Alyona Stadnik • 27. oktoober 2015 kell 4:00

Äriregistri teenus võib kallineda

Justiitsminister Urmas Reinsalu avaliku teabe lisakulu küsimuses probleemi ei näe.   Foto: Raul Mee

Homme tuleb riigikogus esimesele lugemisele avaliku teabe seaduse muutmise seadus, mis loob riigile muu hulgas võimaluse küsida äriregistris andmete vaatamise eest lisatasu. Täpset tõususummat ei osata praegu öelda.

Riik kogub erinevate tegevuste ja kodanikele pandud kohustuste kaudu kokku meeletul hulgal teavet. Eelkõige peaks teave olema tasuta kättesaadav, kuid avaliku teabe seadus annab võimaluse, et teabenõudja hüvitab teatud tüüpi andmete väljastamisega seotud otsesed kulud. Muu hulgas on sellisel kujul tasuliseks muudetud äriregister ja kinnistusraamat, mida ettevõtjad väga palju kasutavad.

Advokaadibüroo Supremia advokaadi ning ühingu Korruptsioonivaba Eesti juhatuse liikme Asso Prii hinnangul tähendab seadusemuudatus sisuliselt seda, et riigil tekib võimalus teenida avalike andmete kasutusse andmiselt lisaks nende väljastamisega seotud kulutuste katmisele ka kasumit. „Hetkel jääb arusaamatuks, miks seadusandja on otsustanud võtta avalike andmete osas sellise suuna, et andmete eest võetavad tasud saavad pigem suureneda, kuid ei kaalu seda, kas ei peaks andmeid hoopis vabakasutusse andma,“ leidis Prii.

Prii on seisukohal, et riik ei peaks seadma eesmärgiks avalike andmete pealt kasumi teenimist ja seda eriti juhul, kui neid andmeid on isikutel vaja, et täita riigi poolt seatud kohustusi, nagu näiteks rahapesu tõkestamine või ärisuhtluse läbipaistvuse suurendamine.

Tasu küsimine on võimalus, mitte kohustus. Majandusministeerium leiab, et eelistatud on olukord, kus riigi infosüsteemis olevad andmed on võimalikult mugavalt kättesaadavad kõigile õigustatud isikutele. Ministeerium peab oluliseks pigem vähendada ja vältida olukordi, kus riigi andmekogudes olevate andmete kasutus on piiratud tasubarjääriga. „Ettevõtlusele on kindlasti esmatähtis, et võimalikult palju andmeid oleks täiesti tasuta kättesaadavad, mitte niivõrd see, kas üksikud esinevad tasud on mingi komponendi võrra natuke suuremad või väiksemad,“ lausus majandusministeeriumi avalike suhete nõunik Kadri Tonka.

Tonka lisas, et samal ajal tuleb siiski aru saada ka sellest, et andmebaaside ülalpidamine on kulukas ning andmete avaldamise eest registrite ülalpidamise ja arendamise eest tasu küsimine võib mõningatel juhtudel olla põhjendatud. „Mõistagi peab tasu küsimine ja kujundamine olema põhjalikult kaalutud ja hästi läbimõeldud,“ märkis Tonka.

Mõistliku investeeringutulu lisamise võimalus teabe taaskasutamisse andmisel on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivis, millega muudetakse direktiivi avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta.

Direktiivis on ette nähtud tasu võtmist lubavad sätted.

Näiteks avaliku sektori asutuste suhtes, kes peavad teenima tulu, et katta oluline osa oma avalik-õiguslike ülesannete täitmisest tulenevatest kuludest. Selline asutus on ka Registrite ja Infosüsteemide Keskus.

Seega on eelnõus tehtava muudatuse näol tegemist direktiivis ettenähtud võimalusega.

Eelnõu ei muuda samas põhimõtet, et teave antakse taaskasutamiseks üldjoontes tasuta, va juhul kui teabe väljastamise eest on seadusega tasu ette nähtud.

Muudatuse jõustumine ei too automaatselt kaasa ka hinnatõusu.

