Marta Jaakson • 26. märts 2015
Jaga lugu:

Tankistide lemmiknotarid

Äripäev koostas ülevaate variisikute lemmiknotaritest.  Foto: Andras Kralla

Variisikud ja libalikvideerijad, kes tekitavad Eesti riigi ja ettevõtjate rahakotti augu, eelistavad pabereid vormistada ühtede ja samade notarite juures. Äripäev koostas tankistide lemmiknotarite edetabeli.

Äripäev töötas läbi ligi kahe tuhande ettevõtte digitaliseeritud äridokumendid ja avastas, et suurimate maksuvõlglaste tee viib dokumentide vormistamiseks enamasti ikka ja jälle ühtede ja samade notarite uste taha.

Interaktiivsest graafikust on näha notarite seotus Eesti tuntud tankistidega. Tankisti nimele klikates näeb nendega seotud ettevõtete maksuvõla suurust ja nendega seotud firmasid. Number, tankisti ja notaribüroo vahel, näitab mitmel korral on konkreetse tankistiga seotud tehinguid notaribüroos kinnitatud. 

Notar tankistide tahte vastu ei saa

Notarite Koja vastne esimees Tarvo ­Puri ei näe midagi kummalist selles, et vari­isikud ühtesid ja samu notareid eelistavad. Ta rääkis, et likvideerijad on harjunud käima ühe notari juures. Täpselt niisamuti nagu ka pangad ja kinnisvarafirmad eelistavad ühte ja sama notaribürood, kus koostöö on sujunud, lisas ta.

Puri sõnul ei saa notarid praegu oma otsuste langetamisel lähtuda sellest, kas kliendil on üleval maksu­võlad või mitte. Ja selleks, et notar saaks tema büroosse tulnud tankisti ukselt tagasi saata, on vaja esmalt muuta seadusi. Praegu saavad notarid kasutada ainult ristküsitluse võimalust, selgitamaks, kas tehingupool ikka saab aru, mida ta teeb.

Kui notar hakkab vormistama tehingut ja on näha, et tema juurde tulnud isik ei taipa tehingust mitte midagi, siis on notaril kahtluse korral võimalik see tehing ära jätta või edasi lükata, selgitas Puri. Koolitatud vari­isikute puhul aga ristküsitlus ei toimi, sest nemad oskavad notarite esitatud küsimustele vastata. Kui nn professionaalne tankist tahab mingit firmat osta ja on notarile adekvaatne vestlusparnter, siis pole Puri kinnitusel notaril võimalik talle ära öelda ja notar peab tehingu kinnitama.

Näiteks Eesti tuntuim firmade likvideerija Kalev Sakjas murrab haruharva truudust notar Jaan Hargile, kes on vähemalt 96 korral kinnitanud Kalev Sakjase tehinguid erinevate osaühingutega. Hargi polnud nõus Äripäevale intervjuud andma, ent kirjutas, et notari teenuse kasutajal ei tohiks olla vahet, millise notari juures ta oma toimingut teeb. Õigusteenust silmas pidades peaks aga tema sõnul kõiki kliente kohtlema ühtemoodi. “Suurem konkurents notarite vahel võib pigem halvendada teenuse kvaliteeti, kuna notari majanduslik toimetulek on otseses sõltuvuses tehtud tehingute arvust ning konkurentsi kasvades võib notaril tekkida kiusatus teha tehing selliselt, kus mõne tõestamiseks vajaliku toimingu koha pealt silm kinni pigistatakse,” kirjutas ta.

Notarite Koja simehe Tarvo Puri sõnul on firmade likvideerija notarile nagu iga teinegi klient.  Foto: Andras Kralla

Kurikael sai enam kui 70 firma omanikuks

Toome Notarite Koja esimehele Tarvo Purile näiteks Rein Lossi, kes varem on rahapesu juhtumis kriminaalkorras karistatud ning hoolimata kaheaastasest vangistusest on samal ajal ikka hulga firmade juhatuse liikmeks saanud. Enam kui 70 firma omanikuks oleval kurikaelal on maksuvõla kohustusi 385 782 eurot.

