Mari Mets • 22. jaanuar 2016 • 4 min
Jaga lugu:

Pankade suutmatus paneb arved oksjonile

Investly juht Siim Maivel käivitab täna arvete oksjoni.   Foto: Raul Mee

Kui ettevõtja on kliendile kauba kohale viinud, aga arve tasumise tunnini on veel tükk maad aega, saab vahepeal oma arve ühisrahastusplatvormil investoritele maha müüa.

Sellist teenust pakub alates tänasest ühisrahastusfirma Investly, kes suunab selle teenuse arendamisse suure osa oma hiljutisest 600 000eurosest rahasüstist Austria riskikapitali fondilt Speedinvest.

Juba kaks kuud oksjonitel arveid müünud sarnast teenust pakkuv konkurent Indrek Vilms firmast Inwise usub, et sellel turul on veel ruumi küllaga, sest pangad on väikesed ja keskmised ettevõtted täiesti unarusse jätnud, pakkudes niisugust teenust – faktooringut – vaid suurfirmadele.

Ka Investly juht Siim Maivel hakkas arvete müügi teenust kujundama nii, et võttis ette pankade pakutava faktooringuteenuse ning hakkas seda mugavamaks ja väiksematele firmadele sobivamaks timmima.

Arveoksjoni klient: arve müüdi maha ülikiiresti

Argo Alaniit, IT-tarkvara müüja Alaniit&Annus OÜ

Meie arve oli ligi 9000 eurot, teenustasu oli selle summa pealt umbes 100 eurot. Üks kool ostis meie käest sülearvuteid, kuna oli ka aastalõpu periood, oli hea kasutada neid vahendeid kohe ja tellida juba uut kaupa. Haridusasutustel on tavaliselt maksetähtaeg 21 päeva, mis on isegi suhteliselt vähe, võrreldes paljude välismaiste firmadega.

Varem polnud me midagi sellist teinud, olime küll uurinud selliseid võimalusi oma kodupangast Swedbankist, aga arvelduskrediidi saamine on neil suhteliselt jäik, sellega kaasneb ka palju paberimajandust ja komisjone. Dokumente küsis Investly samamoodi nagu pank, aga nende läbi vaatamine käis palju kiiremini kui pangas. Meie arve müüdi maha päeva või kahega ja juba helistati ning küsiti, kuhu raha kanda võib. Kindlasti kasutaksime teenust veel, kui vajadus tekib. Võib-olla võiks olla neil selgemini määratletud teenustasu maksimummäär.

Kes saavad oksjonil osaleda?

Arvete müügi oksjoni põhimõte on lihtne: kui ettevõtja on omalt poolt kliendi jaoks kõik ära teinud, aga klient on lubanud tasuda arve näiteks kuu või kahe pärast, siis on ettevõtja plindris, kui tal oleks arve eest laekuvat raha tegelikult juba varem vaja.

Maivel märkas, et ettevõtetele ärilaenu pakkuma hakates kasutas suur osa firmadest seda laenu just käibevahenditena ehk arve tasumiseni jäänud aja üle elamiseks. Seega töötas ta välja teenuse, kus ettevõtja saab arve tasumise ootel sellesama arve Investly platvormil oksjoni korras hoopis maha müüa, saades raha selle arve eest kohe kätte. Kui tasumise tund on tulnud, maksab klient hoopis Investlyle, kust saavad ühisrahastusplatvormi investorid omakorda raha tagasi. Ettevõtja aga on saanud raha kiiremini uuesti ringlusse suunata ja võib tellida juba uut kaupa.

Maivel toob näite, et 30päevase tähtajaga arve puhul, mis on 10 000 eurot, saab selle Investly kaudu investoritele maha müüa 9850 euro eest. Sellise arve puhul on allahindlus 1-2%, olenevalt ettevõtjast ja tema kliendist, kellelt arve tasumist oodatakse. Ta usub, et keskmised arved saavad olema vahemikus 5000 kuni 20 000 eurot.

