Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eemal linnakärast saadab restorane edu

    OKO Restoranid OÜ juhatuse liige Martti Siimann ütles, et restorani peakokk Tõnis Siigur meelitab töötajate puuduses häid töökäsi ligi. Foto: Julia-Maria Linna

    Mitmed Eesti tipprestoranid tõestavad, et maitsev toit ja edukas majandamine on võimalik saavutada ka väljaspool rahvarohkeid piirkondi.

    Üks Eesti edukamaid restoraniärisid on Kaberneemel ja Tallinna-Viimsi piiril toitlustust pakkuv OKO Restoranid OÜ. Ettevõtte restoranid OKO ja NOA on valitud Eesti restoranide paremikku ning edukas majandamine toob juba ka omanikutulu. Tõnis Siigurile, Martti Siimannile ja Marko Zukkerile kuuluvad OKO ja NOA kasvatasid mullu käivet neli korda ning maksid omanikele dividende summas 111 000 eurot. Ettevõtte majandusaruandest selgub, et lõppenud aasta eest plaanivad omanikud võtta dividende 180 000 euro jagu.
    Ettevõtte juhtkond selgitab aastaaruandes, et hetkel on ärile suurimad riskid ebakindlus majanduses: tarbijate kõhklevam käitumine ja turistide vähesus just Venemaalt pärit reisijate vähenemise tõttu. Sellegipoolest pole restoranidel külastajatepuudust kurta, kuna restoranid on suunatud peamiselt sisetarbijatele, mitte turistidele. Juhtkonna sõnul on tulnud koguni oluline hulk külastada soovijaid ruumipuudusel ukse taha jätta. Nii julgetakse isegi üldiste turumahtude vähenedes plaanida müüginumbrite kasvatamist.

    OKO Restoranid OÜ

    Ettevõtte alla kuuluvad Pirita teel asuv restoran Tuljak, Kaberneemes asuv OKO ja Tallinna-Viimsi piirile rajatud NOA.

    Käive 2014: 2,9 mln eurot (kasv aastaga 3,9 korda)

    Ärikasum 2014: 0,4 mln eurot (kasv aastaga 2,5 korda)

    OKO Restoranid OÜ omanikud on Martti Siimann, Tõnis Siigur ning Marko Zukker.

    OÜ Põhjaka mõis

    Ettevõte asub Paide vallas

    Käive 2014: 497,9 tuhat eurot

    Ärikasum 2014: 17,4 tuhat eurot (kasv aastaga 1,9 korda)

    OÜ Põhjaka mõisa omanikud on Joel Kannimäe, Märt Metsallik ja Ott Tomik.

    Kõue mõis OÜ

    Ettevõtte Kõue mõis OÜ alla kuulub Harjumaal Kose vallas asuv restoran Kaheksa Jalga.

    Käive toitlustusest 2014: 248,2 tuhat eurot (kahanes aastaga 7%)

    Kõue mõis OÜ omanikud on Mary Kross ja Erik-Niiles Kross

    Töötajate leidmine raske
    Äsja avasid OKO Restoranid OÜ omanikud ka kolmanda toitlustuskoha pealinnas, renoveerides Pirita tee ääres legendaarse kohviku Tuljak. Ettevõtte juhatuse liige Martti Siimanni sõnul on Tuljak osutunud ootamatult kiiresti sedavõrd populaarseks, et kõiki kliente ei ole võimalik töökäte puuduse tõttu vastu võtta. „Me ei arvanud, et kohe nii suure hooga esimesest päevast käima läheb. Mingis mõttes lootsin, aga mingis mõttes arvasin, et äkki läheb rahulikumalt, aga ei, ikka täiega,“ ütles Siimann.
    Siimann tõdes, et ootamatult palju külastajaid on küll hea, kuid võib pahandada neid, kes jäävad ukse taha või peavad ootama. „Mõned nagu saavad aru, et alguse asi, aga mõned mõtlevad, et mis vahet seal on – algus või lõpp, kogu aeg peab olema tasemel,“ lausus ta.
    Töötajaid ei ole Siimanni sõnul aga lihtne leida. Ta ütles, et keerulisem on leida teenindajaid, kuid kokkade leidmisega on asi mõnevõrra lihtsam peakokk Tõnis Siiguri tõttu. „Tema nime peale tulevad paljud – kes pikemalt, kes lühemalt, kes lihtsalt tahavad temaga koostööd teha,“ lausus ta.
    Tahad töötajaid, tõsta palka.
    Siimann nentis, et  kokaäri on selline, kus inimesed peavad kusagilt seda praktilisel moel õppima. Tema sõnul leiab maailmast palju restorane, kus kokad töötavad koguni tasuta, et saada kogemusi. „Viimati käisin heas restoranis, kus 40st kokast palgalisi oli vist 15, ülejäänud olid kõik kas teiste restoranide kokad või peakokad, kes tulid sinna kuuks ajaks või pooleks aastaks praktikale lihtsalt õppima ja töötama,“ kirjeldas Siimann. Ta avaldas arvamust, et selline praktika ka Eestis peagi areneb.
    Tööturu olukorra üle kurtis ka Põhjaka restorani üks omanikest Märt Metsallik. OÜ Põhjaka mõisa töötajate arv jäi mullu samaks, kuid ettevõte palgakulu suurenes ligi 37 000 euro võrra. „Olemasolevate töötajate hoidmiseks ja uute leidmiseks, ega siin midagi ei ole teha, turg dikteerib,“ põhjendas Metsallik palgakasvu.

