Alyona Stadnik • 18. november 2015 kell 4:30

Ekspankur lõi arvete eBay

Arveteoksjoni keskkonna Inwise looja Indrek Vilms kasutas ära olukorra, kus suurpangad on jätnud väikefirmad sisuliselt ilma faktooringuteenuseta.  Foto: Andras Kralla

Ligi viisteist aastat kolmes erinevas pangas töötanud Indrek Vilms nägi, kuidas pangad kaugenevad väike- ja keskmistest ettevõtetest. Ta otsustas selle nõrkuse ära kasutada ja asutas idufirma, mida võib nimetada arvete eBayks ehk arveoksjoniks.

Kas maailmas on kuskil veel sellist arveoksjoni teenust?

Indrek Vilms, Inwise’i asutaja: Üheks selle valla pioneeriks tuleb lugeda inglaste MarketInvoice’i, kes alustas 2012. aastal ning kelle maht on ca 500 miljonit Inglise naela. Nende kaudu ostab ettevõtete müügiarveid ka Suurbritannia valitsus, et toetada riigi väike- ja keskmisi ettevõtteid. Loodan, et kunagi järgib seda eeskuju ka Eesti riik, et anda reaalne ja tuntav panus meie majandusse.Siiski, võrreldes MarketInvoice’i ärimudeliga on meil mõneti erinev ärikontseptsioon, alustades kas või sellest, et inglased on piiranud arveid osta võivate investorite ringi päris radikaalselt - platvormis lastakse tegutseda ainult institutsionaalsetel investoritel, näiteks erinevad fondid või family office’id, kes esindavad rikaste eraisikute vara. Inwise pole sellist piirangut seadnud ning arveid võivad osta kõik investorid oma äriühingute kaudu.

Platvormi tegemise idee tuli Vilmsil äriinimestega suhtlemisel tehtud tähelepanekutest ning vaadates panganduse üldiseid arenguid. Tema käivitatud Inwise OÜ annab ettevõtetele ja investoritele võimaluse teha tehinguid n-ö internetioksjoni kaudu. See võimaldab kauba ja teenuse müüjatel saada raha kauba eest kiiremini kätte, sest ostja asemel tasub arve investor, kellel on vaba raha ja kes otsib lühiajalist investeeringut.

Ostjateks valib Inwise ettevõtteid, mis on keskmisest suuremad, oma valdkonnas turuliidrid ja mille maksekäitumine on avaliku info põhjal korrektne. Investoriks saavad praegu olla vaid juriidilised isikud.

Pikk panganduskogemus

Tartu Ülikooli juristiharidusega Vilms alustas Äripangas juristina, olles ühtlasi ka panga liisingu juhatuse esimees. Seejärel tuli töö Swedbanki liisingu müügi osakonnas ning 2007. aastast, läbi kriisiaja, DNB Panga järelevalveüksuse juhtimine, kus tuli lahendada kõige keerulisemaid juriidilisi ja äriprobleeme. Tänavu juunis aga keeras Vilms ette uue lehekülje ja alustas ettevõtjana.

Pangatööst jäi tal silma, et väike- ja keskmistel ettevõtetel on väga keeruline pangaga asju ajada – sageli on takistuseks vähene tagatis, väike käive või lühike tegevusajalugu. „Pangad fookustavad tegevuse järjest rohkem suurklientidele. Samal ajal eraisikute ja ettevõtete kontodel hoiuste maht järjest kasvab. Otsitakse investeerimisvõimalusi, et joosta võidu inflatsiooni ning deposiidi eest makstavate olematute intressidega,“ selgitas Vilms.

Alates 1999. aastast töötanud ligi 15 aastat panganduses erinevatel ametikohtadel.

Alustas Äripangas juristina, oli ühtlasi ka panga liisingu juht ning tegeles ettevõtte juhtimisküsimustega.

Seejärel muutis oluliselt tegevusvaldkonda ja asus tööle Swedbanki liisingu müügiosakonda.

2007. aastal alustas tööd DNB Pangas, kus oli kriisiaastatel järelevalveüksuse juht.

2015 juunis lõi Inwise OÜ.

Need tähelepanekud ning internetiplatvormide areng lõidki aluse Inwise’i arvetemüügi platvormi tekkeks. „Öeldakse, et äkki tekkivat geniaalset ideed pole olemas, on vaid teiste ideede edasiarendused,“ tõdes Vilms.