Seaduse eelnõus on kirjas, et teabevaldaja, kes peab katma olulise osa oma avalik-õiguslike ülesannete täitmisest tulenevatest või teabe valdamisega seonduvatest kuludest, võib teabe taaskasutamisse andmise eest saadava tulu hulka lisaks arvata ka mõistliku investeeringutulu.

Mõistlikuks investeeringutuluks on kuni 5% üle Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatava fikseeritud intressimäära, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Riigikogu loodab paari kuuga menetlusega lõpuni jõuda. 

 

Allikas: Justiitsminister Urmas Reinsalu, seaduse ettekandja Andres Anvelt

 

 

 

 

Ministrid selles küsimuses probleemi ei näe

Eelmine ja praegune justiitsminister peavad tasu küsimust normaalseks, kui nii teenitav raha läheb arendustesse ning teenustasud võimaldavad õiglasemalt jagada teenuse ülalpidamise kulu selle tegelike tarbijate vahel. „Äriregistrit kasutavad igapäevaselt eelkõige ettevõtjad oma äritegevuses, sealjuures on suuremate finantsteenuseid pakkuvate ettevõtete osakaal 70% kogu laekunud teenustasudest,“ tõi justiitsminister Urmas Reinsalu näitena. „Äriregistri riigieelarvest finantseerimise korral läheks see koormus pigem tavalisele maksumaksjale, kellest enamik äriregistri teenuseid igapäevaselt ei kasuta.“

Põhiseaduskomisjoni liige, endine justiitsminister Andres Anvelt tõi näitena olukorra, kus infosüsteemide ja teabe vastu on erasektoris otsene äriline huvi, ning sellest tulenevalt on päringud massilised või mahukad. „Sellistel juhtudel on ka just erasektori huvide tarbeks vaja tagada arendustööd, mis vastavad erasektori vajadustele. Omatulu võimaldamine teabevaldajale annab aga panuse vajalike süsteemide edasiarenduseks.“ Anvelt ütles, et praeguste teadmiste kohaselt avaliku teabe kasutamise tasud ei tõuse, kuid see on kindlasti asjaolu, mida riigikogus veel arutatakse. Anvelt oli justiitsminister ajal, kui hakati seaduseelnõu ette valmistama.

Reinsalu sõnul paistab äriregister kasumlik vaid status quo hoidmise vaates, tegelikult ei kata omatulu ära ka kõiki registri enda arendusvajadusi. Ta tõi näitena, et äriregistri ülalpidamine maksis 2014. aastal ligikaudu 1,4 miljonit eurot, teenustasudelt saadi ligikaudu 1,7 miljonit eurot. „Samas ainuüksi e-residentsuse või elektroonilise rahvaloendusega seotud äriregistri arendusvajadused ületavad seda vahet ja nende elluviimine vajab lisainvesteeringuid väljastpoolt,“ sõnas Reinsalu.

Tasu suurus ei ole teada

Korruptsioonivaba Eesti juhatuse liikme Asso Prii sõnul ei ole teada, kui palju raha kulub riigil e-registrite arendamiseks ja käigushoidmiseks ning kas praegu andmete eest küsitav tasu katab ära otsesed kulud ja amortisatsiooni või teenib riik juba praegu sellega tulu. Tasude küsimist on põhjendatud paremate rakendustega (e-äriregister jne), mis suurendavad kasutajamugavust.

„Kui selgitada välja, kui palju läheb maksma näiteks e-äriregistri arendamine ja käigushoidmine, siis on võimalik kaaluda, kas kompenseerida see kulu e-registrit haldavale asutusele riigieelarvest või jätta see teenus üldse eraettevõtetele, kes vabalt kättesaadavate registriandmete pinnalt enda rakendused välja töötaksid,“ pakkus Prii.

Ta lisas, kui kõik andmed oleksid tasuta kättesaadavad, siis tekiks turul konkurents ettevõtete vahel, kes loovad oma rakendused andmete otsinguks, visualiseerimiseks jne. „On võimalik, et nende rakendused oleksid isegi paremad kui e-äriregister ja tasuta, kuna tulu teeniks ettevõte näiteks reklaamidelt, mis sellel veebisaidil paiknevad,“ märkis Prii.

Hetkel kuum