Margus Kohava: kasvu tagavad ettevõtjad

Ma olen isegi metsakasvatajaks õppinud, aga pole sellena kunagi töötanud. Varem käisin rohkem metsas, praegu vähem. Jahimees ma ei ole, aga seenel käin küll, eriti oma kodu ümbruskonnas. Seal Nõva ja Vihterpalu piirkonnas on väga head seenemetsad.

Kui vaadata metsatööstust tervikuna, siis see paikneb enamasti maapiirkondades. Metsa- ja puidutöötlemisettevõtted pakuvad tööd just maal, ja meie ettevõtetes töötab kokku päris palju inimesi. Et nad maalt ära ei koliks, tuleb neile luua mõistliku palgaga töökohad sealsamas maal. Ma pean seda väga oluliseks.

Olen seda meelt, et palk peabki olema normaalne. See peab vastama otseselt tööpanusele, aga see on juba ettevõtja enda oskus, et suuta töö korraldada nii, et inimesed saavad efektiivselt tööd teha. Kui ettevõtja seda oskab ja töötajad suudavad intensiivselt teha väga head tööd, siis on ettevõtja kohustus ka väga head palka maksta.

Siinsed majandustingimused on kõigile sarnased ja selles mõttes vahet ei ole. Kindlasti on väliskapitalil mõned eelised. Nende firmade mahud ja haarded on suuremad, nende kontsernist tulev oskusteave on asi, mida nad saavad paremini ära kasutada. See on see vahe, aga ma ei näe praegu küll, et ma kuidagi alla jääksime.

Meil ei ole otseselt plaanis oma ettevõtete portfelli laieneda, midagi juurde osta, kuid kindlasti plaanime suurendada tootmismahtusid olemasolevates ettevõtetes. Reopalu saekaatris on sellel aastal plaanis suured investeeringud, 4-5 miljonit eurot. Vahetame ära põhilised seadmed ja tõstame tootmismahu vähemalt kahekordseks. Mahtu lisame ka ümber- ja järeltöötlejatel.

Saeveskid müüvad suurema osa toodangust Eestis. Nii tegutsedes võimaldame konkurentidel lisada järelväärtust kodumaisele toorainele. See loob omakorda töökohti, suurendab lisaväärtust ning rohkem raha, töökohti ja tulu jääb Eestisse. Aga Eesti turg on nii väike, et kogu lõpptoodangut me siin maha müüa ei suuda, see läheb jah peamiselt kõik välja. Meie turg ei ole piiratud Skandinaaviaga, müüme ka päris palju Lõuna-Euroopasse, ka nn kaugturgudele, Ameerikasse, Koreasse, Austraaliasse.

See tähendab, et meie varutav puit ei ole illegaalset päritolu, selle juures pole kasutatud lapstööjõudu, et see vastab igati igatepidi headele tavadele.

Eesti majanduskasvuga pole olnud sugugi kehvemad lood kui meie naaberriikide majanduskasvuga. Kui vaadata kas või näiteks Soome olukorda, siis võib märgata, et meil läheb päris hästi. Eestis oleks kindlasti võimalik majanduskasvu hoogustada. See, mida valitsus saab teha, on luua veelgi soodsamaid tingimuse ettevõtlusele, võib-olla ka toetada infrastruktuuri investeeringud. Aga lõppkokkuvõttes tagavad kasvu siiski ettevõtjad ise. Kui valitsus suudab luua hea keskkonna, siis ülejäänu eest hoolitsevad juba ettevõtjad.

Mul on kolm last, üks on ülikoolis, üks lõpetab gümnaasiumi ja pesamuna käib viiendas klassis. Ma tahaksin kindlasti näha seda, et nad kõik saavad korraliku hariduse ja head kohad ja viiksid omakorda Eesti elu edasi.

Arendas Sylvesterist metsatööstuskontserni ning aitas käivitada Sylvesteri kroonijuveeli Imavere Saeveski. Pärast Sylvesteri müüki Stora Ensole 2002. aastal hoidis Kohava silma peal, et käivituksid saeveskid Saugal, Lätimaal Launkalnes ja Leedus Alytuses. Kohaval on olnud ka oluline roll Kundasse rajatud haavapuitmassitehase AS Estonian Cell käivitamisel. Investeeringutest puu töötlemisse on välja kasvanud Combimilli grupp, kuhu kuulub kaks suurt saeveskit ja viis puidutöötlemisfirmat.

Kohava esineb Äriplaanil. Äripäeva esinduslikem konverents Äriplaan toimub 30. septembril ning sellel esinevad mitmed mõjukad ettevõtete omanikud, teiste seas VKG suuromanik Priit Piilmann, Põldma Kaubanduse omanik Heinar Põldma, Chemi-Pharmi omanik Ruth Oltjer, reklaamiettevõtja Reet Roos, kinnisvaraettevõtja Jaanus Otsa, multitalent Rein Kilk ning Cityconi osanik ja juht Marcel Kokkeel.