vaegtöödega, siis on teine­kord isegi mõistlik jätta need ehitusgarantiijärgsesse remonti, kuna nii või naa võib tekkida uues ehitises mõningaid pragusid, mis vajavad pisut ülevõõpamist või aknad seadistamist,” rääkis Oiderma.
    Alates novembrist Oma Majas jälgimise all olevasse Kasekodusse korteri ostnud Romi Agar ja Ave Jalakas eraldi järelevalvet võtnud ei ole. “Eramaja ehitades otsiks kindlasti kohe järelevalve, aga praegu on arendaja kinnitusel ehitusel ka nende poolt karm järelevalve peal. Sisetööde ja viimistluse puhul on asi teistmoodi, siis on juba rohkem enda asi kontrollida,” sõnas Agar.
    Jalaka sõnul on sisetööde puhul eraldi järelevalve vajalik kasvõi juba seetõttu, et kvaliteedistandardi tingimustega tutvumiseks peaks palju aega võtma. “Kõik need standardid, millele ligi tahad pääseda, maksavad raha või siis tuleb minna raamatukokku ja võtta ette mahukas lugemine. Pigem palgata spetsialist ikkagi,” sõnas ta. Ning näiteks korteri vastuvõtmisele on neil plaanis siiski kaasa võtta spetsialist, kes kontrolliks, kas kõik seni tehtu vastab nõuetele.

    Ka ülikonnaproovi tehakse mitu korda

    Küsimustele vastab Ingmar Saksing, LVM Kinnisvara juhatuse liige.

    Kuidas hoiab arendaja tulevasi korteriomanikke kursis ehituse edenemisega?Meie teeme seda nii, et on kokku lepitud need etapid, mida kutsume ostjaid vaatama. Tavaliselt sellega probleemi ei ole ja ostjad on ka ise aktiivsed. Mõnikord on ostja aktiivsus liiga kõrge. Kindlasti ei saa objektiga tutvuda igapäevaselt. See segab töötegemist või toimuvad parasjagu tööd, mil objektil käia ei saa: betoonivalu, trepikoja plaatimine vms.

    Kuidas peaks toimuma korteri üleandmine-vastuvõtmine?Lepingus on kirjas tähtajad, millal hiljemalt peab üleandmine toimuma. Varem ei pea seda tegema.Ostu-müügilepingus on kokku lepitud ka see, millele kvaliteet peab vastama. Siin soovitan kaasata spetsialisti. On õige seda juba protsessi käigus teha, aga korteri vastuvõtmisel kindlasti.Peab oskama kontrollida tehnosüsteeme, torudes jooksva vee temperatuuri, kütet, põrandaid, maalritöid jne. Palju asju peab ostja märkama ja üle kontrollima, enne kui ta korteri vastu võtab.

    Ostja ei märka neid asju, kellega ta peab minema korterit vastu võtma?Ehitusekspert oleks hea mõte. On olemas riiklikult tunnustatud eksperdid, keda me näiteks kasutame. Lisaks on kohtute juures ehitusekspertide nimekiri, keda aktsepteeritakse. Aga see on ainult ostja enda mure, kui põhjalikult ta korteri üle vaatab. Eesmärk pole norida, vaid veenduda, et asi vastab sellele, mis on kokku lepitud. Nii et tasub võtta kaasa mitte sõbrast ehitaja, vaid leida ekspert. Mida aegsamini teha, seda parem.Meil näiteks on raamlepingud järelevalvet teostavate spetsialistidega. Korterite puhul oli möödunud aastal selle hind 200 euro juures ja eramute puhul kuni 1300 eurot.Võrdleksin seda ülikonna õmblemisega. Pole mõistlik, et võetakse mõõdud ja järgmine kord lähete ja võtate valmistoodangu. Vahepeal tuleb ikka traageldatud olukorda proovida ja ka lõpptoodangut kontrollida.

    Tasub huvi tunda
    Kortermajade ehitusel ei pea uus omanik ise kohal käima, kuid see ei tähenda seda, et ei tohi üldse ehituse edenemise vastu huvi tunda. “Mõnikord polegi see lihtsalt võimalik, näiteks kui tegemist on suure ehitusega,” selgitas Oiderma. “Usun, et kõigile on silma torganud silt “Kõrvalistel isikutel ehitusplatsil viibimine keelatud!” ja nii kummaline, kui see võib ka tunduda, on ka need uued omanikud ehitustandri mõistes kõrvalised isikud.” Seejuures tekib suur hulk küsimusi alates sellest, kuidas tagada ehitusplatsi reeglitega mitte kursis olevate inimeste turvalisus.
    Saksingu sõnul pole samuti võimalik igal ajahetkel uuel omanikul ehitust vaatama minna. Müügilepingutes on aga võimalik eraldi kokku leppida ehituse vaheetappide koos uue omanikuga ülevaatamise ajad. “Ma ei tea ühtegi inimest, kes pole kunagi eksinud kunagi. Küsimus on pigem selles, kuidas see eksimus parandatakse,” märkis Saksing ja soovitas mitte jääda ootele pärast müügilepingu allkirjastamist notaris, millal võtmete üleandmisele kutsutakse.
    “Muidugi oleks see väga tore ja eeskujulik trend, kui uusi omanikke teavitataks ehituse eri etappide valmimisest,” rääkis Oiderma. “Igal juhul võiks see olla arendajapoolne tegevus, milles oma osa võiks olla ka müügitegevusega seotud kinnisvarafirmadel.” Ta selgitas, et kindlasti peaks uusi omanikke teavitama juhtudel, kus ehitus ühel või teisel põhjusel venib, et oleks võimalik oma elu ümber korraldada, kui sissekolimine üle lubatud aja venib.