Sihikule on Investly võtnud firmad, kelle käive on 100 000 kuni 3 miljonit eurot. „Tavaliselt on just nendel ettevõtetel sellised probleemid. Ärilaen on väga üldine teenus, aga arvete müük aitab lahendada väga hästi ühte kitsast probleemi,“ sõnas Maivel.

Alates novembrist arvete oksjone korraldanud Inwise on firma looja Indrek Vilmsi sõnul müünud 200 000 euro ulatuses arveid. Ta kinnitas, et huvi on märgatav nii investorite kui arvete müüjate seas. „Meil on olnud arveid 30eurostest kuni 15 000 ja 20 000eurosteni välja. Väikesed arved on esitatud eelkõige jaekettidele nagu näiteks selvekauplused,“ märkis ta.

Vilms selgitas, et Investly ärimudel seisneb eelkõige selles, et nemad analüüsivad arvete müüjaid, müües investoritele arvete müüjate riski. „Inwise on teinud teistpidi: meie valime investoritele välja finantsiliselt tugevad arvete maksjad ning investorid võtavad investeerimisega ostja riski.“

Maivel jälle märkis, et Inwise’is peab investori kogu arve üksi ära rahastama, Investlys lööb turumehhanism paremini sisse, kuna investoreid on palju.

Investly kaasas 600 000 eurot riskikapitali

Eesti idufirma Investly teatas eelmisel nädalal 600 000eurosest rahasüstist Austria suurimalt riskikapitalifondilt Speedinvest.

Saadud investeeringuga lubab firma palgata meeskonda juurde tehnoloogiaspetsialiste ning tarkvaraarendajaid, et viia tootearendus järgmisele tasemele. Ühtlasi valmistutakse laienema järgmistele sihtturgudele.

Speedinvesti partner Stefan Klestil on tuntud paljude edukate investeeringute poolest rahandustehnoloogiasse, näiteks on ta toetanud Londonis põhinevat Curve’i, Saksamaalt alguse saanud internetimaksete platvormi Wirecard, mobiilset pangakontot number26 ning Soome ettevõtet Holvi.

Allikas: Investly

Pankade bürokraatia talutav vaid suurfirmadele

Vilms usub, et mõlemale firmale jagub kliente. „Pangad on jätnud väikesed ja keskmised ettevõtted täiesti tähelepanuta, faktooringut pakutakse vaid suurtele ettevõtetele, korporatiivklientidele,“ märkis ta.

Maivel selgitas, et pankade pakutava faktooringu nime all tuntud sarnase teenusega kaasnevad väga keerulised lepingud ja palju bürokraatiat, liiatigi, et seda väikestele firmadele ei pakutagi. „Ettevõtjad on meile öelnud, et selle teenuse saamiseks tuleks neil ajutiselt palgata lisaks üks raamatupidaja ja jurist.“

Ta selgitas, et faktooringu teenuse puhul peab arve rahastaja maksma 20-30% rahast reservi, selle kaotas Investly enda teenusest ära, sest nii saab ettevõtja ise rohkem kätte. „Suured ettevõtted peavad tavaliselt müüma kõik ühe kliendi arved, kuid meie võimaldame müüa vaid neid arveid, mida ta ise soovib. Müüb siis, kui on vaja käibekapitali,“ lausus Maivel.

„Faktooringu kasutaja ei saa müüa arvet seal, kus saab selle eest parima hinna, sest pank annab hinna ette. Meil müüakse arved aga päeva või paari pikkusel oksjonil, kus ettevõtja saab arved müüa turuhinnaga,“ lisas ta.

Nii Vilms kui ka Maivel peavad oma peamiseks konkurendiks aga hoopis Inglismaal 2011. aastal turule tulnud MarketInvoice’i, kes on müünud juba ligi poole miljardi naela väärtuses arveid. Nende kaudu ostab ettevõtete müügiarveid ka Suurbritannia valitsus, et toetada riigi väike- ja keskmisi ettevõtteid.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt