Kreekaga üritatakse veel viimast kompromissi – kapitalikontroll terendab

Nagu vahendas agentuur Bloomberg, oli Euroopa Komisjoni esimehe Jean-Claude Junckeri eesmärk saavutada kokkulepe enne, kui turud esmaspäeval avanevad.

Kreeka peaminister Alexis Tsipras saatis Brüsselisse oma delegatsiooni uute ettepanekutega, et siluda erimeelsusi pensionikärbete, maksude ja eelarve nõutud ülejäägi suuruse üle. Need kõnelused on Junckeri viimane kompromissikatse, ütles Bloombergile üks Euroopa Komisjoni ametnik.

IMFi, Euroopa Keskpanga ning Euroala Stabiilsusfondi ESM esindajad olid valmis läbirääkijatega liituma, kui Junckeri ja Kreeka delegatsiooni kohtumiselt tekiks kompromissilootus.

Kreeka raiub oma

„Need peavad olema viimased läbirääkimised kriisi olukorras,“ ütles Kreeka rahandusminister Yanis Varoufakis pühapäeval Alpha TVs eetrisse läinud intervjuus. „Kõneluste eesmärk on kriisist välja saada. Selleks peab Kreeka turule naasma, nii on vajalik võlgade restruktureerimine.“

Kreeka ei anna allkirja sellisele eelarvekokkuleppele, mis ei toimi, ütles Varoufakis.

Merkel ütles Tsiprasele, et aeg on käes pakutud raamistik finantsabi saamiseks vastu võtta. Kreeka veebruaris pikendatud abipaketi tähtaeg saab ümber juuni lõpus. Ning kuna väljamaksed vajavad kinnitamist osade riikide parlamentides, ei ole aega kaotada.

Merkel ütles lõppeval nädalal, et kui on tahet, küll siis ka võimalus leitakse. „Seepärast arvan, et talitame õigesti, kui üritame ikka ja jälle omavahel rääkida.“

Mitte kõik ei ole nii kannatlikud. Kui Kreeka valitsus ei taha teha raskeid reforme, mis on ebapopulaarsed, ei ole Kreekat kunagi võimalik päästa,“ ütles eurogrupi juht Jeroen Dijsselbloem reedel.

Olgu tulemus milline tahes, valitsus erakorralisi valimisi või referendumit ei korralda, ütles Tsipras. „Kui saame toeka kokkuleppe, ükskõik kui raskete kompromisside hinnaga, oleme valmis koormat kandma,“ rääkis ta. „Meie ainus kriteerium on, et me saame kriisist ja orjastava memorandumi alt välja. Kui aga Euroopa tahab lõhestumist ning orjuse jätkumist, siis keeldume sellest.“

Kapitali pagemisele vaja piir panna

Samal ajal tühjendavad kreeklased oma pangakontosid. Harvardi ülikooli professor Kenneth Rogoff ütles väljaandele Neue Zürcher Zeitung am Sonntag, et Kreekal pole kapitalikontrolli kehtestamisest pääsu. „Ma näen vaid üht võimalust – Kreeka peab pikemaks ajaks kapitali liikumisele piirangud peale panema,“ ütles Rogoff.

Sama kirjutas nädalavahetusel Financial Times. „Meil on neli kuni kuus nädalat aega võimaliku kapitalikontrolli kehtestamiseni,“ ütles lehele Euroopa Poliitikauuringute keskuse CEPS juht Daniel Gros. „Alati on võimalik, et tühjalt kohalt võlutakse ajutine lahendus, kuid nüüd hakkab tõesti kriitiline piir kätte jõudma.“

Kui Kreeka ei suuda kuu lõpus oma võlakohustusi IMFi ees täita, võib olukord käest minna. Samas ei saa kapitalikontrolli kehtestada kreeditorid – seda peab taotlema riigi enda valitsus.

Saksa väljaanne Der Spiegel kirjutas nädalavahetusel, et Saksamaa rahandusminister Wolfgang Schäuble on käskinud ministeeriumil asuda välja töötama mehhanismi, mis võimaldaks tulevikus euroala riikidel pankrotti minna ilma teisi rahaliidu riike ja kogu rahaliitu ohtu seadmata.