Kreeka reformikava ajas naerma

Möödunud reedel Kreeka valitsuselt eurogrupile välja saadetud reformikavad, mis peaksid tagama neli kuud pikendust saanud abiprogrammi eduka elluviimise, on allpool ootusi.

Ajaleht Financial Times kirjutas, kuidas ELi ametnikud naersid kõva häälega, kui lugesid muu hulgas ettepanekut, et maksude parema laekumise tagamiseks võiks Kreekas kaasata maksude tasumise kontrollimiseks lindistusseadmetega varustatud turiste ja üliõpilasi.

See reformide nimekiri on täiuslikkusest alles kaugel ning tõenäoliselt Kreekal sel kuul abiprogrammist mingit väljamakset oodata ei ole, ütles eurogrupi juht Jeroen Dijsselbloem nädalavahetusel agentuuri Bloomberg vahendusel.

Ka Euroopa Komisjoni asepresident Valdis Dombrovskis ütles, et otsust väljamakse kohta eurogrupi istungilt täna ilmselt ei tule, sest Kreeka valitsuse reformiplaanid peab esmalt heaks kiitma Kreeka parlament. Seejärel on vaja need ellu viia ja alles siis saab otsustada väljamakse üle, ütles Dombrovskis intervjuus Saksa ajalehele Frankfurter Allgemeine Zeitung.

See seab Kreeka väga keerulisse seisu. Kuna kapitaliturgudelt riik mõistliku hinnaga laenu ei saa, on ainuke võimalus ELi ja IMFi abiprogramm, kust Kreekal oleks veel saada 7,2 miljardit eurot. Sellele saab Kreeka aga loota üksnes nõutud reforme jätkates. Samal ajal tuleb maksta palku ja pensione ning täita võlakohustusi. Esimese makse selle kuu tagasimaksetest IMFile tegi Kreeka eelmisel reedel.

Kreeka panku aitab samal ajal vee peal hoida Kreeka keskpanga erakordne likviidsusabi.

„Ma saan öelda ainult seda, et avaliku sektori palkade ja pensionide maksmiseks meil raha on,“ ütles Kreeka rahandusminister Yanis Varoufakis pühapäeval Itaalia väljaandele Corriere della Sera. „Muus asjas vaatame.“

Varoufakis ütles nädalavahetusel, et kui Kreeka kreeditorid esitavad selliseid nõudmisi, millega valitsus nõustuda ei saa, siis tuleb Kreeka rahval otsustada, kuidas patiseis lahendada. Kui Euroopa rahandusministrid Kreeka ettepanekud tagasi lükkavad, võib Kreeka otsustada korraldada uued valimised või referendumi, ütles Varoufakis.

Ka peaminister Alexis Tsipras vihjas referendumile. „Kui me korraldaksime homme referendumi ja küsiksime: „Kas valite väärikuse või senise vääritu poliitika jätkumise?“, siis valiksid kõik väärikuse hoolimata raskustest, mis selle otsusega kaasneksid,“ ütles Tsipras laupäeval Saksa väljaandele Der Spiegel.

Kreeka valitsus ei näe referendumit siiski põhistsenaariumina, selgitas Bloombergile valitsuse pressiesindaja Gabriel Sakellaridis. Ja kui siiski – mis on väga ebatõenäoline – referendum peaks tulema, ei saa küsimuseks olla mitte euroalas jätkamine, vaid valitsuse poliitika heakskiitmine või tagasilükkamine, ütles ta. Referendum tuleks vaid juhul, kui Kreeka kõnelused kreeditoridega karile jooksevad. Valitsus loodab siiski kokkuleppele jõuda. Ka Kreeka rahandusministeerium selgitas, et Varoufakis ei pidanud hüpoteetilisele referendumile viidates silmas rahvahääletust Kreeka euros jätkamise üle.

Reedel saatis Kreeka valitsus eurogrupile reformikava lootuses, et see võimaldab osa abiprogrammist saada olevatest summadest välja maksta. Agentuur Bloomberg kirjutas aga viitega allikatele Kreekale laenu andnud institutsioonides, et need ettepanekud on amatöörlikud ja allpool arvestust ega kujuta endast reformide puhul olulist edasiminekut.

Veebruaris eurogrupile saadetud kirjas, kus Kreeka taotles abiprogrammi pikendamist, lubati vähendada käibemaksuerandeid, koostada iga sektori kohta põhjalik ülevaade valitsuse kuludest ning panna oksjonile digitaalsed sagedused, mida telekanalid kasutavad. Samuti lubas Kreeka ette võtta pensionisüsteemi reformi, vähendades muu hulgas varase pensionile jäämise võimalusi, ning kaotada hulga vaba konkurentsi piiravaid tõkkeid kaupade ja teenuste turul.

Kreeka võlakohustused koos laenu tagasimaksetega IMFile ulatuvad märtsis ligi 2 miljardile eurole, mis jätab valitsusele vähe manööverdamisruumi.

Kui tänased kõnelused euroala rahandusministritega ummikusse jooksevad, tuleb Kreekal kiiresti otsustada, millised on järgmised sammud.

„Kreeka jaoks hakkab aeg otsa saama,“ ütles Euroopa Keskpanga juhatuse liige Benoit Coeure pühapäeval Küprose väljaandes Politis avaldatud intervjuus. Samas märkis ta aga, et kui praegune abiprogramm viiakse edukalt lõpule, võib arutada abi jätkumist, kui Kreeka valitsus seda soovib.

Belgia ametist lahkuv keskpanga juht Luc Coene ütles Belgia lehele Le Soir antud intervjuus, et Kreeka valitsuse väljaütlemisi kuulates on ta hakanud kahtlema, kas see on ikka Euroopa majandus- ja rahaliidu riik. „Kui ma kuulan Kreeka valitsuse mõningaid väljaütlemisi, küsin ma eneselt: „Miks nad ikka veel selles (rahaliidu) mehhanismis on?“ tsiteerib leht. „Varem või hiljem tuleb neil selle üle otsus teha.“