Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kuldsete soomukite müüjal raske aeg

    Need kuldsed soomustatud autod said oma kuulsusehetke Sacha Baron Coheni filmis "Diktaator", need ehitas Eestis paiknev firma, ent sisustas ja filmi aitas Läti firma. Foto: Karli Saul/Scanpix

    Õnnetu ajalooga lennufirma Enimex omanike asutatud luksussoomukeid tootev firma jäi maksuametile võlgu enam kui 16 000 eurot, mispeale paiskas amet soomukid tükkidena kohtutäituri abil müüki.

    Veel märtsi lõpus võis pankrotihalduri ja kohtutäiturite oksjonikeskkonnas silmata ka Sacha Baron Coheni filmis „Diktaator“ kasutatud silmatorkavate soomusautode Kombat juppide kuulutusi. Pärast seda, kui Äripäev ASi Combat Armoring Group omaniku Gennadi Lazuriniga telefonitsi vestles, peatas kohtutäitur järgmisel päeval osade müügi.
    Lazurin ütles Äripäevale (28. märtsil – toim), et praeguseks on Combat Armouring Groupi vara sundmüügist maha võetud. „Juba ei müü. Me lahendasime selle probleemi,“ ütles Lazurin. Tema selgitusel oli põhjuseks, miks kohtutäitur nende vara müüki paiskas, vaidlus maksuametiga, mille nad on nüüd lahendanud.
    Ent maksuamet ega ka kohtutäitur Marek Laanemets Lazurini sõnu ei kinnitanud, võlg on endiselt üleval ning varad müügis. Laanemetsa sõnul on huvi soomusauto juppide vastu üles näidatud ka välismaalt. Ta kinnitas, et firma vastu alustati täitemenetlust ning firma varad olid müügis võlgnevuse katteks. Pankrotimenetlusega tegu ei olnud.
    Päev pärast Äripäevaga vestlemist teatas kohtutäitur, et võla sissenõudja (maksuamet – toim) esitas avalduse, kus palub oksjon peatada. Maksuamet palus enampakkumine peatada kuni 10. aprillini. Võla tasumise kohta kohtutäituril info puudus. Maksuameti kodulehel seisab 16 681eurone võlg aga siiani.

    Combat Armoring Group AS alustas oma tegevust 2008. aastal.

    Firma tegeleb luksussoomukite tootmisega, mille hinnad algavad 140 000 eurost.

    2009 aastal ehitas firma esimese soomuki KOMBAT T-98 ja keevitas kered veel kolmele autole.

    2010 aastal sai AS Combat Armoring Group EASilt ettevõtte üldstrateegia ja investeeringuplaani välja töötamiseks toetuse summas 3128,48 eurot.

    2012 aastal sai firma tellimuse neljale firmale.

    2013 aastal andis firma auto Kombat T-98 renti Eesti Firmale Pro Lab Productions OÜ ja England Ibbotons Peter. Toodeti kaks sõidukit ja saadi tellimus Vene koostööpartnerilt Kombat Armoring Companylt kolme auto valmistamiseks.

    Maksuvõlg seisuga 31.03.2016 16 681,77 eurot.

