Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Äriregistri teenus võib kallineda

    Justiitsminister Urmas Reinsalu avaliku teabe lisakulu küsimuses probleemi ei näe. Foto: Raul Mee

    Homme tuleb riigikogus esimesele lugemisele avaliku teabe seaduse muutmise seadus, mis loob riigile muu hulgas võimaluse küsida äriregistris andmete vaatamise eest lisatasu. Täpset tõususummat ei osata praegu öelda.

    Riik kogub erinevate tegevuste ja kodanikele pandud kohustuste kaudu kokku meeletul hulgal teavet. Eelkõige peaks teave olema tasuta kättesaadav, kuid avaliku teabe seadus annab võimaluse, et teabenõudja hüvitab teatud tüüpi andmete väljastamisega seotud otsesed kulud. Muu hulgas on sellisel kujul tasuliseks muudetud äriregister ja kinnistusraamat, mida ettevõtjad väga palju kasutavad.
    Advokaadibüroo Supremia advokaadi ning ühingu Korruptsioonivaba Eesti juhatuse liikme Asso Prii hinnangul tähendab seadusemuudatus sisuliselt seda, et riigil tekib võimalus teenida avalike andmete kasutusse andmiselt lisaks nende väljastamisega seotud kulutuste katmisele ka kasumit. „Hetkel jääb arusaamatuks, miks seadusandja on otsustanud võtta avalike andmete osas sellise suuna, et andmete eest võetavad tasud saavad pigem suureneda, kuid ei kaalu seda, kas ei peaks andmeid hoopis vabakasutusse andma,“ leidis Prii.
    Prii on seisukohal, et riik ei peaks seadma eesmärgiks avalike andmete pealt kasumi teenimist ja seda eriti juhul, kui neid andmeid on isikutel vaja, et täita riigi poolt seatud kohustusi, nagu näiteks rahapesu tõkestamine või ärisuhtluse läbipaistvuse suurendamine.
    Tasu küsimine on võimalus, mitte kohustus. Majandusministeerium leiab, et eelistatud on olukord, kus riigi infosüsteemis olevad andmed on võimalikult mugavalt kättesaadavad kõigile õigustatud isikutele. Ministeerium peab oluliseks pigem vähendada ja vältida olukordi, kus riigi andmekogudes olevate andmete kasutus on piiratud tasubarjääriga. „Ettevõtlusele on kindlasti esmatähtis, et võimalikult palju andmeid oleks täiesti tasuta kättesaadavad, mitte niivõrd see, kas üksikud esinevad tasud on mingi komponendi võrra natuke suuremad või väiksemad,“ lausus majandusministeeriumi avalike suhete nõunik Kadri Tonka.
    Tonka lisas, et samal ajal tuleb siiski aru saada ka sellest, et andmebaaside ülalpidamine on kulukas ning andmete avaldamise eest registrite ülalpidamise ja arendamise eest tasu küsimine võib mõningatel juhtudel olla põhjendatud. „Mõistagi peab tasu küsimine ja kujundamine olema põhjalikult kaalutud ja hästi läbimõeldud,“ märkis Tonka.

    Mõistliku investeeringutulu lisamise võimalus teabe taaskasutamisse andmisel on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivis, millega muudetakse direktiivi avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta.

    Direktiivis on ette nähtud tasu võtmist lubavad sätted.

    Näiteks avaliku sektori asutuste suhtes, kes peavad teenima tulu, et katta oluline osa oma avalik-õiguslike ülesannete täitmisest tulenevatest kuludest. Selline asutus on ka Registrite ja Infosüsteemide Keskus.

    Seega on eelnõus tehtava muudatuse näol tegemist direktiivis ettenähtud võimalusega.

    Eelnõu ei muuda samas põhimõtet, et teave antakse taaskasutamiseks üldjoontes tasuta, va juhul kui teabe väljastamise eest on seadusega tasu ette nähtud.

    Muudatuse jõustumine ei too automaatselt kaasa ka hinnatõusu.

    Seaduse eelnõus on kirjas, et teabevaldaja, kes peab katma olulise osa oma avalik-õiguslike ülesannete täitmisest tulenevatest või teabe valdamisega seonduvatest kuludest, võib teabe taaskasutamisse andmise eest saadava tulu hulka lisaks arvata ka mõistliku investeeringutulu.

    Mõistlikuks investeeringutuluks on kuni 5% üle Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatava fikseeritud intressimäära, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Riigikogu loodab paari kuuga menetlusega lõpuni jõuda. 

     

    Allikas: Justiitsminister Urmas Reinsalu, seaduse ettekandja Andres Anvelt

     

     

     

     

