Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Naised rahapaja äärde ja aruandlus korda

    Ühisrahastuse ja panganduse tuleviku üle arutasid (vasakult) Kristjan Lepik, Robert Kitt, Henri Laupmaa, Kristi Saare ja Kaidi Ruusalepp. Foto: Eiko Kink

    Ühisrahastuse kerkimine klassikalise panganduse kõrvale toob naised rahakaasamisele lähemale, distsiplineerib laenuvõtjaid oma investeeringutest rohkem aru andma, kuid võib investorite rohkuse tõttu viia paigast ka alustava ettevõtte fookuse, arutati täna toimunud paneelil finantseerimise tulevikust.

    Ühisrahastuse hoogustuv populaarsus on loonud idufirma Funderbeam juhi Kaidi Ruusalepa sõnul trendi, kus need, kel on kapitali ja need, kel on seda vaja, saavad lihtsamini kokku, kasutamata liiga paljusid vahendajaid. Selle asemel on tehnoloogiline platvorm, kus ühisraha kaasamine toimub.
    Täna teatris NO99 ühisinvesteerimisplatvormi Fundwise korraldatud arutelul „Finantseerimise muutuv maailm“ märkis naisinvestorite klubi juht ja väikeinvestor Kristi Saare, et ühisrahastuse teel mõnda firmasse investeerides ei pea iga päev närvitsema nagu aktsiaturge jälgides. Seda investeeringut ei saa kohe maha müüa, kui sel tundub kehvasti minevat, pikem perspektiiv on ka stressivabam.
    Ühisraha esimene tsükkel
    Arengufondi majandusekspert Kristjan Lepik aga leidis, et ühisrahastus kui masujärgne nähtus pole veel halba aega näinud, sest pole veel ühte terviklikku üles-alla käivat majandustsüklit läbi käinud. “Pärast majanduskriisi on toimunud finantstehnoloogia vallas suur innovatsioon, mis on toonud kaasa ka palju mitteorgaanilist loogikat, seetõttu võivad olla lähemad aastad finantsturgudel õige närvilised. Paljud asjad sünnivad pankadest ehk karmist regulatsioonist väljaspool, sest kriis tegi regulatsioonid konservatiivseks,“ rääkis ta.
    Ruusalepp tõdes, et kui firma annab ühisrahastusinvesteeringu vastu osaluse, toob see kaasa palju aktsionäre, mis omakorda võib ajada paigast alustava ettevõtte fookuse, kui peab tegelema tohutult paljude väikeste aktsionäridega. „Aitab see, kui käitumisreeglid on varem korralikult kokku lepitud. Ühisrahastusinvesteeringud on kunsti kõrval kõige isiklikumad investeeringud, nendes lihtsalt tuleb juba eos riske maandada,“ sõnas ta.  
    Swedbanki Eesti peadirektor Robert Kitt aga meenutas, et stardirahastu Prototroni käivitades ei nõutud alustavatelt prototüüpe loovatelt ettevõtetelt äriplaane ja aruandeid, vaid nad pidid iga natukese aja tagant tegema lihtsalt ettekande sellest, kuidas neil läinud on. „Ühisrahastus toimib samamoodi n-ö peer pressure’i ehk sõbrasurvega. Pidevalt peab selgitama, kuidas sul läheb. See on palju distsiplineerivam surve kui aruande kirjutamine,“ lausus Kitt.
    Naised ja distsipliin
    Lepik märkis, et riskikapitali investeeringutes on projektide vedajatest naisi vaid 7%, aga ühisrahastuse puhul on see osakaal tervelt 34%.
    Saare ütles selle kohta, et riskikapitali maailmas töötab hästi n-ö suurte poiste klubi fenomen, mis on seltskond, kust üks naisterahvas ei kipu minema investeeringut küsima, kui ta on lugenud eelnevalt palju artikleid sellest, kuidas teda seal ilmselt väga sobimatult koheldakse.