    Lazurin tunnistas, et äri kõige paremini ei lähe. „On raske, aga saame hakkama,“ ütles Lazurin. Tema sõnul tegutseb ettevõte vaid Eesti alt ning teistes riikides – Lätis ja Venemaal – neil firmasid pole. Praegu kombitakse turgu Egiptuses, kuhu saadeti näitamiseks kaks masinat, mis peaksid Eestisse tagasi jõudma mais.
    Kuigi ettevõte on püüdnud teha koostööd ka kaitsetööstuste liiduga, siis paraku edutult. „Loomulikult püüame koostööd teha, kuid ei tule välja,“ sõnas Lazurin, kelle hinnangul ei jätku nende toodete ostuks raha ning praeguseks pole ühtegi nende soomukit soetatud. Luksussoomuki hind algab 140 000 eurost.
    Eesti Kaitsetööstuste Liidu esimees Kuldar Väärsi märkis, et liitu kuulub sadu firmasid ning tema isiklikult soovitab firmadel ikka Eestist välja vaadata, kuna koduturg üksi on lihtsalt liiga väike, et ellu jääda.
    ASi Combat Armoring Group omaniku Gennadi Lazurini sõnul on firmal küll rasked ajad, ent maksuametiga on kokkuleppele jõutud ning vara müügilt eemaldatud. Foto: Liis Treimann/Postimees/Scanpix
    Konflikt Läti konkurendiga
    „Dartz Group, see on üks tool ja üks laud ega midagi enamat. Me võitleme Dartziga juba neli aastat, sest me esitleme masinaid näitustel, aga nemad kirjutavad need enda arvele,“ selgitas Lazurin. Ta lisas, et tegu pole konkurentidega. „Need on üks-kaks inimest, kes tegelevad reklaamiga.“ Ka firma majandusaasta aruandest võib välja lugeda, et kaks soomukit on Läti firmale rendile antud.
    Läti firma omanik väidab meedias, et tegeleb soomusautode müügiga, muu hulgas märgib Läti majanduslehes Dienas Bizness, et kuigi ta toodab luksussoomukeid ning on vahendanud autosid üle kogu maailmas, ei oma ta ise ei juhtimisõigust ega ka oma isiklikku autot.
    Darz Group SIA omanik on Leonards Jankelovičs, kelle nimele on ka Eestis registreeritud firma nimega Dartz Grupa OÜ,  mille tegevusala on mitmesuguste kaupade vahendamine. Jankelovičs rääkis Äripäevale, et koostööd on firmad varem teinud ja Wadiya diktaatorile saadetud soomusautod on tõepoolest ehitatud Eestis, ent autode sise- ja väliviimistlus on tehtud Riias. Küsimusele, kuidas täpsemalt soomukid „Diktaatori“ filmi sattusid, vastas Jankelovičs: „Ma teen kõvasti tööd!“
    Viimased paar aastat pole aga koostöö Eesti firmaga sujunud. Jankelovićs märkis, et nüüd teeb tema firma Dartz Motorz Riias soomusautod algusest lõpuni valmis ning „Diktaatorile“ on lisandunud juurde film „Visa hing 5“. Jankelovičs märkis, et tänapäeval võivad kõik ükskõik mida ehitada, küsimus on, kes seda müüa suudab. „Modernses maailmas on põhiline, kes suudab auto maha müüa, mitte kes suudab metalli painutada. Küsimus on, kas Kalevi kommi teevad eestlased või skandinaavlased,“ rääkis ta.