Küsisime, kas sellise isiku tehingute kinnitamine ei peaks notaris tekitama kahtlusi. Puri avaldas kahtlust, et Loss on kinnitatud firmade etteotsa hoopis volikirja abil ehk ta polegi ise notaribüroos kohal käinud.

Rein Lossi on ettevõtete omanikuks kinnitanud Tallinna notar Kaata Kartau, kes on variisikute seas eelistatuim notar. Ühtekokku on ta firma juhtorganisse kinnitanud tankisti vähemalt 148 korral. Kartau tunnistas telefoniintervjuus kõhklemata, et teab, kes on Rein Loss. See, et Loss on tema abil firmaomanikuks saanud aga vähemalt 79 korral, oli üllatav ka notarile endale. “Tõesti, nii palju,” oli ta numbrit kuuldes hämmeldunud.

Kartau sõnul ei ole tema huvi selliseid tehinguid kinnitada, aga kuna kehtiva seaduse kohaselt on notariaaltoimingute tegemisel tehingust keeldumine väga piiritletud, siis ei saa notarid tankisti tahtele vastu hakata.

Notarite ettepanekud tankistide probleemi lahendamiseks

Tuleks laiendada ärikeeldude ja ettevõtluskeeldude võimalusi. Kuna praegu on võimalik ärikeeldu peale panna pankrotimenetluse kaudu – ent see on pigem võlausaldaja riisiko –, ei ole Eestis ärikeeldusid just kuigi palju, ühtekokku 428. Tänavu aasta alguse seisuga tasus aga riigile makse 112 366 äriühingut. Kui aga ärikeelu rakendamine lihtsamaks muutuks, oleks võimalik ettevõtluskeskkonnast tõhusamalt eemaldada pahatahtlikud ettevõtjate võlgade ja maksuvõla kasvatajaid.

Firma üleandmine ei tohiks vabastada vastutusest. Kui reeglistik ütleks selgelt, et firma kirjutamine kolmandale isikule ei vähenda ega vabasta vastutusest, ei oleks sellisel tehingul juba olemuslikult mingit mõtet. 

Maksuvõlaga firmat ei peaks saama müüa ega osta. Kui kinnistul on keelumärge, siis ei saa tehingut teha, sama taktikat võiks kasutada firmade puhul. Meedet ei oleks võimalik jäigalt kasutada, sest sageli kaasataksegi firmat päästa sooviv investor samuti omanikeringi. Seega saaks firma omanikeringi investoreid kaasata, ent tervenisti firmat müüa ei saaks.

Pankroti algatamisega hilinemine ei tohiks olla kuritegu. Kuigi mullu suvel kaotati justiitsministeeriumi algatusel seadusest säte, mis ütleb, et pankrotimenetluse algatamisega hiljaks jäämine pole enam kuritegu, tuleks see siiski taastada või selle asemele töötav meede leida. 

Ettevõtete likvideerimine peaks olema reguleeritud. Praegu pakub riik sisuliselt tasuta likvideerimisteenust, kustutades äriregistris seisvad firmad, mis ei esita majandusaasta aruandeid. Paraku ei saa rääkida professionaalse likvideerimisteenuse pakkujatest. Sisuliselt puudub regulatsioon, mis sätestab teenusele tingimused. Kui tekiks regulatsioon, mis määrab ära, kuidas võib likvideerida ja kes võivad likvideerida, oleks see kasulik nii ettevõtluskeskkonnale kui ka mõjuks puhastavalt registriandmete korrektsusele. Muu hulgas eraldaks terad sõkaldest, ehk likvideerijad tankistidest.