    Hittrestoranide NOA ja OKO üks omanik Martti Siimann vandus endale eelmisel aastal, et ühtegi uut restorani tema enam ei ava. Endale antud lubadus tuli aga üsna pea tagasi võtta, sest äsja avati keti kolmas toidukoht Tuljak.

    Küsimustele vastab OKO Restoranid OÜ juhatuse liige Martti Siimann.

    Kuidas Tuljakul läheb – milline on rahva huvi?

    Tundub, et on päris suur. Me oleme nüüd nädal aega lahti olnud ja praegu on ilusad ilmad olnud paar päeva, päris hullult on rahvast käinud. Vaata, et ei jõuagi kõiki vastu võtta. Me ei ole kõiki kohti veel välja pannud, me ei jõuaks kõiki ära teenindada. Korraga on kusagil sada inimest.

    Mille järgi valisite uuele restoranile asukohta?

    Kinnistuomanikud on samad, kes NOAl, ja see Tuljak on seega kogu aeg silme ees olnud. Kunagi ta oli selline legendaarne koht, ma ise olen seal Carina aegadel käinud. Ma ise Tartu inimesena Tuljakut ei näinudki, aga kuna see NOA krunt oli meil ka mitu aastat soolas ja vahepeal olid seal mingid teised tahtjad, siis me hakkasime Tuljakut vaatama. Siis tuli NOA kaela ja me jätsime selle pooleli. Tuljak mädanes tühjana edasi. Tegime NOA valmis ja ma vandusin, et ma elu sees enam ühtegi restorani ei tee, et aitab küll, enam ei jaksa. Kaks kuud hiljem siis kirjutasin Tuljaku lepingule alla.

    Tegelikult on vahva projekt. Eks me alguses kartsime, et teeme endale konkurentsi, aga minu arust see maja ja see olemine on nii teistmoodi kõik, et see nostalgiamoment seal juures ja kõik muu on ikka äge. Tolle ajastu arhitektuuri kohta ikka väga suur saavutus minu arust.

    Nii NOA, OKO kui ka Tuljak on kesklinnast eemal. Kas teie arvates ei olegi üldse vaja kesklinna trügida, vaid tuleks hoopis ise rahvast kaugemale meelitada?

    Ei ole küll vaja. Ütleme nii, et me ei ole nii palju turistidele orienteerunudki. Eks me saime OKOga maitse kätte, et inimesi leiab igalt poolt üles.

    See oli vahva, et jälle hakkasid inimesed väljas käima, just perede ja suurte seltskondadega. Kuna mina ja Marko – üks kolmest omanikust – oleme Viimsi elanikud, siis meil linna on suhteliselt harva asja. NOA mõte oligi alguses see, et Viimsis ei ole kusagil väljas käia, teeme…

    Iseendale koha?

    Iseendale ka, aga ka peredega käimiseks ja oma sõpradele, kes meil seal elavad.

    Pigem ongi trend tänapäeval sinna, et kes see kesklinna ikka neid kohti teeb, rohkem on need turistikohad, aga vanalinnas elab minu arvates vähem inimesi kui Pirital või Viimsis. NOA pealt me nägime, et ka aasta läbi saab restorani ära täita linnas eemal olles. Vanalinna minekut üldse ei mõtlegi.

    Nüüd kui Tuljaku avamine on selja taga, kas on juba plaane ka uuteks investeeringuteks?