    Ehitusjärelevalve ja omanikujärelevalveEhitusjärelevalvet teostab kohalik omavalitsus ja üldiselt puututakse sellega kokku projekti jaoks vajalike lubade ja kooskõlastuste ajamisel, ehitusloa faasis ning samuti juba kasutusloa faasis. Tihtipeale aetakse sassi mõisted ehitusjärelevalve ning omanikujärelevalve ning arvatakse, et see on üks ja seesama asi, aga tegelikult on seal oluline vahe.

    Omanikujärelevalve, nagu nimigi viitab, peab tagama ehitise omanik. Kortermajade puhul on tavaliselt kuni ehitise valmimiseni ning korteriomandite üleandmiseni omanikuks arendaja. Kortermajade puhul palgatakse selleks eraldi konsultant, kuna kortermajade puhul on kõikvõimalikke kontrollimist niivõrd palju ning vastutus suur. Kontrollima peab kõike, alates projekti vastavusest reaalsetele töödele ning ehitustööde kvaliteedist kuni näiteks selleni, kas keskkonnaohutus on tagatud või mitte.

    Allikas: Mihkel Oiderma

    Suhtlus arendaja kaudu
    Eraldi tasub tähele panna, kuidas ehituse ajal tekkinud soove ja muudatusettepanekuid edastada, et need ka teoks saaksid. Saksing soovitab alati just arendajaga kontakti võtta. Arendaja edastab info projektijuhile. Projektijuht küsib vajadusel spetsialisti arvamust. Seejärel saadetakse kliendile pakkumine kinnitamiseks. Alles pärast kinnitamist hakkab töö muudatustega peale. “Sellest pole kasu, kui objektil öeldakse santehnikule, et dušinurga asemel tuleb ikkagi vann,” rõhutas Saksing.
    Saksingu sõnul on tulnud klientidele vahel selgitada, et mõne detaili projektist ärajätmine võib tuua hoopis lisakulu. Näiteks kui tähtaja saabudes on uste tellimus tehasesse edastatud, on ainus võimalus projektis muudatusi teha erinev uks sellele lisaks tellida.
    Kasekodu korteri uued omanikud märkisid aga, et tavainimene tihti ei oskagi muudatusi küsida. Romi Agar tõi näite kõrvalmajast, mille ühe korteri ostis ehitusega lähemalt kokku puutunud isik. Tema palus projektis välja vahetada aknad kolmekordsete pakettakende vastu ning paigaldada projektis ettenähtust parema ventilatsiooniagregaadi. “See on võimalik, kui oskad küsida,” nentis Agar, “oleks ehk isegi küsinud, aga ei tulnud selle peale lihtsalt.”
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Mihkel Nestor: kahetoalistele korteritele varsti enam ostjaid ei leidu
Tohutu muutus demograafias avaldab kinnisvaraturule aasta-aastalt üha suuremat mõju, nii et tekib küsimus, kas praegustel kahetoaliste korterite omanikel on tulevikus suuremale pinnale kolides enam turgu vana mahamüümiseks, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Tohutu muutus demograafias avaldab kinnisvaraturule aasta-aastalt üha suuremat mõju, nii et tekib küsimus, kas praegustel kahetoaliste korterite omanikel on tulevikus suuremale pinnale kolides enam turgu vana mahamüümiseks, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Wise'i aktsia jätkab langust
Eelmise nädala algusest saadik on Eestis asutatud ja Londoni börsil noteeritud rahaülekandeteenust pakkuva Wise'i aktsia olnud tugevas languses. Kuigi vahepeal suutis aktsia veidi taastuda, siis nüüdseks on hind võtnud taas suuna allapoole.
Eelmise nädala algusest saadik on Eestis asutatud ja Londoni börsil noteeritud rahaülekandeteenust pakkuva Wise'i aktsia olnud tugevas languses. Kuigi vahepeal suutis aktsia veidi taastuda, siis nüüdseks on hind võtnud taas suuna allapoole.
Eesti sadamate kaubamaht kasvas üheksa kuuga jõuliselt
Statistikaameti andmetel suurenes Eesti sadamate kaubamaht selle aasta üheksa kuu jooksul võrreldes eelmise sama perioodiga 9%.
Statistikaameti andmetel suurenes Eesti sadamate kaubamaht selle aasta üheksa kuu jooksul võrreldes eelmise sama perioodiga 9%.
Bolti ja Pipedrive'i loojad investeerisid Eesti idusse, kes võistleb Amazoni ja Google'iga
Eesti idufirma Storadera on välja arendanud tehnoloogia, millega suudetakse pakkuda äriklientidele pilveruumi ligi 5 korda soodsamalt, kui seda teeb Amazon, Google ja Microsoft.
Eesti idufirma Storadera on välja arendanud tehnoloogia, millega suudetakse pakkuda äriklientidele pilveruumi ligi 5 korda soodsamalt, kui seda teeb Amazon, Google ja Microsoft.