Venemaal süveneb Stalini-ihalus ja Gorbatšovi-viha

Tänavu veebruaris läbiviidud küsitluse põhjal leiab 51% venemaalastest, et Leonid Brežnevi valitsemise ajal saadeti korda rohkem head kui halba. Neli aastat tagasi jagas seda arvamust 9% vähem inimesi. Nikita Hruštšovi tegevusele antud hinnang on aga nelja aastaga langenud – oktoobris 2012 leidis 33% vastanutest, et Nikita ajal oli rohkem head, ning vastupidi arvas 19%. Nüüd olid vastavad numbrid 31% ja 29%.

Järjest halvemini hindavad venemaalased Jeltsini ja Gorbatšovi aega. Mihhail Gorbatšovi ajastus näeb pigem head 12% venemaalastest (2012. aastal 14%), tervelt 67% leiab, et sel ajal tehti rohkem halba (2012. aastal 50%). Boris Jeltsini valitsemise ajas näeb head 11% (2012. aastal 12%) ning halba 68% (2012. aastal 55%) venemaalastest.

Märkimisväärselt on kasvanud toetus Vladimir Putini tegemistele riigijuhina. 2012. aastal leidis 51% venemaalastest, et ta on korda saatnud rohkem head. Täna on see protsent 70. Venemaalasi, kes leiavad, et Putin on teinud rohkem halba kui head, on 11% (2012. aastal 14%).

Levada-keskus viis küsitluse läbi veebruari lõpul, küsitledes 1600 üle 18aastast inimest Venemaa 48 piirkonna 137 asustatud punktis.

Telekanal Dožd palus küsitluse tulemusi kommenteerida sotsioloog Aleksei Graždankinil, kes märkis, et nelja aastaga on kasvanud just karmide ja autoritaarsete riigijuhtide toetus. Nii mõjub tema sõnul Venemaa elanike suuremale osale retoorika, mida korrutab massimeedia. Graždankin selgitas, et venemaalaste vaated muutusid 2014. aasta kevadel pärast Maidani sündmusi, mis Venemaa elanike arvates pöörasid Ukraina demokraatlikud muudatused riigipöördeks.

„Püüd mitte lasta Venemaal vallandada samasuguseid arenguid toobki ihaluse karmi poliitikaga tugeva liidri järele, kes suudab kõike ohjata ja mitte anda vabadust lammutavatele tegevustele,“ kommenteeris Graždankin.