    Sama vastus nagu NOA puhul, et nüüd ma enam ühtegi restorani ei tee (naerab). Pakutakse küll kogu aeg, aga me oleme väga kindlalt "ei" öelnud. Eesti turg ei ole ka nii suur. Me ei taha mingit laskmata karu nahka nülgida, et nüüd hakkame laienema Lätti või Soome. Me pigem lükkame praegu käima ja rahuneme maha. Siis, kui sügisel see suvemöll on läbi, siis me mõtleme, aga hetkel küll ei ole mingisugust sellist mõtet. Praegu on restoranides üle saja töötaja ja tegemist on kõvasti.

    Usuvad käibe kasvu
    Metsallik ütles, et tänavu on hoolimata kehvale ilmale Põhjaka ootuspärase käibe täitnud. „Oleme ikkagi enam-vähem samal tasemel kui eelmisel aastal, väikese plussiga, 5–10 protsenti on kasv suurem kui eelmisel aastal,“ lausus ta. Ettevõtte möödunud aastane käive oli ligi 497 tuhat eurot, ületades aasta varasemat ehk 2013. aasta käivet ligi 1,3 korda.
    Käive suurenes Metsalliku sõnul mitte ainult restorani arvelt, vaid olulisel määral just ettevõtte lisatoodete tõttu. „Me siin oleme alustanud kulinaariaga, näiteks leivad, lisaks pasteedid, sinepid – kõik need asjad aitavad meil püsida hea joone peal,“ ütles ta.
    Kõue Mõisa tegevjuht Vahur Mäe ütles, et mõisa restoranil Kaheksa Jalga on võrreldes eelmise aastaga näha käibe märgatavat kasvu. Ta tõdes, et kasvuruumi jätkus möödunud aastast, kui müük ei olnud vastavuses restorani mahutavusega.
    Mäe sõnul tegi ettevõte möödunud aastal turundust nii palju kui võimalik. Lisaks töötas ettevõte välja uue restorani kontseptsiooni. „Mõisa kunagine omanik oli tuntud maailmarändur Otto von Kotzebue. Sel aastal on meie restoran kunagise maailmaränduri ümbermaailmareisi jälgedes ehk iga kuu on meil uus eksootiline menüü eri maailma  nurgast ja see on väga head tagasisidet saanud nii klientide kui ka kriitikute poolt,“ ütles Mäe.
    Käesoleva aasta kasvuprognoosi Mäe välja öelda ei söandanud. „Eelmise aasta majandusaruanne on avalik ja sellest kogu mõisa kui ettevõtte kasv on ikkagi märgatavalt suurem,“ kinnitas ta.  
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Mart Võrklaev: Eesti seisab Euroopas väikeettevõtete, mitte Bolti ärihuvide eest
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Nullist tuhandeteni: kuidas investeerida kasumlikult väikeste summadega
Nagu ütleb vanasõna, siis tasa sõuad, kaugele jõuad. Noored investorid, kes oma rahamasinad käima on lükanud, räägivad miks ja kuidas nad väikseid summasid investeerides tuhandeteni on jõudnud.
Nagu ütleb vanasõna, siis tasa sõuad, kaugele jõuad. Noored investorid, kes oma rahamasinad käima on lükanud, räägivad miks ja kuidas nad väikseid summasid investeerides tuhandeteni on jõudnud.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Nädala lood: vahetusid juhid, müüdi ärisid ja mõtted kaitsetööstuse osas Eestis
Sel nädalal kõnetasid Äripäeva lugejaid erinevad lood, mis olid juhtimise, äride müügi ja kaitsetööstuse teemadel.
Sel nädalal kõnetasid Äripäeva lugejaid erinevad lood, mis olid juhtimise, äride müügi ja kaitsetööstuse teemadel.
Päikeseparkide arendaja: roheenergiat on Eestis juba rohkem, kui tarbida jõuame
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Saksamaa töötas välja „rohelise tööstuse“ kontseptsiooni
Saksamaa majandus- ja kliimakaitseministeerium esitles kontseptsiooni, mille eesmärgiks on vähendada süsinikuheidet olulisemates tööstusharudes.
Saksamaa majandus- ja kliimakaitseministeerium esitles kontseptsiooni, mille eesmärgiks on vähendada süsinikuheidet olulisemates tööstusharudes.
Raadiohommikus: puidutööstuse ebakindlus, rahatarkus ja lisaeelarve takerdumine
Nädala viimases hommikuprogrammis arutame riigi lisaeelarve üle, kuuleme seisust puidutööstuses ning räägime keskmisest palgast ja rahatarkusest.
Nädala viimases hommikuprogrammis arutame riigi lisaeelarve üle, kuuleme seisust puidutööstuses ning räägime keskmisest palgast ja rahatarkusest.