Virge Haavasalu • 2. november 2015
Jaga lugu:

Dividendisadu purustab tänavu rekordi

Swedbank Eesti juht Robert Kitt ütles Äriplaani konverentsil, et inimestel läheb praegu hästi.  Foto: Marko Mumm

Ettevõtted liiguvad kõigi aegade rekordi suunas, olles tänavu üheksa kuuga maksnud omanikele juba pea üks miljard eurot enam dividenditulu kui möödunud aastal.

Tuleva aasta riigieelarve maht on 8,9 miljardit eurot, mis on 4,2 protsenti suurem kui 2015. aastaks kavandati.

Kokku maksti tänavu esimesel üheksal kuul välja maksu- ja tolliameti andmetel 2,4 mld euro eest dividende, mis võrdluseks moodustab enam kui veerandi kogu Eesti riigi tuleva aasta riigieelarvest. Samas pole kasvanud isikute arv, kellele väljamakseid tehti. Koos väljamaksete suurenemisega on 70 mln euro võrra kasvanud ka dividendidelt makstav tulumaks.

Seejuures suur osa miljardist läheb Rootsi panga arvele. „Me tegime teise kvartali lõpus otsuse ja eraldise ning oleme kolmanda kvartali jooksul välja maksnud 400 mln eurot dividende Swedbank AB-le, mis tõi kaasa erakordse maksutulu riigile 100 mln eurot. See oli erakorraline ning oluline maksulisa riigile,“ märkis Swedbanki juhatuse esimees Robert Kitt dividendide väljamakseid kommenteerides.

Ajastu märk

Ettevõtted on tänavu teinud väga suures mahus dividendimakseid, mis näitab Kiti hinnangul seda, et ettevõtted ei ole ühiskonnast irdunud mingisugune rühm, kes kuidagiviisi toimetab ja ainult optimeerib või skeemitab, vaid omanikud tegelevad ettevõtlusega. „Kui on äriplaan, siis nad teevad äri, kui ei ole, siis ei tee. Kui ettevõte on kasumit teeninud, siis võtavad selle dividendina välja,“ lausus Kitt.

„Mul on hea meel, et tegelikult meie ettevõtjad olukorras, kus tulud on stabiliseerunud, kus otseselt mingisuguseid plaane ei ole, võtavad välja dividende ja maksavad makse. Kui 1999. aastal tukumaksuseadus vastu võeti, oli eesmärk soodustada ettevõtetel investeeringuid. Me lükkasime maksu maksmised edasi. Nüüd on ring täis saanud. Ettevõtjad reaalselt võtavad välja kasumeid,“ toonitas ta.

„Sellel trendil on ka ajastu märk, aga ajastu märk nii ilus ei ole. Sa võtad ju kasumit välja siis, kui sul ei ole tegelikult projekti, kuhu investeerida, sul ei ole seda kapitali ettevõttes vaja ja sa võtad selle omanikutuluna välja ja teed midagi muud sellega,“ märkis Kitt. „Tõenäoliselt ettevõtjad ei näe väga palju turgude laienemist ja tulutoovaid projekte, mida finantseerida.“

See aga on Kiti sõnul valus küsimus, kus on kasumlikud projektid või miks ei investeerita tulevikku. „Eks investeeritakse ka. Tööstusettevõtted väga palju investeerivad, aga peamiselt ikkagi tootmise efektiivistamisse, kus asendatakse inimesi mingite liinidega-robotitega. Näiteks kui brutopalk läheb üle tuhande euro, siis kõik tööstusettevõtete, toidupoodide laod automatiseeritakse, kus on inimestevabad laod,“ rääkis pangajuht.

„Miks ei ehitata uusi tehaseid, miks tootmisvõimsusi ei mitmekordistata, siin on kahjuks vastus, et meie ümberkaudne keskkond ei sisenda just mingit erilist turvatunnet. Euroopa majandus on olnud 0 majanduskasvus neli aastat, meie oluline kaubanduspartner Venemaa on viimasel ajal täiesti ära kukkunud, Soome näitab majanduslangust. Selles kontekstis, kui sul ei ole seda turvatunnet, et investeeriks ja suurendaks käivet. Pigem on küsimus, kuidas olemasolevaid mahte teenindada ja ellu jääda,“ lisas ta.

Investeerin dividenditulu

Alar Tamming, AS-i Tavid üks suuromanik, 2015. a Äripäeva Dividendide topis oli 1,6 mln euroga 19. kohal.