    Lennukite juurest soomukiteni
    Kakskümmend aastat tagasi asutasid Vene päritolu ärimehed Vladimir Baulin, Gennadi Lazurin ja Anatoli Kopijevski,  Eestis aadressil Tallinn, Pae 12 lennufirma Enimex, mis sattus meedia tähelepanu alla lennuõnnetuste tõttu.
    Lennufirma tegevusajal juhtus kaks tõsisemat ja üks kergem lennuõnnetus. 2001. aastal kukkus Enimexi lennuk Antonov AN-28 ES-NOV halva ilmaga maandumisel alla. Õnnetuses hukkus kaks reisijat ning lennuamet tuvastas õnnetuse põhjusena piloodi eksimuse. See tragöödia tõi kaasa ligi üheksa aastat kestnud kohtuprotsessi, kus õnnetuses 10aastase poja kaotanud isa nõudis lennufirmalt kahjuhüvitist.
    Lennufirma AS Enimex on siiani tegutsev firma, ent alates 2010. aastat on selle põhitegevusala äritegevust abistavad tegevused.
    Mõni aasta pärast lennuõnnetuste toimumist nägi Gennadi Lazurini poeg Andrei Vene televisioonis imelikku autot Kombat, mis oli Peterburis tegutseva autoinseneri Dmitry Parfenovi välja töötatud. Poeg käis isale nii kaua peale, kuni ta Peterburi reisi ajal firmalt Avtokat esimese soomuki soetas. Kuna Enimexiga olid lood täbarad, otsustas Lazurin luua Eestis Kombati autode tootmisüksuse, sest soomukite, mida loetakse strateegiliseks kaubaks, valmisdetaile ja kvaliteetset toorainet oli siia odavam tarnida. 
    Kriminaalkaristus sõjalise kauba impordi eest
    Lennufirma Enimex ja üks juhatuse liige Andrei Kislõi said 2011. aastal kriminaalkaristuse Venemaalt lennuki AN72 50 õhkrehvi Eestisse toimetamise eest. Kuna AN 72 tüüpi lennukid on projekteeritud sõjaliseks transpordilennukiks, peetakse ka seda tüüpi lennukite varuosi sõjaliseks kaubaks. Juhatuse liikmed Vjatšeslav Zassijenko ja Andrei Kislõi jätsid strateegilise kauba jaoks nõutava eriloa taotlemata. Kislõi sai kriminaalkaristuse sõjalise kauba toimetamises üle riigi piiri. Kislõi ja Zassijenko olid muu hulgas selleks ajaks juba juhatuse liikmed ka Combat Armoring Groupis.
    Enimexiga seotud kriminaalkaristus muutis soomukite ehitamise keerulisemaks. Vjatšeslav Zassijenko esitas kaebuse, et välisministeeriumi strateegilise kauba komisjoni otsuse motiivid on osaliselt õigusvastased. Kohtuasi lõppes kompromissiga ja strateegilise kauba komisjon kinnitas, et Zassijenko ei olnud Enimexiga seotud kuriteos määrava tähtsusega isik ehk Zassijenkol polnud kriminaalasjaga muud seost kui see, et ta oli kuriteo toimumise ajal Enimexi juhatuse liige.
    Kompromissist hoolimata kadusid mõlemad mehed soomukite tootmise firma juhtkonnast. Lazurin nentis, et tõesti välisministeeriumiga oli kohtuasi, ent sellest ta pikemalt rääkida ei taha. „Võib-olla ei sobinud üks persoon välisministeeriumile. Vahetasime selle isiku välja.“
     