Investeerimisraamatu „Rikkaks saamise õpik“ autor Jaak Roosaare Inwise’i tegemistest palju küll ei teadnud, kuid tõdes, et jaeinvestorile on igasugune lisavõimalus teretulnud. „Varem oli see puhtalt pankade pärusmaa, nüüd tänu ühisrahastusele saavad jala ukse vahele ka väikesed erainvestorid,“ lausus Roosaare. „Kindlasti tasub ennast kurssi viia riskidega ka - mis saab, kui portaal kinni pannakse jne, ja teisalt konkreetsetest müügiarvetest tulenevad riskid.“

Inwise’i kliendid jagunevad kolme kategooriasse

Ettevõtted, mis pole pankade fookuses tagatiste puudumise, käibe väiksuse vms tõttu, kuid mis samas müüvad oma tooteid või teenuseid suurtele ja finantsiliselt tugevatele ettevõtetele, mille maksevõimes pole kahtlust. 

Projektipõhised müüjad, näiteks IT- või ehitusfirmad, mis teevad ühekordse projekti, kannavad sellega seoses kulusid ning ootavad nüüd raha laekumist. 

Ettevõtteid, mis kasutavad küll juba pankade faktooringuid, kuid näiteks sesoonse lühiajalise käibe kasvu korral ei saa või ei pea põhjendatuks ajutiselt pangaga faktooringulimiiti tõsta. Mõnikord võtavad pangaga läbirääkimised rohkelt aega ning võib minna ka liiga kulukaks, et katta ajutist vajadust. 

Allikas: Indrek Vilms, Inwise’i asutaja

Viib arved turule

Inwise ise arveid ei osta ja investorite raha ei laena. Ettevõte pakub võimalust investeerida lühiajaliselt ja mõõdetava riskiga, ostes ettevõtetelt müügiarveid, mida nad on oma klientidele väljastanud. See võimaldab saada lühiajalistelt - kuni 90 päeva - investeeringult head tootlust ja finantskindlust.

Inwise teenib arve eduka müügi korral kuni 0,5% arve summast ning investorilt arve laekumisel 20% viimase teenitud tulult. „Oleme teadlikult sättinud enda teenustasu müüjale mõistlikuks, et ettevõtted saaksid vajadusel alati meie teenust kasutada,“ rääkis Vilms.

Vilms lisas, et makseraskused või tehinguajaloo puudumine - näiteks hiljuti alustanud idufirma puhul - ei välista Inwise’i teenuse kasutamist, kui oma toodet või teenust müüakse tugevale ostjale. „Inwise’i ärikontseptsioon on müüja ja ostja vahelise tehingu kontroll – et kaup või teenus on üle antud ja ostja on kindel selle kvaliteedis ja kvantiteedis. Lühidalt öeldes veenduda, et arve kuulub kindlasti maksmisele,“ selgitas ta.

Arve ostmisel teenustasu arvutamine

Inwise’i komisjonitasu on 20% investori teenitud kasumist.

Näide: investor ostab 30päevase 50 000eurose arve 99% diskontoga.

Arve laekumisel on investor teeninud 500 eurot ehk 1% arve summast (50,000 – 0,99 x 50 000 = 500).

Inwise’i komisjonitasu on seega 100 eurot ehk 20% teenitud kasumist (500 x 0,2 = 100). Komisjonitasule lisandub käibemaks.

Allikas: Inwise

Arved, mida oksjonil ei osteta, saab müüja uuesti müüki panna, muutes tingimusi, näiteks oksjoni alghinda. „Vajadusel me kindlasti nõustame klienti, mida ta peaks muutma või tegema, et arve ikka müüdud saaks. Kui arvet ei õnnestu müüa, ei juhtu ka midagi, sest nõude omanikuks jääb endiselt arve müüja,“ tõi Vilms näite. „See, et arve on Inwise’i süsteemis müügis, ei too müüjale mingeid kulusid. Teenustasu võtame ainult arve eduka müügi korral.“

Finantsmaailma raputus

Arveoksjoni teenus on Vilmsi sõnul vajaduspõhine – erinevalt pangast ei analüüsi nemad müüja finantsandmeid ning seega suudavad kiirelt ettevõtjat aidata, kui sel peaks tekkima ajutine rahavajadus. Ka puuduvad neil lepingutasud ning teenustasu võetakse üksnes arve eduka müümise korral. „Seega ei ole vahet, kas müüd arveid iga päev või kord-kaks aastas. Samuti ei ole meie kaudu müües arvetel mahupiiranguid,“ täpsustas Vilms.

