Kuldsete soomukite müüjal raske aeg

Veel märtsi lõpus võis pankrotihalduri ja kohtutäiturite oksjonikeskkonnas silmata ka Sacha Baron Coheni filmis „Diktaator“ kasutatud silmatorkavate soomusautode Kombat juppide kuulutusi. Pärast seda, kui Äripäev ASi Combat Armoring Group omaniku Gennadi Lazuriniga telefonitsi vestles, peatas kohtutäitur järgmisel päeval osade müügi.

Lazurin ütles Äripäevale (28. märtsil – toim), et praeguseks on Combat Armouring Groupi vara sundmüügist maha võetud. „Juba ei müü. Me lahendasime selle probleemi,“ ütles Lazurin. Tema selgitusel oli põhjuseks, miks kohtutäitur nende vara müüki paiskas, vaidlus maksuametiga, mille nad on nüüd lahendanud.

Ent maksuamet ega ka kohtutäitur Marek Laanemets Lazurini sõnu ei kinnitanud, võlg on endiselt üleval ning varad müügis. Laanemetsa sõnul on huvi soomusauto juppide vastu üles näidatud ka välismaalt. Ta kinnitas, et firma vastu alustati täitemenetlust ning firma varad olid müügis võlgnevuse katteks. Pankrotimenetlusega tegu ei olnud.

Päev pärast Äripäevaga vestlemist teatas kohtutäitur, et võla sissenõudja (maksuamet – toim) esitas avalduse, kus palub oksjon peatada. Maksuamet palus enampakkumine peatada kuni 10. aprillini. Võla tasumise kohta kohtutäituril info puudus. Maksuameti kodulehel seisab 16 681eurone võlg aga siiani.

Lazurin tunnistas, et äri kõige paremini ei lähe. „On raske, aga saame hakkama,“ ütles Lazurin. Tema sõnul tegutseb ettevõte vaid Eesti alt ning teistes riikides – Lätis ja Venemaal – neil firmasid pole. Praegu kombitakse turgu Egiptuses, kuhu saadeti näitamiseks kaks masinat, mis peaksid Eestisse tagasi jõudma mais.

Kuigi ettevõte on püüdnud teha koostööd ka kaitsetööstuste liiduga, siis paraku edutult. „Loomulikult püüame koostööd teha, kuid ei tule välja,“ sõnas Lazurin, kelle hinnangul ei jätku nende toodete ostuks raha ning praeguseks pole ühtegi nende soomukit soetatud. Luksussoomuki hind algab 140 000 eurost.

Eesti Kaitsetööstuste Liidu esimees Kuldar Väärsi märkis, et liitu kuulub sadu firmasid ning tema isiklikult soovitab firmadel ikka Eestist välja vaadata, kuna koduturg üksi on lihtsalt liiga väike, et ellu jääda.

Konflikt Läti konkurendiga

„Dartz Group, see on üks tool ja üks laud ega midagi enamat. Me võitleme Dartziga juba neli aastat, sest me esitleme masinaid näitustel, aga nemad kirjutavad need enda arvele,“ selgitas Lazurin. Ta lisas, et tegu pole konkurentidega. „Need on üks-kaks inimest, kes tegelevad reklaamiga.“ Ka firma majandusaasta aruandest võib välja lugeda, et kaks soomukit on Läti firmale rendile antud.

Läti firma omanik väidab meedias, et tegeleb soomusautode müügiga, muu hulgas märgib Läti majanduslehes Dienas Bizness, et kuigi ta toodab luksussoomukeid ning on vahendanud autosid üle kogu maailmas, ei oma ta ise ei juhtimisõigust ega ka oma isiklikku autot.

