Hittrestorani omanikud said plaanitust enam dividende

Ettevõtte juhtkond selgitab aastaaruandes, et firma mullused olulisemad saavutused olid endise kultustoidukoha Tuljak renoveerimine ning taasavamine, samuti Tallinna-Viimsi piiril asuva restorani Noa hoone ja kinnistu väljaostmine. „Oleme nüüd selle uhked omanikud,“ selgitavad ettevõtjad. Viimane tehing kasvatas ka firmade laenude mahte kümme korda 2,1 mln euroni. Kinnisvara väärtuseks hindab ettevõte 2,2 mln eurot, millest 1,7 maja ning 0,5 mln eurot maa väärtus.

Seni siseturule suunatud toidukohad on nüüd avastanud ka lähinaabrite, Soome, Venemaa, Läti jne, turistid ning nende abil loodetakse oma müüginumbreid kõigis restoranides suurendada.

Firma omanikud on Martti Siimann, Tõnis Siigur ja Marko Zukker.

2011. aastal alustanud restoraniäri andis mullu tööd 89 inimesele ehk ligi poole rohkematele kui aasta varem. Ettevõtte keskmine töötasu kasvas aastaga viiendiku võrra 954 euroni.

Tööjõud on ettevõtte murekoht. „Meie sektoris oli 2014. aastal tunda olulist tööjõu väljavoolu eriti just noorte osas, mis 2015. aastal küll pidurdus. Meie töökeskkond, -kultuur ja suhtumine annavad lootust, et ükski töökoht täitmata ei jää,“ selgitatakse aruandes. „Siiani oli raskendavaks asjaoluks tegevuse hooajalisus ja kiire vajadus suveks töötajate arvu kahe-kolmekordistada, kuid Noa edulugu ka talvel ja Oko Peomaja on seda tsüklikõverat oluliselt õgvendanud.“

Samuti on firma heade töötajate hoidmiseks otsinud neile ka madalhooajal tööd – näiteks pakkudes cateringiteenuseid ning “külalisesinemisi” restoranides väljaspool Eestit.

Restoraniäri peab firma üks omanik Tõnis Siigur pensionisambana, rääkis ta Äripäeva elustiiliajakirjale Gentleman. Plaan on kindlustada oma tulevik. Kuna ta pensioni­fondi ei usu, peab inimesel olema piisavalt palju investeeringuid, et riske maandada.

Praegu on restoranikontseptsioon Siiguri arvates liialt laialivalguv ja persoonipõhine, Siiguri-põhine, keda erinevatesse köökidesse korraga tõsta ei saa. Selle asemel unistab ta hoopis maailmavallutusest. Frantsiisiga, mis töötaks ükskõik kus, nagu näiteks Vapiano, oleks lihtsam teistele turgudele siseneda. Samas selles, kuhu esimesena liikuda, pole Siiguri sõnul vahet. Tähtis on tema sõnul see, et oleks õige ärikliima ja tarbimine. “Eesti mureks ja probleemiks on ju see, et meid on liiga vähe. Tarbijat jääb vajaka,” ütleb ta.