Vilmsi sõnul on inimeste teadlikkus ja protsesside areng jõudnud faasi, kus lisaks klassikalisele P2P (peer to peer ehk partnervõrk – toim) laenamisele liigutakse järjest sügavamale finantsmaailma ümberkujundamisele. Küsimusele, miks sellist äri juba turul ei ole, vastas Vilms, et faktooringuteema kätkeb palju nüansse ning praktilisi äridetaile, millega peab hästi kursis olema, et asi korralikult töötaks. „Võib-olla on see ka üks põhjuseid, miks seni on keskendutud rohkem klassikaliste laenamisplatvormide loomisele,“ märkis Vilms.

Põhikonkurentideks peab Inwise turul tegutsevaid faktooringuettevõtteid, mis ostavad ettevõtetelt diskontoga arveid. „Meie peamine vahe seisneb selles, et erinevalt faktooringuettevõttest avab Inwise arve müüjale võimaluse pakkuda oma arvet müügiks erinevatele investoritele, sealhulgas ka nendele faktooringuettevõtetele, andes võimaluse saada alati parim võimalik turuhind,“ selgitas Vilms.

Konkurendid kommenteerivad

Faktooring ja arvete ost on kasvav trend

Eric Puulmann, sõltumatu faktooringuettevõtte Svea Finance AS juhatuse liige: Uute tegijate turule tulek on hea, sest see hoiab ärksana ning paneb pingutama. Siiski ei pea me Inwise’i otseseks konkurendiks, kes meie tegevust kuigivõrd mõjutaks, sest meie ärikontseptsioonid paistavad sedavõrd erinevad.

Faktooring (sh arvete ost) on valdkond, mis on läbi ja lõhki seotud juriidikaga – me ise ütleme, et faktooring on nn dokumendiäri. Selles valdkonnas ei olegi põhiküsimus, kuidas raha välja anda, vaid kuidas olla kindel, et selle ka tagasi saab. Meie tugevus võrreldes teiste finantseerijatega on meie rahvusvaheline koostöövõrgustik ning võime nõustada kliente ka ekspordiarvetega.

Eesti paistab Euroopas silma ühe kõrgema faktooringfinantseerimise kasutamise aktiivsusega. Siinne faktooringuturg on kontsentreerunud suurpankade kätte, kes pakuvad teenust suurematele ja heas finantsseisus ettevõtetele. Samas näiteks meie põhjanaabrite juures on turg palju rohkem avatud ning kaetud pankadest sõltumatute faktooringuettevõtetega. Näeme, et Eestis on sarnane arengutrend ning siinsed ettevõtted otsivad pangateenustele üha enam paindlikke alternatiive.

Nõudlus faktooringu ja arvete ostu järele on kasvav trend. Muu hulgas ka segmentides, kes pankade pakutavat faktooringut ei saa (näiteks ehitussektor). Meie Eesti faktooringu mahud on viimastel aastatel kasvanud turu arengust kordades kiiremini, mis annab kinnitust, et alternatiivsete, lihtsate, kiirete ja paindlike lahenduse järele on selge vajadus.

Tervitatav algatus

Priit Lopsik, Swedbanki äripanganduse valdkonnajuht: Ettevõtete käekäik on Swedbankile väga oluline, seepärast tervitame iga algatust, mis võimaldab ettevõtetel parandada finantsseisu. Müügiarvete korrektne ja kiire laekumine on iga ettevõtte jaoks väga oluline. Ka Swedbank pöörab suurt tähelepanu sellele, et finantsteenused oleksid väikeettevõtetele kättesaadavad.

Konkurentsist võidavad kõik

Eerika Vaikmäe-Koit, SEB juhatuse liige ja jaepanganduse ja tehnoloogia valdkonna juht: Universaalpangana saame klientidele pakkuda laia teenusevalikut ning meil on terviklik vaade. Faktooringuteenus on üks osa käibekapitali juhtimisest, hõlmates nii finantseerimist, arvete haldamist kui ka riskide maandamist. Konkurents turul on tervitatav, see paneb turuosalisi rohkem pingutama ning lõpuks võidavad sellest nii kliendid kui kogu majandus.

Hetkel kuum