Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Lätis käärib Vene lennukite skandaal

    Suhhoi Superjete on rõõmuga ostnud näiteks Indoneesia lennufirma Sky AviationFoto: EPA

    Kui Eestis hakkab Estonian Airi pankrot vaikselt unustusse vajuma, siis Lätis käärib aina teravamalt skandaal airBalticu ja Vene lennukite ümber.

    Kuigi Eesti rahvusliku lennufirma kõrval paistab airBaltic väliselt hiilgav, siis tegelikult vaevab Läti lennuettevõtet taas rahamure ning ta vajab kapitalisüsti, et oma kohustusi täia. Nii otsiski Läti valitsus riigi omandis ettevõttele pikalt kaasinvestorit ning otsustas 3. novembril võtta kampa sakslase Ralf Dieter Montag-Girmesi, kes lubas elennufirmasse süstida 52 miljonit eurot juhul, kui Läti valitsus investeerib lisaks 80 miljonit eurot. Tõsi, seda laenuna riigikassast järgmisel aastal.
    Kuid tehingul on ka ebameeldiv konks. Nimelt seoses uue investori kaasamisega võttis airBaltic tõsiselt kaalumisele täiendada oma lennukiparki Venemaal toodetud Suhhoi Superjetidega. Täpsemad detailid pidid selguma läbirääkimiste käigus, kuid otsus on põhjustanud tormilisi reaktsioone vaatamata sellele, et segase taustaga sakslasest investori sõnul ei sõltu tema panus tehingust Venemaa lennukitega.
    Montag-Girmesi jutt ei näi aga lätlasi rahustavat, sest sakslane on avalikel andmetel tihedalt seotud erinevate äridega Venemaal, sealhulgas nõustanud Vene riigiasutusi ja lennutööstusega seotud ettevõtteid, muu hulgas müünud Vene lennukeid välismaale.

    airBaltic lendab Riiast üle 60 sihtkohta.

    Ettevõtte suurim aktsionär on Läti riik, kellele kuulub 99,8% aktsiatest.

    Pärast kapitalisüsti kuuluks Ralf Dieter Montag-Girmesile 20% airBalticust.

    Terav kriitika
    airBalticu juht Martin Gauss selgitas Läti meedias, et kuigi Venemaa lennukite Suhhoi Superjet ost on Lätis poliitiliselt tundlik teema, lähtub ettevõte lennukipargi suurendamisel majanduslikest põhimõtetest. Tema sõnul on regionaalsete 100kohaliste lennukite tarnijatena kaalumisel kolm ettevõtet: Embraer, Bombardier ja Suhhoi. Viimane pakub Gaussi sõnul kõige paremaid garantiisid ja lisateenuseid. Seejuures ostetaks lennukid Itaaliast ning nii ei laieneks tehingule ka sanktsioonid.
    Vaatamata rahustamistele kostub aina teravamaid kriitikanooli. Alles eile andis Läti televisioonis hoobi eurosaadik Artis Pabriks, kes nimetas võimalikku tehingut häbiplekiks. „See näeb välja väga halb ja häbiväärne. Mul ei ole juurdepääsu kogu informatsioonile, sest ma ei kuulu valitsusse. Olukord on märksa segasem ja keerulisem kui paljud meist teavad. airBalticus töötab palju patrioote. Meil on valus vaadata, kuidas me muudame seda ettevõtet Venemaa pehme jõu allikaks majanduses ja Läti ühiskonnas,“ rääkis Pabriks saates „900 sekundit“.
    Tema hinnangul oodatakse valitsuselt ja airBalticu juhtkonnalt otsused, mis ei häbistaks Läti ühiskonda. „Jutud Venemaa lennukite ostust, millega keegi ei soovi Euroopas lennata ja mille kvaliteet on kahtlane – see pole ainult häbiplekk, vaid tõsine löök Läti ja lennufirma prestiiži pihta. See otsus ei ühti riigi huvidega,“ jätkas varem nii välis- kui ka kaitseministri ametit pidanud Pabriks.
    Rahustavad sõnumid
    Eelmisel neljapäeval pidas Läti valitsus erakorralise istungi ja andis kommunikatsiooniministeeriumile volitused sõlmida airBalticu investoriga leping ning pärast Seimi heakskiitu anda lennufirma rekapitaliseerimiseks laenu. Peaminister Laimdota Strajuma sõnul jäeti aktsionäride lepingust välja vaieldavad küsimused ning lepe ei näe ette lennukite ostmist.
    Samas kohustas valitsus ettevõtet tähelepanelikult jälgima Venemaale kehtestatud sanktsioone.
    Läti valitsuse ja Ralf Dieter Montag-Girmesi kokkuleppe üksikasju pole veel avalikustatud.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Mart Võrklaev: Eesti seisab Euroopas väikeettevõtete, mitte Bolti ärihuvide eest
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Nädala lõpetas punases vaid Vilniuse börs
Balti aktsiaturgudest lõpetas nädala punases vaid Vilniuse börs, mis taandus -0,13%. Balti koondindeks edenes +0,19%, Riia börs +0,35% ning Riia börs +0,77%.
Balti aktsiaturgudest lõpetas nädala punases vaid Vilniuse börs, mis taandus -0,13%. Balti koondindeks edenes +0,19%, Riia börs +0,35% ning Riia börs +0,77%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
ESG aruandmine nõuab partnerite nügimist. Utilitas: ka tarnijate vastuseis lahtub
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Päikeseparkide arendaja: roheenergiat on Eestis juba rohkem, kui tarbida jõuame
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Soomlased ostavad Eestist üha rohkem soodsat märjukest
Soome turistid on naasnud Tallinna sadama alkoholipoodidesse, kus märgatakse kohati isegi kahekordseid hinnavahesid kodumaal müüdava märjukesega.
Soome turistid on naasnud Tallinna sadama alkoholipoodidesse, kus märgatakse kohati isegi kahekordseid hinnavahesid kodumaal müüdava märjukesega.
Kuldne viisa tõmbab ligi: Emiraatide arendaja tahab Riiga 3 miljardit investeerida
Abu Dhabi ärimehe Mohammed Alabbari arendusfirma tahaks Riiga 3 miljardi euroga ehitada uue linnajao. Arendajad loodavad leida investoreid lihtsalt, sest Lätis saab veerandmiljonise investeeringu eest elamisloa.
Abu Dhabi ärimehe Mohammed Alabbari arendusfirma tahaks Riiga 3 miljardi euroga ehitada uue linnajao. Arendajad loodavad leida investoreid lihtsalt, sest Lätis saab veerandmiljonise investeeringu eest elamisloa.