Sirje Rank • 16. detsember 2015 kell 8:02

Viga, mida USA keskpank pigem väldiks

USA keskpanga juht Janet Yellen  Foto: EPA

Kahtlust peaaegu pole, et USA keskpank annab täna õhtul teada ülilõdva rahapoliitika tsükli lõppemisest ning kergitab esimest korda pea terve dekaadi järel lühiajalise baasintressi määra.

Kergitab ilmselt vaid 25 baaspunkti võrra, kuid kergitab, samal ajal kui Euroopa Keskpank ja Jaapani keskpank liiguvad jätkuvalt ülilõdva ja vajadusel veelgi lõdvema rahapoliitika kursil. Ehk siis USA keskpangale vastupidises suunas.

Kindlasti ei taha USA keskpank aga sattuda nende keskpankade seltskonda, kuhu kuuluvad näiteks nii Norra, Rootsi, Taani, Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa kui ka Euroopa Keskpank, mis on finantskriisi järel baasintressimäärasid liiga ennatlikult kergitama asunud. Olles seejärel sunnitud uuesti tagasikäigu sisse panema. „Sadomonetarism,“ kritiseeris Rootsi keskpanga liiga kiiret majanduse stimuleerimisest loobumist nobelist Paul Krugman.

Nulli tagasi?

Ajalehe Wall Street korraldatud 65 eksperdi küsitlus näitas, et pea pooled neist prognoosisid, et viie aasta pärast on USA baasintressimäär nullis tagasi. Olgu põhjuseks siis mingi välisšokk, see, et inflatsioon ootuspäraselt ei kiirene, või mõne järjekordse majandust laastava mulli lõhkemine finantsturul.

Mis aga siiski julgustab USA keskpanka intressimäärasid tõstma?

Eelkõige märgid majanduse toibumisest, ehkki väga kindlaks seda ei loeta – töötuse määr on kahanenud 5%-le, mis on lähedal täishõivele ja enam kui poole väiksem, kui kõrvutada seda töötuse määraga Euroopas – 10,7%.

Tugevad tööturu numbrid omakorda on USA keskpanga juhi Janet Yelleni sõnul andnud talle kindlust ka selles osas, et inflatsioon areneb soovitud suunas. Ehkki palgad on olnud visad kerkima ja nafta hinna väga järsk langus võib inflatsiooni toibumist aina edasi lükata. Inflatsioon on allpool keskpanga soovitud 2% taset olnud üle kolme aasta.

Majandus kasvas USAs kolmandas kvartalis eelnenud kvartaliga võrreldes 0,5% ja aasta baasil 2,2% võrreldes vastavalt 0,3% ja 1,6%ga euroalal. Majanduse toibumine on keskpanga erakorralisest stiimulist hoolimata olnud aeglane ja visa.

USA keskpank tahab erakorralist stiimulit lõpetama hakata, sest teine oht on sellega hiljaks jääda, mis võib hiljem vajada liiga järsku intressimäärade tõstmist.

Praegu eeldavad analüütikud, et USA keskpank teeb täna esimese sammu ära, kuid veelgi olulisem saab olema, millise sammuga sealt edasi intressimäärade tõusud jätkuvad. Just seda infot oodatakse tänasest keskpanga teatest.

Suurimaid riske kätkeb USA keskpanga samm arenevatele turgudele ning samuti USA dollarile, mis riskib teiste valuutade suhtes liiga tugevaks muutuda. Keskpankadele, nagu Rootsi keskpank, on intressitõusude algus USAs aga kergenduseks, vähendades survet Rootsi krooni tugevnemise suunas.

Ostavad dollarit

Täna ostsid valuutakauplejad USA keskpanga otsust oodates dollarit. Tõusuootusi hoiab samas sordiini all eeldus, et ilmselt jätkub USA baasintressimäärade tõus esialgu väga ettevaatlikult. Lisaks on dollar ka varasematel aastatel, mil keskpank on asunud rahapoliitikat karmistama, reageerinud langusega.

„Rahaturud ei ole keskpanga intressimäärade tõstmist täies ulatuses diskonteerinud, nii on veel ruumi, et dollar keskpanga otsuse peale järsult üles hüppab,“ ütles agentuurile Bloomberg Commonwealth Bank of Australia valuutastrateeg Elias Haddad. „Eeldame, et keskpank rõhutab, et rahapoliitika karmistamine saab olema järkjärguline. See peaks dollari tõusutrendi aeglustama.“

Dollar kauples täna 1,0942 dollari tasemel eurost

USA keskpanga eelmine rahapoliitika karmistamise tsükkel algas 2004. aastal, mille järel dollariindeks järgmisest kuuest kuust viiel languses oli. Ralli sai kindlale alusele 2005. aastal. 1999. aasta intressimäärade tõstmisele järgnes juulis 3%ne dollari langus. 1994. a veebruaris toimunud intressimäärade tõusu järel püsis dollariindeks nõrgana järgnenud 14 kuust 11 kuul.

Hetkel kuum