Darz Group SIA omanik on Leonards Jankelovičs, kelle nimele on ka Eestis registreeritud firma nimega Dartz Grupa OÜ,  mille tegevusala on mitmesuguste kaupade vahendamine. Jankelovičs rääkis Äripäevale, et koostööd on firmad varem teinud ja Wadiya diktaatorile saadetud soomusautod on tõepoolest ehitatud Eestis, ent autode sise- ja väliviimistlus on tehtud Riias. Küsimusele, kuidas täpsemalt soomukid „Diktaatori“ filmi sattusid, vastas Jankelovičs: „Ma teen kõvasti tööd!“

Viimased paar aastat pole aga koostöö Eesti firmaga sujunud. Jankelovićs märkis, et nüüd teeb tema firma Dartz Motorz Riias soomusautod algusest lõpuni valmis ning „Diktaatorile“ on lisandunud juurde film „Visa hing 5“. Jankelovičs märkis, et tänapäeval võivad kõik ükskõik mida ehitada, küsimus on, kes seda müüa suudab. „Modernses maailmas on põhiline, kes suudab auto maha müüa, mitte kes suudab metalli painutada. Küsimus on, kas Kalevi kommi teevad eestlased või skandinaavlased,“ rääkis ta.

Lennukite juurest soomukiteni

Kakskümmend aastat tagasi asutasid Vene päritolu ärimehed Vladimir Baulin, Gennadi Lazurin ja Anatoli Kopijevski,  Eestis aadressil Tallinn, Pae 12 lennufirma Enimex, mis sattus meedia tähelepanu alla lennuõnnetuste tõttu.

Lennufirma tegevusajal juhtus kaks tõsisemat ja üks kergem lennuõnnetus. 2001. aastal kukkus Enimexi lennuk Antonov AN-28 ES-NOV halva ilmaga maandumisel alla. Õnnetuses hukkus kaks reisijat ning lennuamet tuvastas õnnetuse põhjusena piloodi eksimuse. See tragöödia tõi kaasa ligi üheksa aastat kestnud kohtuprotsessi, kus õnnetuses 10aastase poja kaotanud isa nõudis lennufirmalt kahjuhüvitist.

Lennufirma AS Enimex on siiani tegutsev firma, ent alates 2010. aastat on selle põhitegevusala äritegevust abistavad tegevused.

Mõni aasta pärast lennuõnnetuste toimumist nägi Gennadi Lazurini poeg Andrei Vene televisioonis imelikku autot Kombat, mis oli Peterburis tegutseva autoinseneri Dmitry Parfenovi välja töötatud. Poeg käis isale nii kaua peale, kuni ta Peterburi reisi ajal firmalt Avtokat esimese soomuki soetas. Kuna Enimexiga olid lood täbarad, otsustas Lazurin luua Eestis Kombati autode tootmisüksuse, sest soomukite, mida loetakse strateegiliseks kaubaks, valmisdetaile ja kvaliteetset toorainet oli siia odavam tarnida. 

Kriminaalkaristus sõjalise kauba impordi eest

Lennufirma Enimex ja üks juhatuse liige Andrei Kislõi said 2011. aastal kriminaalkaristuse Venemaalt lennuki AN72 50 õhkrehvi Eestisse toimetamise eest. Kuna AN 72 tüüpi lennukid on projekteeritud sõjaliseks transpordilennukiks, peetakse ka seda tüüpi lennukite varuosi sõjaliseks kaubaks. Juhatuse liikmed Vjatšeslav Zassijenko ja Andrei Kislõi jätsid strateegilise kauba jaoks nõutava eriloa taotlemata. Kislõi sai kriminaalkaristuse sõjalise kauba toimetamises üle riigi piiri. Kislõi ja Zassijenko olid muu hulgas selleks ajaks juba juhatuse liikmed ka Combat Armoring Groupis.

Enimexiga seotud kriminaalkaristus muutis soomukite ehitamise keerulisemaks. Vjatšeslav Zassijenko esitas kaebuse, et välisministeeriumi strateegilise kauba komisjoni otsuse motiivid on osaliselt õigusvastased. Kohtuasi lõppes kompromissiga ja strateegilise kauba komisjon kinnitas, et Zassijenko ei olnud Enimexiga seotud kuriteos määrava tähtsusega isik ehk Zassijenkol polnud kriminaalasjaga muud seost kui see, et ta oli kuriteo toimumise ajal Enimexi juhatuse liige.

Kompromissist hoolimata kadusid mõlemad mehed soomukite tootmise firma juhtkonnast. Lazurin nentis, et tõesti välisministeeriumiga oli kohtuasi, ent sellest ta pikemalt rääkida ei taha. „Võib-olla ei sobinud üks persoon välisministeeriumile. Vahetasime selle isiku välja.“