    Ministrid selles küsimuses probleemi ei näe
    Eelmine ja praegune justiitsminister peavad tasu küsimust normaalseks, kui nii teenitav raha läheb arendustesse ning teenustasud võimaldavad õiglasemalt jagada teenuse ülalpidamise kulu selle tegelike tarbijate vahel. „Äriregistrit kasutavad igapäevaselt eelkõige ettevõtjad oma äritegevuses, sealjuures on suuremate finantsteenuseid pakkuvate ettevõtete osakaal 70% kogu laekunud teenustasudest,“ tõi justiitsminister Urmas Reinsalu näitena. „Äriregistri riigieelarvest finantseerimise korral läheks see koormus pigem tavalisele maksumaksjale, kellest enamik äriregistri teenuseid igapäevaselt ei kasuta.“
    Põhiseaduskomisjoni liige, endine justiitsminister Andres Anvelt tõi näitena olukorra, kus infosüsteemide ja teabe vastu on erasektoris otsene äriline huvi, ning sellest tulenevalt on päringud massilised või mahukad. „Sellistel juhtudel on ka just erasektori huvide tarbeks vaja tagada arendustööd, mis vastavad erasektori vajadustele. Omatulu võimaldamine teabevaldajale annab aga panuse vajalike süsteemide edasiarenduseks.“ Anvelt ütles, et praeguste teadmiste kohaselt avaliku teabe kasutamise tasud ei tõuse, kuid see on kindlasti asjaolu, mida riigikogus veel arutatakse. Anvelt oli justiitsminister ajal, kui hakati seaduseelnõu ette valmistama.
    Reinsalu sõnul paistab äriregister kasumlik vaid status quo hoidmise vaates, tegelikult ei kata omatulu ära ka kõiki registri enda arendusvajadusi. Ta tõi näitena, et äriregistri ülalpidamine maksis 2014. aastal ligikaudu 1,4 miljonit eurot, teenustasudelt saadi ligikaudu 1,7 miljonit eurot. „Samas ainuüksi e-residentsuse või elektroonilise rahvaloendusega seotud äriregistri arendusvajadused ületavad seda vahet ja nende elluviimine vajab lisainvesteeringuid väljastpoolt,“ sõnas Reinsalu.
    Tasu suurus ei ole teada
    Korruptsioonivaba Eesti juhatuse liikme Asso Prii sõnul ei ole teada, kui palju raha kulub riigil e-registrite arendamiseks ja käigushoidmiseks ning kas praegu andmete eest küsitav tasu katab ära otsesed kulud ja amortisatsiooni või teenib riik juba praegu sellega tulu. Tasude küsimist on põhjendatud paremate rakendustega (e-äriregister jne), mis suurendavad kasutajamugavust.
    „Kui selgitada välja, kui palju läheb maksma näiteks e-äriregistri arendamine ja käigushoidmine, siis on võimalik kaaluda, kas kompenseerida see kulu e-registrit haldavale asutusele riigieelarvest või jätta see teenus üldse eraettevõtetele, kes vabalt kättesaadavate registriandmete pinnalt enda rakendused välja töötaksid,“ pakkus Prii.
    Ta lisas, kui kõik andmed oleksid tasuta kättesaadavad, siis tekiks turul konkurents ettevõtete vahel, kes loovad oma rakendused andmete otsinguks, visualiseerimiseks jne. „On võimalik, et nende rakendused oleksid isegi paremad kui e-äriregister ja tasuta, kuna tulu teeniks ettevõte näiteks reklaamidelt, mis sellel veebisaidil paiknevad,“ märkis Prii.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Mihkel Nestor: Saksa majandussurutis ei jäta Eestit puutumata
Euroala mootoriks ristitud Saksamaa majandus on hakanud puterdama. Sealsed hädad mõjutavad negatiivselt ka Eesti eksportijate väljavaadet, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor nädala kommentaaris.
Euroala mootoriks ristitud Saksamaa majandus on hakanud puterdama. Sealsed hädad mõjutavad negatiivselt ka Eesti eksportijate väljavaadet, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor nädala kommentaaris.
Börsiettevõtted, te ju oskate palju paremini
Kolmapäeval potsatas minu postkasti Modera börsiteade, mis ütles mulle suhteliselt vähe. Minu aeg ja tähelepanu oli kasutatud, kuid potentsiaalse investorina ootan enamat.
Kolmapäeval potsatas minu postkasti Modera börsiteade, mis ütles mulle suhteliselt vähe. Minu aeg ja tähelepanu oli kasutatud, kuid potentsiaalse investorina ootan enamat.
Reaalajas börsiinfo
Jaanus Vihand uuest juhikohast: minu jaoks võrdub A. le Coq Tarmo Noobiga
Veerand sajandit A. Le Coqi õlletehast vedanud Tarmo Noopilt võtab 1. septembrist teatepulga üle Jaanus Vihand, kes avas Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis ametivahetuse tagamaid.
Veerand sajandit A. Le Coqi õlletehast vedanud Tarmo Noopilt võtab 1. septembrist teatepulga üle Jaanus Vihand, kes avas Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis ametivahetuse tagamaid.
Vene kodanike sisenemist Eestisse piiratakse juba tuleval nädalal
Eile kiitis valitsus heaks sanktsiooni, millega piiratakse Venemaa kodanikele Eesti viisade väljastamist. Nüüd on teada, et Vene kodanikud ei saa üle piiri alates 18. augustist.
Eile kiitis valitsus heaks sanktsiooni, millega piiratakse Venemaa kodanikele Eesti viisade väljastamist. Nüüd on teada, et Vene kodanikud ei saa üle piiri alates 18. augustist.
Hälvikparkijatest tüdinenud nõuavad liiklusseaduse muutust
Linlased, kes on häiritud renditõukerataste lohakast parkimisest, mis takistab kaasliiklejaid ja tekitab tänavatel ohtlikke olukordi, on asunud koguma allkirju liiklusseaduse muudatuseks, et kaoses korda luua.
Linlased, kes on häiritud renditõukerataste lohakast parkimisest, mis takistab kaasliiklejaid ja tekitab tänavatel ohtlikke olukordi, on asunud koguma allkirju liiklusseaduse muudatuseks, et kaoses korda luua.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.