Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
ELi saabus mullu Eesti jagu pagulasi
Pagulased Sloveenia-Austria piiril.Foto: EPA
Rekordilised 1,25 miljonit varjupaigataotlejat registreeriti 2015. aastal Euroopa Liidus, mida on pea sama palju kui Eestis elanikke (1. jaanuari seisuga 1,3 miljonit).
Euroopa Liidult varjupaika taotlenud inimeste arv kasvas mullu 2014. aastaga võrreldes üle kahe korra, 1 255 640ni, selgub Eurostati andmetest.
Euroopa Liidu elanike koguarvuga võrreldes on varjupaigataotlejate arv siiski väga väike, ELi elanike koguarv ulatub 503 miljonini.
Rahvusvahelist kaitset otsivate süürlaste arv kahekordistus 2015. aastal ja jõudis 362 800ni, samas kui afgaanide arv neljakordistus 178 200ni ja iraaklaste arv kasvas seitse korda, 121 500ni. Nende kolme riigi varjupaigataotlejad moodustavad rohkem kui poole esmaste varjupaigataotlejate koguhulgast.
2015. aastal registreeriti kõige rohkem varjupaigataotlejaid Saksamaal (441 800 taotlejat ehk 35% kõigist taotlejatest), järgnesid Ungari (174 00 ehk 14%), Rootsi (156 000 ehk 12%), Austria (85 500 ehk 7%, Itaalia (83 200 ehk 7%) ja Prantsusmaa (70 600 ehk 6%). Võrreldes 2014. aastaga kasvas varjupaigataotlejate arv Soomes (+822), kelle järel tulid Ungari (+323%), Austria (+233%), Belgia (+178%), Hispaania (+167%) ja Saksamaa (+155%).
Arvestades riigi elanike arvu, oli varjupaigataotlejate arvu kasv 2015. aastal suurim Ungaris (17 699 taotlejat miljoni elaniku kohta), järgnesid Rootsi (16 016), Austria (9970), Soome (5876) ja Saksamaa (5441). Väiksem kasv oli Horvaatias (34 taotlejat miljonit elaniku kohta), slovakkias (50), Rumeenias (62), Portugalis (80) ja Leedus (93).
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.