Sirje Rank • 14. september 2015 kell 8:45

Draghi rahatrükile oodatakse lisa

Euroopa Keskpanga juht Mario Draghi  Foto: Scanpix/Reuters

Nädalapäevad tagasi ütles Euroopa Keskpanga juht Mario Draghi, et vajadusel on keskpank valmis oma rahatrükiprogrammi täiendama ning mitmed analüütikud on seda meelt, et nii lähebki – majanduskasv Euroopas vajab ikka turgutamist.

Agentuuri Bloomberg küsitletud 41 majanduseksperdist olid 68% seda meelt, et Euroopa Keskpank aasta alguses käivitatud ulatuslikku 1,14 triljoni euro suuruse võlakirjade tugiostuprogrammi kas pikendab või suurendab. Nendest, kes pakkusid välja ka ajahorisondi, arvas 65%, et see teade tuleb veel enne aasta lõppu. 87% arvas, et hiljemalt märtsiks on keskpank täiendava veksli välja andnud.

„Euroopa Keskpangal on oma tugiostuprogrammi täiendamiseks kasutada kõik variandid,“ ütles agentuurile Bloomberg Merrion Capital Group Ltd peaökonomist Iirimaal Alan McQuaid. „Eeldan, et kõigepealt laiendavad nad varade ringi, mida keskpank oma bilanssi ostab, seejärel suurendatakse iga kuu tugiostude mahtu (praegu 60 miljardit eurot) ja lõpuks pikendatakse programmi kestust tuleva aasta septembrist kaugemale.“

Selle kuu alguses kärpis Euroopa Keskpank euroala majanduskasvu prognoose, kuna maailmamajanduse aeglustumine vähendab ekspordinõudlust ja kodumaine nõudlus pole selle korvamiseks veel piisavalt tugev. Mario Draghi ütles nõupidamisele järgnenud pressikonverentsil, et keskpanga tugiostuprogramm on paindlik nii mahu, kestuse kui ka komponentide poolest.

„Tugiostuprogrammist riskib kujuneda poolenisti alaline nähtus,“ ütles Banca Monte dei Paschi di Siena SpA portfellihaldur Gianluca Sanna. „Praegu on küll tõsi, et euroala kasvutempo on ehk isegi veidi üle oma potentsiaali, kuid see on liiga nõrk, et kesta. Peagi võib euroala kasv jälle kokku kuivada ja inflatsioon ohtlikult nulli piiril püsida.“

Teises kvartalis kasvas euroala majandus kvartali baasil keskmiselt 0,4% pärast 0,5% suurust kasvu esimeses kvartalis. Riskikohaks on Hiina majanduskasvu aeglustumine, mis mõjutab Euroopa eksporti ja laiemalt kogu maailmamajanduse kasvutempot. Nafta hinna langus riskib aga euroala nõrga inflatsiooni uuesti miinusesse ajada.

Euroopa Keskpanga prognoosi järgi kasvab euroala majandus tänavu 1,4% ja tulevala aastal 1,7%. Märgiline oli 2017. a inflatsiooniprognoosi kärpimine 1,7%-le, mis näitab, et keskpanga sihiks seatud 2% saavutamiseks võib vaja minna lisastiimulit.

Hetkel kuum