Väikeettevõtja üheksas ametis nagu Hunt Kriimsilm

Üks ettevõte, kes kõike ise püüab teha, on perefirma OÜ Kronopal. Kuusesaepurust pressitud kvaliteetpelleteid tootva ettevõtte juht Janek Pärtelpoeg märkis, et peamine teenus, mida sisse ostetakse, on transport. Ülejäänuga saadakse ise hakkama. "Koristamisest raha lugemiseni,“ märkis Pärtelpoeg naljatledes.

Pärtelpoeg nentis, et võrreldes varasemaga pole muutunud mitte niivõrd vajadus teenuste järele, vaid nende maht. Ta lisas, et kuna ettevõte on aja jooksul kasvanud, tehakse neile üha rohkem erinevate teenuste pakkumisi. "Kui oled väga väike, ei märka sind eriti keegi,“ märkis ta.

Pärtelpoja sõnul taandub teenuste sisseostmine pea täielikult rahale. "Kui raha on, saad teenuseid sisse osta ja kui ei ole, siis oled sunnitud lihtsalt ise ära tegema,“ rääkis ta. Lisades, et ettevõtte suurus ei määra seda, kui lihtne või keeruline on väikeettevõttel teenuseid delegeerida ja koostööpartnereid leida. "Nii nagu ise tööd teed, nii ka leiad,“ sõnas ta.

Võrumaa metsade vahel metallist esemeid tootva ettevõtte OÜ Meisli jaoks on eelnevatega võrreldes kontrastina aastate jooksul välja kujunenud koos teiste ettevõtetega tugev koostöövõrgustik.

Ettevõtte omanik Mati Pilt selgitas, et ettevõtte eesmärk on panna kokku toote projekt. Seejärel analüüsitakse, missuguse osa projektist saab ise ära teha ning missuguse osa peab teistelt ettevõtetelt sisse ostma. Enamasti ostetakse sisse puutööteenus ning metalli lõikamise teenus.

Pildi sõnul on ettevõttele mitmel puhul soovitatud vähem tasuvad ettevõtmised delegeerida. Kui kunagi tahtsid nad ise enamiku töödest ära teha, siis sellest ei tulnud pikapeale siiski midagi välja. "Tehniline tase peab olema suhteliselt kõrge, mingit toodet üksipäini ära teha ei ole kerge,“ ütles Pilt.

Nõnda ongi välja kujunenud koostööpartnerite võrgustik. Seltskond, kellega koostööd tehakse, on Pildi sõnul 40-50-liikmeline. "Üle poole toodetest on sellised, kus erinevad ettevõtted teevad mingi kindla osa. Meie teeme lõppviimistluse ning organiseerime müügi,“ selgitas ta.

Pilt lisas, et teenuste sisseostmisel tasub kindlasti arvestada ka ettevõtte asukohaga - keskuses tegutsevatel firmadel on see oluliselt lihtsam kui keskusest eemal paiknevatel. 

Hinda ise tegemisega kaasnevat riski, mitte sisseostuhinda

Ärinõustamisega tegeleva ettevõtte Vertex Consulting asutaja ja juhi Andro Kullerkupu sõnul mängib teenuste sisse ostmise ja delegeerimise puhul olulist rolli ettevõtte arengustaadium.

Väikefirmat käivitades pole Kullerkupu sõnul ühtset vastust, millised teenused tasuks sisse osta. "Siin ei ole tegelikult ühest õiget vastust," märkis ta. Kullerkupp tõi näiteks, et mõnel juhul alustatakse ettevõtlusega isegi ilma firmat loomata. "Et olla kindel, kas sellest võiks ärina üldse asja saada."

Ettevõtlusega alustades on tema sõnul loomulik, et võimalikult palju tehakse ise ära. "Üle 70 protsendi ettevõtetest luuakse mõne kindla valdkonna spetsialisti poolt. Sel juhul on arusaadav, et ettevõtja tegeleb oma valdkonna sisuliste teemadega detailideni minnes ise," rääkis Kullerkupp.

Ta möönis, et üsna palju sõltub siiski ka valdkonnast. Näiteks alustav disainibüroo ei osta tõenäoliselt disainiteenust, kuigi on tõenäoline, et vajab raamatupidamise-, juriidilisi- ja muid oma valdkonnast erinevaid tugiteenuseid. Raamatupidamisteenust pakkuv ettevõtja vajab alustades seevastu just disainiteenuseid.

Teenuste sisseostmise otsuseid tehes tasub Kullerkupu sõnul lähtuda põhimõttest, et nendes valdkondades ja tegevustes, mis ei loo otseselt kliendile lisaväärtust, pole mõistlik inimesi koolitada ega sellele aega raisata. "Ettevõtja kõige tähtsam ülesanne on müük ja klienditeenindus. Vahest pole isegi tootmine nii oluline kui klienditeenindus, sest olgem ausad, kliente tegelikult ei huvita, kes on tootja. Teda huvitab tootedisain, kasutusmugavus, hind, kuvand ja paljud muud tegurid, aga mitte see, kes on tootja," rääkis Kullerkupp.

Oluline on riski hind

Väikeettevõtjad peavad tema sõnul tavaliselt kulukaks juriidilisi- ja turundusteenuseid ning  konsultatsioone. "Soovitan ettevõtjatel tõsiselt kaaluda, kuidas oma piiratud vahendeid suunata. Näiteks mõne väiksema riskiga lepingu jaoks pole mõistlik juristi palgata, selle raha võiks hoopis panna internetireklaami," rääkis Kullerkupp.

Ta soovitas ettevõtjal läbi mõelda, milline on riski hind ja kui suur on saamata jääv tulu. Näiteks kui väike inseneribüroo otsustab ise reklaame kujundada ja on insener, kellel on kunstimeelt ja kes hakkab reklaame kujundama, siis see on päris kokkuhoidlik lähenemine. "Teisalt, kui suur on saamata jääv tulu, kuna insener kujundab reklaame, mitte ei tee põhitööd ja reklaamid ei too kliente, sest nendes puudub reklaamipsühholoogia asjatundlikkus?" küsis ta.

Väikeettevõtte juhid on üldjuhul universaalsed tegelased ja seega välistavad sageli konsultatsioonteenuse, lisas Kullerkupp. "“Meil läheb ju niigi hästi,” kinnitavad nad endamisi. Samas unustavad nad küsida endalt, kas saaks veel paremini?" rääkis Kullerkupp.

Kullerkupu sõnul on kõik tegevused, mis on seotud tegevuslubade ja vastavustega, suure riskiga. "Näiteks kui ettevõttes puuduvad tööohutusjuhendid ja protseduurid ning juhtub kõige hullem tööõnnetus, siis võib see juhatuse liikmete jaoks lõppeda trellide taga," märkis ta.

Lubade ja vastavustega seotud konsultatsiooniteenused aitavad igal juhul hoida kokku aega, raha ja maandada riske, lisas ta. "Valdkonna spetsialistid teevad neid asju iga päev. Kui hakata ise tegema, siis ka kõige hoolikamad inimesed ei suuda kõiki detaile näha," rõhutas ta. Selgitades, et teenuste sisse ostmisega kipub olema nii, et vaadatakse kitsalt teenuse hinda, kuid ei arvestata selle mõju.