Pille Ivask • 26 juuli 2015

Jaapani juhtimiskultuur takistab ettevõtet arenemast

Sony juht Kazuo Hirai  Foto: epa

Kui enamik erru läinud tippjuhte pühendab oma vanaduspäevad lapselastega mängimisele, aiandusele või golfile, siis endised jaapani tippjuhid ei kipu sugugi kontorist lahkuma, kirjutab Wall Street Journal.

Jaapanis on kombeks, et kui endine juht ametikohalt taandub, jääb ta ettevõtte hierarhias endiselt tähtsale kohale. Viimast peetakse ühtlasi ka põhjuseks, miks Jaapani ettevõtete areng on sageli aeglane ning takerdunud.

Analüütikud on öelnud, et vanade olijate tihe seotus ettevõttega pärast tippjuhi ametikohalt lahkumist on põhjus, miks Jaapani ettevõtetes on muutused nii aeglased tulema. Isegi kui firma on majandusraskustes, võib ettevõtte jaoks raske olla kulusid kärpida, juhul kui endine tippjuht, kes pooldas investeeringute tegemist, on endiselt ettevõtte osa.

Institutional Shareholder Servicesi juht Takeyuki Ishida lausus, et ettevõtte endine juht jääb pärast erru minemist firmasse reeglina tööle nõustajana ning kulisside taga on tal on palju mõjuvõimu isegi siis, kui ta otseselt juhtkonda ei kuulu. „Seega on väga raske muuta seda, mida endine juht on juba algatanud,“ lisas ta.

Seesuguseid nõustaja ametikohti nimetatakse Jaapanis sodanyaku või komon, mis võiks eesti keelde panduna võikski tähendada nõunikku või nõuandjat. Sodanyakud on tavaliselt endised ettevõtte juhid, komonid võivad tulla ka väljaspoolt ettevõtet. Arvatakse, et pea 80 protsendil Jaapani ettevõtetest on sellised „tegelased“ olemas. Viimastel on ka oma sekretär, kabinet ja isiklik autojuht. Samuti on neil suur sõnaõigus rääkida kaasa ettevõtte strateegiates.

Sharpi näide

Konkreetsetest näidetest võib välja tuua tuntud tehnikafirma Sharp, kelle 73aastane juht Katsuhiko Machida jäi pärast liidrikohalt lahkumist ettevõttesse kolmeks aastaks nõunikuna tööle. Machida kuulus Sharpi ridadesse kuni tänavu juunini, mil ta ise lahkuda otsustas. Machida suureks teeneks Sharpi juures jääb LCDekraanide äri juhtimine.  

Mitmed analüütikud on väitnud, et Sharp oleks võinud oma LCDekraanide äri koomale tõmmata, kuna hinnad on langemas ning konkrents tihenenud, ent praegune tegevjuht Kozo Takahashi lausus mais, et ettevõte kavatseb olla jätkuvalt LCDpaneelide tootmise osakonna ainuomanik.

Sharpilt asja kohta kommentaare pole saada õnnestunud, küll aga andis ettevõtte kõneisik teada, et rohkem sodanyakusid või komone ettevõttes pole.

Sodanyakud ja komonid pole ettevõttes juhi ega direktori positsioonil ning ettevõte pole kohustatud avaldama nende olemasolu või seda, kui palju nad palka saavad. Jaapani Board Director Training Institute’i juht Nicholas Benes lausus, et see on juba iseenesest vastuolus Jaapani peaministri Shinzo Abe eesmärgiga tuua ettevõtluskeskkonda rohkem läbipaistvust.

Suured Jaapani ettevõtted nagu Sony on taolised nõuandjate positsioonid järk-järgult kaotanud. Samas pole see takistanud Sony endiseid juhte ettevõtte strateegiat kommenteerimast ja kaasa rääkimast. Sony endine finantsjuht ja aseesimees Tamotsu Iba kirjutas Sonyle enne selleaastast aktsionäride koosolekut kirju, kus väitis, et ettevõte on praeguse juhi Kazuo Hirai all oma tee kaotanud.

Sony pole Iba kirju kommenteerinud, ent sellest hoolimata on Hirai näidanud, et vanade olijate sõnavõtud teda päris külmaks ei jäta. Hirai on jätkanud Sony koduelektroonikaäri kulude kärpimisega. Sony aktsiahind on viimase aasta jooksul enam kui kahekordistunud, ettevõte ootab tänavu kolme miljardi suurust ärikasumit.

Hetkel kuum