     
  • Hetkel kuum
Tõnu Mertsina: nii pikka tootlikkuse langust ei ole Eestis vähemalt 20 aastat olnud
Eesti ettevõtete hinnang oma konkurentsivõimele nii sise- kui ka välisturul on langenud selle sajandi madalaimale tasemele. Halvenenud konkurentsivõime võib pidurdada majanduskasvu taastumist, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Eesti ettevõtete hinnang oma konkurentsivõimele nii sise- kui ka välisturul on langenud selle sajandi madalaimale tasemele. Halvenenud konkurentsivõime võib pidurdada majanduskasvu taastumist, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Tallinna Vesi tõstab kodudele hinda kolmandiku jagu
Tallinnas ja Sauel tõuseb uuel aastal veeteenuse hind eraklientidel 30% ja äriklientidel pea 6% juhul, kui konkurentsiamet Tallinna Vee taotluse heaks kiidab.
Tallinnas ja Sauel tõuseb uuel aastal veeteenuse hind eraklientidel 30% ja äriklientidel pea 6% juhul, kui konkurentsiamet Tallinna Vee taotluse heaks kiidab.
Kinnisvaraturg istub põhjas: järgmisel suvel enam sama hinnaga osta ei saa Parkimiskoht ja panipaik topitakse vägisi tasuta kaasa
Igasügisesel suurel kinnisvarainvestorite kokkutulekul "Kinnisvaraseminar 2023" tõdesid arendajad ja tuntud kinnisvaragurud, et see, mis praegu toimub kinnisvaraturul, on järgmisel aastal möödanik. Põhi on käes just praegu!
Igasügisesel suurel kinnisvarainvestorite kokkutulekul "Kinnisvaraseminar 2023" tõdesid arendajad ja tuntud kinnisvaragurud, et see, mis praegu toimub kinnisvaraturul, on järgmisel aastal möödanik. Põhi on käes just praegu!
Reaalajas börsiinfo
Toiduauto ärimees suve halvimast festivalist: tegime 70 eurot kassat
Esimese suve toiduauto ärimehena tegutsenud Myrakas rääkis saates „Äri Eestimaal“, et suvi läks ettevõttel hästi ning entusiasm on tal endiselt alles. Siiski leidus positiivsete kogemuste kõrval ka tõrvatilk meepotis, kui ta meenutas suve kõige õnnetumaks väljasõiduks kujunenud pannkoogifestivali. „See on meie jaoks halva festivali etalon,“ rääkis Myrakas.
Esimese suve toiduauto ärimehena tegutsenud Myrakas rääkis saates „Äri Eestimaal“, et suvi läks ettevõttel hästi ning entusiasm on tal endiselt alles. Siiski leidus positiivsete kogemuste kõrval ka tõrvatilk meepotis, kui ta meenutas suve kõige õnnetumaks väljasõiduks kujunenud pannkoogifestivali. „See on meie jaoks halva festivali etalon,“ rääkis Myrakas.
Maru Metalli juht kardab, et sektoris läheb raskemaks
ASi Maru Metall juhatuse esimehe Heiti Zukovitsi hinnangul läheb ehitusmaterjalitootjatel tulevikus olukord raskemaks, selgus saates “Äripäeva TOP”. See-eest on ASi Toode peadirektor Aivo Rosenberg positiivsemalt meelestatud.
ASi Maru Metall juhatuse esimehe Heiti Zukovitsi hinnangul läheb ehitusmaterjalitootjatel tulevikus olukord raskemaks, selgus saates “Äripäeva TOP”. See-eest on ASi Toode peadirektor Aivo Rosenberg positiivsemalt meelestatud.
Marcus Keller: pool Eesti taastuvenergiast on illusioon "See, mis praegu ühiskonnas toimub, on haletsusväärne jalgade lohistamine"
Isegi, kui me ohverdame eneseväärikuse ning külmetame talvel tõukerattaga ummikus, oleme saavutanud ainult indiviidi hävitamise ja vaba tahte lõhkumise, kui me toodame taastuvenergia sildi all süsihappegaasi edasi, kirjutab majandusteemalise blogi Eksponent.ee toimetaja Marcus Keller.
Isegi, kui me ohverdame eneseväärikuse ning külmetame talvel tõukerattaga ummikus, oleme saavutanud ainult indiviidi hävitamise ja vaba tahte lõhkumise, kui me toodame taastuvenergia sildi all süsihappegaasi edasi, kirjutab majandusteemalise blogi Eksponent.ee toimetaja Marcus Keller.
CUPRA avas ainulaadse garaaži uksed
Tallinnas Sõpruse puiesteel avas uksed CUPRA Garage, mille sarnast ei ole terves Eestis ega ka lähipiirkonnas. Tegemist on uudse kontseptsiooniga CUPRA kui automargi tutvustamisel oma klientidele.
Tallinnas Sõpruse puiesteel avas uksed CUPRA Garage, mille sarnast ei ole terves Eestis ega ka lähipiirkonnas. Tegemist on uudse kontseptsiooniga CUPRA kui automargi tutvustamisel oma klientidele.
Venemaa suurendab oluliselt 2024. aasta kaitsekulutusi
Venemaa kavatseb 2024. aastal oluliselt suurendada kaitsekulutusi ja salajastele projektidele minevat raha, vahendab Bloomberg.
Venemaa kavatseb 2024. aastal oluliselt suurendada kaitsekulutusi ja salajastele projektidele minevat raha, vahendab Bloomberg.
Järgmise aasta eelarves varitseb üle miljardi miinust
Põhimõtteliselt on järgmise aasta eelarve koos: sealt vaatab vastu 1,2 miljardit laene, kolmandiku võrra vähem investeeringuid ja peotäiega kärpeid.
Põhimõtteliselt on järgmise aasta eelarve koos: sealt vaatab vastu 1,2 miljardit laene, kolmandiku võrra vähem investeeringuid ja peotäiega kärpeid.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.