Omanikutulu kuulub omanikule ja see on tema otsustada, kuhu ta seda kasutab ja millal välja võtab. Isiklikult võtan dividende siis, kui on rahavajadus, ja investeerimiseks. Investeerin dividende peamiselt laste tuleviku kindlustamiseks ehk investeerimiskulda, sest maailma rahandussüsteem on muutunud hästi hapraks ja suure tõenäosusega teised varavormid ei pärandu lastele ega lastelastele. Aga see on ju jama, kui teed kakskümmend aastat tööd ja siis jääd hüperinflatsioonis ja majanduskaoses kõigest ilma.

Ettevõtted said valmis

Endine Swedbank Eesti analüütik ja nüüdne riigikogu liige Maris Lauri ütles, et laiemalt vaadates on asi selles, et ettevõtted on piisavalt arenenud ja ka tuluomanikud näevad, et tulu võib välja võtta. „See kasv tulenebki sellest, et meil on päris paljud ettevõtted jõudnud teatud mõttes valmis seisu. Nad on oma äriplaanid realiseerinud ja võib-olla väga paljud enam kiiret kasvu ei näe. Ühtepidi see on positiivne, teistpidi see on signaal, et ettevõtted ei näe võimalust, kuidas kasvada. Võib olla on märk ka sellest, miks Eesti majanduse kasvutahe on natuke väiksemaks jäänud, kui ta oli,“ märkis Lauri.

Lauri selgitas, et praeguse maksusüsteemi loogika oligi see, et nii kaua, kui ettevõte kasvab ja kasumit ei jaota, siis ta ei pea maksu maksma. Kui ta on kiire ja suure kasvuperioodi ära elanud, siis hakkab omanikele tulu jaotama ja maksab tulumaksu, mistõttu on nii-öelda tagantjärgi makstav tulumaks kõrgem võrreldes mõnede teiste riikidega, kus makstakse tulumaksu jooksvalt.

Ebapüsiv eelarvetulu

Endine maksuameti juht ja nüüdne riigikogu liige Aivar Sõerd ütles, et pankade suurte dividendidega ilmselt igal aastal arvestada ei saa. "Võimalik, et sarnaselt Swedbank´ile on ka teised pangad muutmas oma dividendipoliitikat. Aga arvestades sellega, kui suured riskid on Skandinaavia päritolu pangakontsernidel oma põhiliste asukohariikide kinnisvaraturgudel, mitte ainult Rootsis, aga ka mujal Skandinaavia riikides, siis ei tohiks pangadividendide tulumaksule kui pikaajalistele optimistlikele eelarvetulude ootustele väga julgelt panustada," toonitas ta. 

Teise asjana tõi Sõerd välja selle, et majanduses näeme seda, kuidas palgakasv on ennast lahti rebinud tootlikkuse kasvust ja nendel arengutel on majandusele tuntav, pikaajaline ja kahjuks mittesoovitav mõju. "Palgakasvu peavad ettevõtted finantseerima kasumite arvel, mis tähendab seda, et kahanevad võimalused ettevõtete laiendamiseks ja tootlikeks investeeringuteks. Seega tulevikus võivad ka dividendidelt makstavad tulumaksulaekumised kahaneda," lausus ta. 

Sõerd tõdes, et dividendidelt laekuv tulumaks on eelarvele oluline tuluallikas. "Suur osa on siin ka riigile kuuluvatel suurtel infrastruktuuri ja energeetikaettevõtetel. Kuna riik on seal omanik, siis on võimalik riigil otsustada seal dividendipoliitika üle ka aastateks ette," lisas ta. 

 

Pane tähele

Täna võetakse dividendid luubi alla. Äripäev kirjutas eelmisel nädalal, et rahandusminister Sven Sester tegi ettepaneku üle vaadata dividendide maksustamine, kuid ettevõtjad on ettevaatlikud. Rahandusminister Sven Sester käis uudisteagentuuri BNS maksudeteemalises debatis välja idee, et nn küpsetele firmadele peaks dividendi väljamaksed tegema atraktiivseks. Näiteks kolmel järjestikusel aastal väljamakstud dividendi tulumaksumäär 100 000 euro pealt võiks olla 20% asemel 15% või 12%. Esmaspäeval kogunevad ettevõtjad rahandusministeeriumisse ümarlauale, et muude teemade seas arutada ka dividendide maksustamist.

Vaata seoseid nende isikute ja firmadega:
Jaga lugu:
Hetkel kuum