EL: maksud riigile, kus teenitakse kasum

Selline olukord ei saa jätkuda, kus ettevõtted maksavad väga vähe või ei maksa üldse makse riigis, kus nad oma kasumi teenivad, ütles Euroopa Komisjoni maksuvolinik Pierre Moscovici.

„Agressiivselt oma maksustatavat tulu vähendavate firmade päevad on loetud,“ ütles Moscovici eile ajakirjanikele. Täna saab komisjoni ettepanek avalikuks. Juuniks loodab Moscovici ettepanekute osas poliitilist konsensust, vahendas agentuur Bloomberg.

Ettepaneku järgi tuleb firmadel oma kasumid riikide lõikes lahti lüüa ja andmed maksuametitele esitada. Samuti sätestab komisjoni ettepanek miinimumstandardid, mida ELi riigid oma maksuseadusi kavandades peaksid järgima. Ehk komisjon annab suunised, kuidas ELi seadustesse üle võtta OECD ettepanekud maksudest kõrvalehoidmise vältimiseks (nn BEPS suunised maksubaasi erosiooni ja kasumi madalama maksumääraga riiki ümberkantimise ohjamiseks).

Ettepanekud puudutavad selliseid skeeme nagu laenuintresside kasutamine maksustatava tulu vähendamiseks või kasumi kantimine madalama maksumääraga riikides asuvatesse tütarfirmadesse.

Täiendavad ettepanekud plaanib komisjon lauale panna mais, mille alusel tuleks riikidel need riigipõhised maksuandmed ka avalikuks teha.

Maksude agressiivne optimeerimine, mida kasutavad eriti hargmaised suurkorporatsioonid, läheb Euroopa Liidule saamata tuluna aastas maksma ligi 70 miljardit eurot. Seda on viis korda rohkem kui EL kavatseb sel ja tuleval aastal kulutada pagulaskriisi lahendamisele. Lisaks tähendab selline kasumi kantimine, et n.ö kodumaiste firmade maksukoormus on hargmaiste ettevõtetega võrreldes 30% kõrgem.

Hargmaiste suurkorporatsioonide maksulepingud on praegu Euroopa Liidu konkurentsivoliniku teravdatud tähelepanu all, et selgitada, kas ja kuivõrd on tegemist lubamatu riigiabiga. Tõuke selleks uurimiseks andis nn LuxLeaksi skandaal, mis tõi päevavalgele hulga taolisi maksulepinguid, mis võimaldasid suurfirmadel nagu Starbucks või Apple väga vähe makse maksta. See moonutab ärikeskkonda teiste sama ala ettevõtete jaoks, kellega taolisi soodsaid maksulepinguid pole sõlmitud.

Konkurentsivoliniku üks viimaseid järeldusi selles kontekstis on, et Belgial tuleb firmadelt tagantjärele maksudena välja nõuda vähemalt 700 miljonit eurot.

„Mida me püüame teha on näidata, et üksi ettevõte ei saa selektiivselt eeliseid, mida tema kõrval tegutsevale ettevõttele ei anta,“ ütles konkurentsivolinik Margrethe Vestager hiljuti Belgia televisioonis.

Maksumuudatused ELis vajavad kõigi 28 liikmesriigi heakskiitu.