    Ruusalepp rääkis oma hiljutisest kogemusest Ameerikas tegutsevast investeerimisfondist, mida veavad naised ning mis investeerib vaid naiste asutatud ettevõtetesse, sest naistel ongi juba statistikat vaadates raskem riskikapitali kaasata. „Kui aga vaadata ühisrahastuse psühholoogiat, siis see toimib hoopis teistmoodi kui riskikapitali maailm, võib-olla on asi jälle selles, et see on palju isiklikum investeering. Ei investeerita üksnes potentsiaali, vaid ka meeskonda ja ideesse, mis on ehk naistele lähedasem,“ sõnas ta.
  • Hetkel kuum
Vastukaja: ärme anna Putini sõja pooldajatele lisaargumenti
Üleskutse vähendada vene keele osa Eesti avalikus ruumis suurendab vaid lõhet siinsete venelaste ja eestlaste vahel, kirjutab Äripäeva lugeja Igor Aleksejev vastuseks Äripäeva juhtkirjale.
Üleskutse vähendada vene keele osa Eesti avalikus ruumis suurendab vaid lõhet siinsete venelaste ja eestlaste vahel, kirjutab Äripäeva lugeja Igor Aleksejev vastuseks Äripäeva juhtkirjale.
USA aktsiaturud alustasid uut nädalat tõusuga
USA aktsiaturud lõpetasid kolmapäeva tõusuga, vaatamata sellele, et Hiinast ilmunud majandusandmed võimendasid globaalse majandusega seotud hirme. Hästi läks suure turuväärtusega kasvufirmadel, vahendab Reuters.
USA aktsiaturud lõpetasid kolmapäeva tõusuga, vaatamata sellele, et Hiinast ilmunud majandusandmed võimendasid globaalse majandusega seotud hirme. Hästi läks suure turuväärtusega kasvufirmadel, vahendab Reuters.
Reaalajas börsiinfo
Ametit vahetav luurejuht Mikk Marran: igaüks meist on RMK aktsionär
Seitse aastat välisluureametit juhtinud Mikk Marran selgitas sotsiaalmeedias, miks otsustas ta kandideerida Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) juhiks.
Seitse aastat välisluureametit juhtinud Mikk Marran selgitas sotsiaalmeedias, miks otsustas ta kandideerida Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) juhiks.
Raadiohommikus: mida Eesti esivastuluurajalt RMK juhina oodatakse?
Esmaspäev tõi üllatava uudise, et Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) nõukogu valis asutuse uueks juhiks välisluureameti juhi Mikk Marrani, kellega asuti läbirääkimistesse. Miks niisugune valik ning mida Marranilt oodatakse, seda uurime Äripäeva raadio teisipäevases hommikuprogrammis RMK nõukogu esimehelt Randel Läntsilt.
Esmaspäev tõi üllatava uudise, et Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) nõukogu valis asutuse uueks juhiks välisluureameti juhi Mikk Marrani, kellega asuti läbirääkimistesse. Miks niisugune valik ning mida Marranilt oodatakse, seda uurime Äripäeva raadio teisipäevases hommikuprogrammis RMK nõukogu esimehelt Randel Läntsilt.
Raadiohommikus: kohvi, killustiku, tööjõu ja raamatute hinnast "Kuumal toolil" Jüri Ratas
Teedeehituses küpseb konflikt - riigihangetes fikseeritud hindadega on võimatu ehitada, sest sisendhinnad on oluliselt tõusnud. Samas pole riik kui tellija valmis hinnatõusu üle läbi rääkima. Mõned taristuehitajadon olukorra lahendamiseks valmis kohtusse minema. Küsime olukorra kohta kommentaari Nordeconi juhatuse esimehelt Gerd Müllerilt.
Teedeehituses küpseb konflikt - riigihangetes fikseeritud hindadega on võimatu ehitada, sest sisendhinnad on oluliselt tõusnud. Samas pole riik kui tellija valmis hinnatõusu üle läbi rääkima. Mõned taristuehitajadon olukorra lahendamiseks valmis kohtusse minema. Küsime olukorra kohta kommentaari Nordeconi juhatuse esimehelt Gerd Müllerilt.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.