• OMX Baltic0,11%320,29
  • OMX Riga0,06%971,12
  • OMX Tallinn−0,07%2 232,92
  • OMX Vilnius0,42%1 513,35
  • S&P 5000,66%7 773,95
  • DOW 300,18%51 267,9
  • Nasdaq 1,05%27 477,31
  • FTSE 1000,34%10 497,94
  • Nikkei 2250,77%70 481,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%95,17
  • OMX Baltic0,11%320,29
  • OMX Riga0,06%971,12
  • OMX Tallinn−0,07%2 232,92
  • OMX Vilnius0,42%1 513,35
  • S&P 5000,66%7 773,95
  • DOW 300,18%51 267,9
  • Nasdaq 1,05%27 477,31
  • FTSE 1000,34%10 497,94
  • Nikkei 2250,77%70 481,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%95,17
Kliendid lasevad arvetel üha sagedamini üle tähtaja minna, nentis logistikaettevõtte CF&S Estonia juhatuse liige Harri Rästas, nimetades ühe lahendusena kauba panti võtmist.
CF&S Estonia juhatuse liige Harri Rästas ütles, et logistikavaldkonnas on maksekäitumine üldiselt rahuldav, aga mõni “must lammas” ikka leidub.
  • CF&S Estonia juhatuse liige Harri Rästas ütles, et logistikavaldkonnas on maksekäitumine üldiselt rahuldav, aga mõni “must lammas” ikka leidub.
  • Foto: Andras Kralla, Äripäev
Kõige lihtsam viis, kuidas end maksmata jätmise eest kaitsta, oleks töötada ettemaksuga, kuid paraku ei ole see praeguses majandusruumis tehtav. Võlglast on võimalik survestada ka tema kaupade pantimisega, kui need on logistikapartneri valduses.
Rästase sõnul on maksekäitumine logistikasektoris suhteliselt rahuldav, kuid kindlasti on mitu musta lammast. “Viimase kolme aasta lõikes on maksedistsipliin klientidel üldiselt halvenemise suuna võtnud,” märkis ta ja lisas, et üle tähtaja lastakse arveid minna üha enam.
Rästase sõnul tekivad sellised juhtumid tavaliselt makromajanduslikust olukorrast. “Keeruline on anda ühest retsepti, kuidas seda vältida, sest igas juhtumis on oma nüansid,” kinnitas ta. Kõige lihtsam, kuidas end maksmata jätmise eest kaitsta, oleks Rästase sõnul töötada ettemaksuga. “Tuleb hoolikalt kaaluda krediidi andmist, koguda taustainfot ettevõtte ja temaga seotud isikute kohta ning koostada võimalikult head lepingud riskide maandamiseks,” loetles ta võimalusi. “Logistikas muidugi on võimalus survestada võlglast ka tema kaupade pantimisega, kui veod konkreetsele kliendile toimuvad regulaarselt ja kaubad on logistikapartneri valduses.”
OÜ Osilia Shipping juhataja Urmas Lapa sõnul nende ettevõttel küll Eestis kliente ei ole, kuid kurtmiseks neil põhjust pole. “Oluline on tegeleda sellega, mille puhul oled kindel, et saad sellega hakkama,” märkis ta. “Mis konkreetselt meisse puutub, siis on meil väga suur tutvusringkond üle terve maailma ja tänu sellele on meil poliitika, et keegi peab alati mõnda kontaktidest teadma ja tundma – enne ei tee me ühtegi tehingut.”
Pane tähele
Kuidas end võlglaste eest kaitsta?
Partnerid olgu usaldusväärsed. Tee korralik taustauuring, ära usalda päris tundmatuid ettevõtteid.
Uuri Krediidiinfost, ega ettevõttel pole maksehäireid.
Kui võimalik, rakenda ettemaksu. Kindlasti tasub jälgida, et arved liiga suureks ei kuhjuks.
Lepingus olgu fikseeritud kindlad tähtajad ja krediidilimiit, mida ületada ei saa.
Allikad: Harri Rästas, Anneli Pakkas, Mairon Haarde, Tiit Roosve
Murelapseks ka logistikafirmad
Mitte ainult klientide, vaid ka logistikafirmade omavaheline maksekäitumine on­­ ­Alpi Eesti OÜ juhataja Tiit Roosve sõnul problemaatiline.
Alpi Eesti OÜ juhataja Tiit Roosve sõnul on olukord üldiselt võttes paranenud, mitte küll kardinaalselt, aga siiski. “Probleeme on olnud ka teiste logistikasektoris töötavate firmadega,” lausus ta. “Nende omavaheline maksekäitumine on mõnikord päris halb.” Roosve sõnul leidub isegi päris suuri ja prestiižseid ettevõtteid, kellele peab tähtaega meelde tuletama ning kes hilinevad maksetega vahel isegi 30–40 päeva. “On olemas teatud tüüp firmasid, kes kohe põhimõtteliselt ei maksa arveid enne, kui seda neile meelde tuletatakse,” kinnitas Roosve.
Kuidas sellist olukorda vältida, on tema arvates üsna keeruline küsimus. “Ettemaksu võtta pole sageli võimalik, aga selle rakendamine on üks asi, millest võiks abi olla,” nentis ta. “Kindlasti tuleks jälgida, et summad väga suureks ei läheks, et arved ei kuhjuks.” Ta lisas, et tasuks kokku leppida kindlad reeglid, näiteks krediidilimiit, mida ei ületata.
Autor: Ketlin Rauk, kaasautor

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele