Venemaa keelustas Sorose fondi
Venemaa peaprokuratuur tunnistas riigis ebasoovitavaks Sorose Avatud Ühiskonna fondi ja fondi Koostöö, mis olevat julgeolekuoht, vahendas TASS.
Selle aasta juunis lülitas Föderatsiooninõukogu Venemaal ebasoovitavate organisatsioonide nimekirja 12 ühingut:
Sorose fond, Rahvuslik Demokraatia Fond (NED), Rahvusvaheline Vabariiklik Instituut (IRI), Rahvuslik Rahvusvaheliste Küsimuste Demokraatlik Instituut (NDI), MacArthuri fond, Freedom House, Charles Stewart Motti fond, fond „Haridus demokraatia jaoks“ (FED), Ida-Euroopa demokraatiakeskus, Ülemaailmne ukrainlaste kongress, Ukraina ülemaailmne koordinatsiooninõukogu ning Krimmi inimõiguste teabemissioon.
Otsuse langetas peaprokurör Juri Tšaika pärast Föderatsiooninõukogu pöördumist palvega kontrollida ühinguid, mis on kantud nn stopp-nimekirja. Kontrolli käigus selgus, et nende kahe fondi tegevus kujutab endast ohtu Venemaa põhiseaduslikele väärtustele, vahendas BBC vene toimetus.
Juuli algul kandis Föderatsiooninõukogu Venemaal soovimatute ühingute nimekirja 12 organisatsiooni, mille hulgas olid näiteks "pehme agressiooni“ kandjaks nimetatud Sorose fond, Rahvuslik Demokraatia fond jt.
President Vladimir Putin kirjutas soovimatute välismaiste ühingute tegevuse peatamise otsusele alla 23. mail. See seadus lubab Vene riigivõimul anda Venemaa territooriumil tegutsevatele välismaa ühingutele ebasoovitava ühingu staatuse, kui need on vastuolus riigi põhiseadusega, õõnestavad riigi turvalisust või kaitsevõimet. Ebasoovitavaks saab ühingu nimetada peaprokuratuur koostöös välisministeeriumiga.
Sorose fond tegutseb maailma 30 riigis, Venemaal jäi selle tegevus aastatesse 1995–2003. Selle ajaga jagas fond õpilastele, õppejõududele ja tudengitele stipendiumidena üle miljardi dollari. Kokku toetas fond üle 64 500 inimese. Praegu tegutsevad Venemaal Sorose fondi loodud Moskva sotsiaal- ja majandusteaduste kõrgem kool, kunsti- ja kultuurifond Institut Pro Arte ning Puškini raamatukogu.