“Laulavad kui linnukesed”

Teine Tallinna notar Sirje Orman lausus, et ega libalikvideerijatele ei ole otsa ette kirjutatud, et nad just sedasorti tegevusega tegelevad. Ta nentis, et pärast Äripäevas ilmunud artikliseeriat variisikutest on ka notarid võtnud Äripäevas avaldatud tankistide edetabelis olevad inimesed kõrgendatud tähelepanu alla.

Orman märkis, et on tehingutest nimekirjas esinenud inimestega ka keeldunud. Ent ka tema sõnul jäävad notarite käed üldjuhul lühikeseks, sest need, kes tahavad osta, on väga hästi õppinud kõikidele notari küsimustele vastama. “Küsimustele vastates laulavad nagu linnukesed,” lisas Orman.

Ormani juures on näiteks ettevõtete uueks omanikuks kinnitatud kriminaalse minevikuga Mari-Liis Tomson, keda esindab volikirja alusel Siim Pehme. Mari-Liis Tomsoni maksuvõlg riigi ees on veidi üle 230 000 euro. Orman rääkis, et teab, et Tomsonile on volikirja vormistades kõik vajalik selgeks tehtud ning notaril pole rohkem midagi peale hakata. Tema isiklikult Tomsonile volikirja teinud ei ole.

Keeldumine piiraks inimõigusi

Küsimusele, kas see ei tundu kahtlane, kui mitmeid kordi karistatud inimene saab maksuvõlgadega firma omanikuks, vastas Orman, et notaril puudub info, kas klient on karistatud, viibib kinnipidamisasutuses või mitte. Kui aga üks notar ei kinnita firma üleminekut tankistile, siis võib juhtuda, et leitakse teine notar, kes võtab kliendi vastu, sest seaduslikku alust keeldumiseks ei ole. Orman lisas, et kohati võib keeldumine olla ka inimõiguste piiramine.

Kodutute sattumise kohta miljonivõlgadega firmade etteotsa nentis aga Orman, et nad on paljuski ise süüdi. “Need samad kodutud, kes meil on. Nad on ise väga paljus süüdi. Nad on kõigeks võimelised. Kuidas seda kategooriat üldse nimetada, et nad kodust ilma jäävad. Neil on täiesti ükskõik. Ja kõikides asjades on siis jälle notar süüdi,” rääkis Orman.

Variisikute teemat pole eraldi analüüsitud

Loomulikult on oluline, et ette­võtluskeskkond oleks aus ja läbipaistev ning kuritarvituste arv võimalikult väike. Vari­isikute teema on üks osa laiast teemaderingist, millega tegeleme ühinguõiguse uuendamise analüüsi käigus. Eraldi analüüsi variisikute teemal tehtud ei ole. Kuna teemadering on väga lai, siis on valmis analüüsi oodata ilmselt järgmisel aastal.Mis puudutab notarite õigusi tehingu tegemisest keelduda, siis notaril on kohustus tuvastada isikute samasust ja nende tegelikku tahet tehing sõlmida. Selleks kontrollib notar dokumente ja esitab kontrollküsimusi. Kui tehingu pooled vastavad neile adekvaatselt ning ka avalikest registritest ei nähtu takistusi, miks tehingut ei saa lõpule viia, peab notar selle kinnitama. Kui aga notaril tekib kahtlus tehingu seadusele ja osalejate tegelikule tahtele vastavuse suhtes, arutab ta selle osalejatega läbi. Kui notar kahtleb tehingu kehtivuses ja osalejad nõuavad sellele vaatamata tõestamist, märgib notar oma selgituse ja selle kohta esitatud osalejate põhjendused notariaalakti. Notaril on õigus tehingu tõestamisest keelduda, mida notarid on ka vajadusel teinud. Samas on oluline see, et kas tegemist on variisikuga, ei ole alati üheselt mõistetav ning notar ei saa endale võtta õigusemõistmise rolli. Notar ei saa alusetult tsiviilkäivet takistada ja tehingu tõestamisest keelduda.

