Ettevõtja: kiidan heaks lolli tööd vähendavad sammud

"Deklaratsioonivaba elu Eestis on hea, aga esialgu utoopiline nii tehnoloogiliselt kui ka äriringkondade valmisoleku mõttes," sõnas Hammer. "Igal juhul kiidan heaks kõik sammud, mis vähendavad "lolli tööd" ehk andmete sisestamist ühte, siis teise ja lõpuks kolmandasse süsteemi," lisas ta.

Seda, et maksuametist mõni tema ärisaladus lekiks, Hammer ei usu. "Sama hästi võiks kahtlustada pankasid, kel on ju ka suur osa minu ärist justkui peo peal: ostud-müügid, palgad. Aga kui pangast lastakse inimene ärisaladuse lekitamise pärast lahti, siis maksuametnik pannakse vangi," arutles ettevõtja. Ta lisas, et kui ta oma riigi maksuametit ei usaldaks, oleks ehk mõistlik kaaluda, millise riigi maksuamet sobiks paremini, ning sinna riiki kolida. 

"Küsimus taandub puhtalt meie ärieetilisele küpsustasemele," resümeeris Hammer. "Kas meil on midagi varjata? Usun kindlalt, et praegu on keskmisel Eesti ettevõttel vähem varjata kui 1990ndate alguses ning et iga aastaga see vajadus väheneb," märkis ta. "Kas ta aga 2020ndaks aastaks (mil maksuamet loodab üle minna deklaratsioonidevabale infokogumisele – toim) vajalikule tasemele jõuab, on kaheldav," oli Hammer siiski skeptiline.

Hammeri sõnul oleks kindlasti väga suur kasu, kui maksuamet, statistikaamet ja äriregister suudaks omavahel andmeid vahetada ning ettevõtja ei peaks kulutama aega täiesti mõttetutele üksteist kordavatele deklaratsioonidele. 

Maksuameti peadirektor Marek Helm avaldas esmaspäeval, et ameti uus suur eesmärk on, et aastaks 2020 oleksid kadunud praegused kohustuslikud maksudeklaratsioonid ja ettevõtja ning maksuameti vaheline suhtlus piirduks vaid sellega, et ettevõtja kontrollib nutiseadmest, kas tal on maksuasjadega kõik korras. Sisuliselt tähendaks see, et näiteks palkade info jõuaks maksuametisse otse pangaülekannetest ja kaoks palkade ning tööjõumaksude deklareerimine.