Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ettevõtja süüdistab SEB panka seaduserikkumises

    SEB panga peamaja Tallinnas.Foto: Erik Prozes

    Ettevõtja Jüri Krebets on pikki aastaid võidelnud suurpanga SEBga, kuna peab ebaseaduslikuks enda ettevõttele kuulunud ja GILDi kasuks panditud AS Puumarketi aktsiate panga kui väärtpaberikonto halduri poolt ülekandmist GILDile.

    Praeguseks on toimunud ka esimene kohtuistung, kus Krebetsi firma Markets Investi kahjunõue SEB panga vastu küündib koos viivistega 2,7 miljoni euroni.
    „Krebets on ebaaus aferist, kes üritab erinevaid osapooli šantažeerida, et isiklikku kasu saada olukorrast, millest tal tegelikult moraalset õigust midagi saada ei ole. SEB ei ole midagi valesti teinud selles olukorras,“ iseloomustab riskikapitalifondi GILD Arbitrage juhtinud Tõnno Vähk Krebetsi aastatepikkust protsessimist Puumarketi aktsiatest ilmajäämise pärast.
    Kas tegemist on tõesti aferisti ja šantažeerijaga või on hoopis suurpank SEB valetanud ja seadust rikkunud, nagu on veendunud Krebets?

    Jüri KrebetsMarteks Investi juhataja

    2009. aasta veebruaris ütles raamatupidaja, et panditud Puumarketi aktsiad on kontolt kadunud. Mina pöördusin SEB Panga poole ja sealt vastati, et GILD pöördus nende poole pandieseme realiseerimiseks ja nemad realiseerisidki aktsiad GILDi korraldusel. No ja oligi kõik, rahu majas. Ma mõtlesin, et rong on läinud. Need 183 Puumarketi aktsiat tootsid igal aastal kuni pool miljonit krooni dividende.

    Kui aga aasta lõpus hakkas raamatupidaja tegema Marteks Investi aastaaruannet, siis tuli ta minu juurde ja ütles, et midagi on mäda. Selleks, et meie kontolt välja kanda aktsiad, peab olema kellegi korraldus ehk raamatupidamislikult on vaja algdokumenti. Hakkasin asja uurima. SEBst sain korralduse koopia, mille nad edastasid väärtpaberiregistrile. Seal on kirjutatud, et Marteks Invest OÜ on müüja ja müüb makseta tehingus 183 Puumarketi aktsiat GILD Arbitragele.Aga ühtegi allkirja müüja Marteks Investi poolt ei ole antud. Ehk pank peab olema võltsinud Marteks Investi korraldust, et müüa Marteks Invest nimel aktsiad.

    2010. aasta teises pooles kirjutasin prokuratuuri avalduse dokumentide võltsimise ja usalduse kuritarvitamise uurimiseks. Menetlust ei alustatud. Siis ma kaebasin edasi ning 2011. aastal enne jõule tuli ringkonnakohtu määrus, et tuleb algatada kriminaalmenetlus. Kriminaalasjale esitasime juurde tsiviilhagi SEB vastu.Kui kriminaalmenetlus 26. juunil 2013. aastal lõpetati, siis ma lasin advokaatidel uuesti esitada tsiviilhagi kohtusse. See võeti menetlusse sama aasta 23. augustil.Esimene istung toimus alles nüüd, 9. märtsil. SEB Panga esindaja tõusis istungi alul püsti ja ütles, et asi on aegunud. Meie ütlesime, et vaatame selle põhiküsimuse vaatamise juures läbi. Põhiküsimuseks on, kas SEB-l on esitada legitiimseid alusdokumente või mitte. Mina tean, et ei ole. Kohus teeb 6. mail vaheotsuse aegumise küsimuses.