Kai Härmand, justiitsministeeriumi õiguspoliitika asekantsler

Notarid või kummitemplid?

Eelmisel aastal sai maksuamet teada üllatava fakti – Eesti ehk kõige tuntum variisik ­Popa Kornelia sai koos sõbra Yalniz Asiriga ettevõtete omanikuks võltsitud volikirja abil. Volikirja oli teinud Venemaa notar, kes oli surnud. Eesti notarid aga seda võltsingut ei avastanud ning neid ei muutnud tähelepanelikuks ka fakt, et Kornelia ja Asir asusid Eestis ostma kokku hulgaliselt maksu­võlgadega ettevõtteid. On kahtlus, et Eestisse nad ise kordagi ei jõudnud.

Tänu kummitemplitena tegutsenud notaritele õnnestus Kornelial ja Asiril saata hingusele 14 firmat, mille maksvõlg oli umbes 700 000 eurot. Lisaks on nad ligi 150 maksuvõlaga firma omanikud, mis kõik kustutamist ootavad.

Pool maksuvõlast

Maksuamet arvutas kokku, et erinevatele variisikutele kuuluvate firmade maksuvõlg moodustab ligi poole kogu maksuvõlast ning pöördus justiitsministeeriumi poole abi saamiseks.

Maksuamet tegi ettepaneku kohtuda ümarlaua vormis. Eelmise aasta veebruaris toimuski ministeeriumi, registriosakondade juhatajate ning registrite ja infosüsteemide keskuse ümarlaud.Üheks probleemiks oli, kuidas eemaldada registritest valed aadressid ja variisikud. Ümarlaua protokollis seisab muu hulgas ka must valgel kirjas, et peamiseks murekohaks on see, kuidas kontrollida fiktiivseid volikirju ja ebaausate notarite tööd. Võib eeldada, et ebaausate notarite puhul peetakse silmas neid, kes mõne tõestamist vajava toimingu puhul silma kinni pigistavad.

Eelmise aasta juunis variisikute kohta artikliseeriat kirjutades pöördus Äripäev justiitsministeeriumi poole küsimusega, kas ja kuidas variisikute probleemiga tegeletakse. Toona selgus, et justiitsministeeriumil puudub arusaam variisikute probleemi tõsidusest.

Ministeeriumile ebameeldiv teema

Selle aasta veebruaris küsis Äripäev justiitsministeeriumilt, kui kaugele ja millistele tulemustele on variisikute teemat lahkava ühingu­õiguse analüüsiga jõutud.Ministeeriumi pressiesindaja vastas infopäringule, et ministeerium plaanib variisikute teemat analüüsida. Ta märkis, et eraldi analüüsi või uuringut sel teemal aga praegu tehtud ei ole ning täpsemalt ei oska ministeerium variisikute probleemi kommenteerida. Märtsis alguses märkis justiits­ministeerium, et kindlasti on n-ö variisikute kasutamine probleem, mida tuleb analüüsida. Intervjuu andmist ministeerium juba mainitud põhjusel võimalikuks ei pidanud.

Napisõnaliseks jäi ka maksuamet. Maksu- ja tolliameti pressiesindaja Rainer Laurits nentis, et sel teemal ei ole võimalik ka maksuametil kommentaare jagada.Maksuametnike poole eraldi pöördudes saame vastuseks, et ükski ametnik ei ole valmis selle kohta meediale kommentaare andma. Äripäevale teadolevalt ei soovi maksuamet teemat teravamalt avalikkuse ees tõstatades justiitsministeeriumiga suhteid rikkuda.

Pärast seda, kui Äripäev oli eile oma veebis avaldanud tankistide probleemi kajastanud videoloo, laekus Äripäevale lõpuks ka justiitsministeeriumist kommentaar, mille avaldame artikli kõrval. Justiitsministeeriumi seisukoht on endine - tuleb analüüsida ja see analüüsimine võtab aega. 

Jaga lugu:
Seotud lood
Hetkel kuum