    Algus aastate taga
    Rohkete detailide ja erinevate nüanssidega lugu algas Krebetsi jaoks, kui temast sai 2009. aasta jaanuaris OÜ Marteks Invest omanik ja juhatuse liige. Varem kuulus ettevõte kinnisvaraäris kõrbenud Marek Johansenile ja tema pojale Fred Krebetsile. Nende teine firma OÜ Crocker oli võtnud ASilt Gild Arbitrage üheksa miljonit krooni laenu ning üheks laenutagatiseks olid panditud Marteks Investile kuulunud 30,5 protsenti AS Puumarketi aktsiatest.
    Kuna laenu tähtajaks tagasi ei makstud, kandis väärtpaberikonto haldur SEB pank Puumarketi aktsiad 2009. aasta veebruaris AS GILD Fund Management avaldusel riskikapitalifondi GILD Arbitrage väärtpaberikontole.
    Krebetsi kinnitusel ei olnud pangal aga mitte mingisugust seaduslikku õigust ilma pantija ehk Marteks Investi korralduseta aktsiaid makseta tehingus GILDile müüa. SEB pank edastas Eesti väärtpaberikeskusele korralduse, milles on korralduse andjaks märgitud Marteks Invest, kuid Krebetsi kinnitusel pole ettevõte sellesisulist korraldust kunagi pangale teinud. „Korraldusi võib kontohaldur edastada registrisse ainult sel juhul, kui tal on kontoomaja või volitatud isiku korraldus,“ tsiteeris Krebets seadust.
    See pole aga ainuke seik, milles Krebets pangapoolset vassimist ja dokumendivõltsimist näeb. Tagantjärele avastas ta, et samasuguse Marteks Investi korralduse oleks pank pidanud saama ka 2008. aasta detsembris toimunud pandipidaja vahetumisel. Nimelt olid sama aasta alul senise pandipidaja AS GILD Arbitrage varad läinud üle asutatud riskikapitalifondile GILD Arbitrage, mille juriidiliseks kehaks oli GILD Fund Management.
    Jällegi esitas pank väärtpaberikeskusele korralduse, milles korralduse andjaks on märgitud Marteks Invest, kuid millest ettevõte ei teadnud mitte midagi. „Ka uus pandinõudeõiguse omanik ei ole mitte kunagi Marteks Investi poole pöördunud palvega pandi ümbervormistamiseks,“ lisas Krebets.
    Krebetsi hinnangul tähendab selline ebaseaduslik pandipidaja vahetus, et 2008. aasta detsembris lõppes Marteks Investi pandikohustus ning kaks kuud hiljem toimunud Puumarketi aktsiate üleminekut poleks seetõttu saanud toimuda. Krebetsi võitlus panga vastu on kestnud juba kuus aastat, sinna sisse on mahtunud ka kriminaaluurimine, mis lõppes tema jaoks küll tulemuseta.
    Kriminaalasja lõpetamise järel esitas Krebets kohtusse tsiviilhagi, milles nõude suuruseks on koos viivisega 2,7 miljonit eurot.
    Puumarketi aktsiaid Krebets tagasi saada ei soovi ja ega ei saakski, sest need on läinud juba GILDi kaudu Raivo Heina ettevõttele. Küll soovib Krebets, et suurpank vastutaks oma sammude eest, mis tema arvates on toimunud ebaseaduslikult ja vassimise teel.
    SEB vastuseid ei anna
    Äripäev palus ka SEB panga kommentaari kohtuvaidluse kohta. Samuti küsisime pangalt, kas neil on olemas Marteks Investi korraldused, mis olid aluseks Eesti väärtpaberiregistris muudatuste tegemisel. Pangalt tuli lakooniline vastus, et küsimused on kaetud pangasaladusega.
    Seejärel andis Marteks Invest nõusoleku, et pank võib nimetatud info väljastada. Äripäev saatis SEB pangale uue päringu, mille peale vastati, et märtsis toimus esimene istung ning kaasuse osas teeb otsuse kohus. „Pank ei pea õigeks käimasoleva kohtuasja sisu ajakirjandusele kommenteerida,“ vahendas panga kommunikatsioonijuht.
    Kahel korral saadetud täpsustavale küsimusele, kas SEB pangal on olemas Marteks Investi korraldused, mis olid aluseks Eesti väärtpaberiregistris muudatuste tegemisel, vastuseid enam ei tulnud.
  • Hetkel kuum
Andrus Hiiepuu: kustkohast tulevad ja kuhu kaovad eesmärgid?
Ettevõtte üldiste sihtide seadmise kõrval kiputakse ära unustama, et absoluutselt iga inimese panus organisatsioonis peab olema samuti eesmärgistatud, kirjutab Elisa Eesti tegevjuht Andrus Hiiepuu.
Ettevõtte üldiste sihtide seadmise kõrval kiputakse ära unustama, et absoluutselt iga inimese panus organisatsioonis peab olema samuti eesmärgistatud, kirjutab Elisa Eesti tegevjuht Andrus Hiiepuu.
Google koondab teadmata osa töötajatest Protest Iisraeli vastu maksab töö veel kümnetele ettevõtte töötajatele
Lisaks Teslale andis uuest koondamislainest teada ka Alphabeti omanduses olev Google.
Lisaks Teslale andis uuest koondamislainest teada ka Alphabeti omanduses olev Google.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
LHV tippjuht lahkub ametist
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Eelarvenõukogu: riigivõlg kasvab kiirelt
Eelarvepuudujääk ulatub järgmistel aastatel koguni 5%ni SKPst ja riigivõlg jätkab kiiret kasvu. Selline eelarvepoliitika seaks ohtu Eesti majanduse stabiilse arengu ega vastaks eelarvereeglitele, selgub pressiteatest.
Eelarvepuudujääk ulatub järgmistel aastatel koguni 5%ni SKPst ja riigivõlg jätkab kiiret kasvu. Selline eelarvepoliitika seaks ohtu Eesti majanduse stabiilse arengu ega vastaks eelarvereeglitele, selgub pressiteatest.
Prokuratuur saatis Wendre kriminaalasja kohtusse
Prokuratuur teatas, et on saatnud Pärnu maakohtusse kriminaalasja, milles süüdistatakse tekstiilitööstuse Wendre eksjuhte ja nende firmat Paragon Sleepi.
Prokuratuur teatas, et on saatnud Pärnu maakohtusse kriminaalasja, milles süüdistatakse tekstiilitööstuse Wendre eksjuhte ja nende firmat Paragon Sleepi.