Palga TOPis olijatel pole palk enam esmane motivaator

Raha ei ole peamine motivaator.  Foto: Sven Arbet

Tänavuses Äripäeva koostatud palgaedetabelis reastati 600 ettevõtet keskmise palga alusel. Paremate hulka pääsemiseks pidi ettevõtte keskmine palk olema vähemalt 1532 eurot. Kõige rohkem on tabelis kaubanduse, ehituse, info ja side valdkonna ettevõtteid.

Palgainfo Agentuuri juhi ja analüütiku Kadri Seederi sõnul iseloomustab kõrget palka maksvaid ettevõtteid see, et nad peavad pöörama tähelepanu teistele motivaatoritele. Majanduslik toimetulek mõjutab palgaga rahulolu. „Kui inimene saab oma palgaga hakkama, siis saab hakata rääkima ka teistest motivaatoritest,“ märkis Seeder.

Näiteks teenindustöötajad asuvad Eestis n-ö ellujäämispiiril. Nende liikumine ettevõtetes on seotud otseselt töötasu numbriga. „Siin ei ole midagi teha ja see trend on jätkuv. Teenindussektori töötajate lojaalsust tööandjale aitab suurendada see, kui on teada, kui sageli töötasu ettevõttes muutub ja kuidas muutustest töötajatele räägitakse,“ ütles Seeder.

Kui aga inimese toimetulek on tagatud, siis hakkab tema jaoks mängima olulisemat rolli töökorralduse, arenguvõimaluste ja sisuliste väljakutsetega seonduv.

 

Kas palk jääbki tabuteemaks või on inimesed millalgi valmis oma palgast rääkima? Kadri Seeder, Palgainfo Agentuuri juht ja analüütik 

See on privaatsfääri kuuluv teema. Kuna palk määrab paljude puhul ka staatust, siis ei taheta ennast nagu „lahti riietada“.

See sõltub ikka palgatasemest ja sellest, kas see muutub elementaarseks, et me kõik saame oma palgaga hästi hakkama. Seni kuni palgatasemed on sellised, kus alla 60% Eesti inimeste palkade puhul võib suured silmad teha, et kuidas ta ära elab, siis ma usun, et ka rääkimine sellest ei saa muutuda.  Uhkustada ei ole paljudel põhjust. Põhiline on ikkagi see, et oleks teada mingi indikatsioon, et see oleks usaldusväärne ja me teaks vahemikke ning õpiks hinnata, mis võiks õiglane töötasu olla.

Kohv ja vesi ei ole enam lisaväärtus

Kui inimene on saavutanud tööturul olukorra, et on oma palgaga rahul, siis Seederi sõnul on välja kujunenud standardipakett nendest eelistustest, mida töötajatele pakutakse. „Näiteks  sportimisvõimaluste, puhta vee ja kohvi pakkumise eest ei ole mõtet mingit lojaalsust oodata, seda teevad praktiliselt kõik ja selles pole midagi erandlikku,“ märkis Seeder.

Motivaatoritena on olulisel kohal mitterahalised väärtused, mis on seotud panustamisega töökorraldusse ja töötingimustesse. „Kui palju see töö pinget pakub, kui normaalsed on suhted kolleegidega ja vahetu juhiga, kas tööl on huvitav või hoopis igav,“ loetles Seeder.

2704eurose keskmise palgaga 113. kohal olev LHV Pank on pakkunud töötajatele võimalust märkida LHV aktsiaid. Seda võimalust on kasutanud ligi 100 LHV töötajat. Tööandja aktsiad on ka näiteks Swedbanki motivatsioonisüsteemi osa.

„Usun, et see motiveerib inimesi nägema panga tegevust mitte ainult läbi töötaja, vaid ka aktsionäri silmade,“ põhjendas LHV Panga juhatuse esimees Erki Kilu. Panga motivatsioonipaketi osana loetles ta veel sportimisvõimalusi, massaaži kontoris, tervisepäevi ja tervisele tehtud kulutuste kompenseerimist. Kilu on ka veendunud, et olulisel kohal töötajate motiveerimisel on innovatsioon ja võimalus puutuda kokku huvitavate uuendustega.

Väljakutsuv töö IT-sektoris

Täna ilmunud parimate palgamaksjate edetabelis 2165eurose keskmise kuupalgaga 229. kohal asuva tarkvarakonsultatsioonifirma Columbus Eesti töötajaid motiveerib kombineeritud tasusüsteem.

„Üha rohkem näeme, et olulisel kohal on organisatsiooni kultuur, sisekliima, õhkkond, töötingimused,“ selgitas Columbuse asutaja ja juht Ivo Suursoo. Ta lisas, et inimesed, kes on  tööjõuturul olnud 5-10 aastat, hindavad tööl veedetud aja kvaliteeti, sest kolmandiku oma päevast veedavad nad tööl. Suursoo sõnul tegeletakse nende ettevõttes keskkonda panustamisega iga päev ning on kehtestatud ka sisemine reegel, et kord kvartalis peab ettevõttes toimuma mingi personalile mõeldud uuendus.

Parimate palgamaksjate edetabel

Koostamisel on aluseks võetud Eesti 2000 suurema palga­kuluga ettevõtte 2014. aasta konsolideerimata aastaaruanded. Läbi on vaadatud ka finantssektori ettevõtted. Brutopalk on saadud ettevõtte palgakulu jagamisel keskmise täistööajale taandatud töötajate arvuga aruandeperioodi jooksul. Ajakirja lõpus on avaldatud sektorite edetabelid. Ettevõtted on jaotatud sektorisse Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK) alusel.

Parima palgaga tippjuhtide edetabel

Tippjuhtide töötasusid pole ettevõtete aruannetes üldjuhul eraldi esile toodud. Küll aga on ettevõtted kohustatud avaldama seotud osapoolte aruandes tegevjuhtkonnale ja juhatuse liikmetele makstud tasude ja soodustuste koondnumbri.

Kui aruandes polnud eraldi märkusena toodud nõukogu liikmete töötasusid ja juhtkonda mittekuuluvate tegevjuhtide hulka, võtsime edetabeli aluseks põhi­mõtte, et tegevjuhtkond ühtib juhatusega ning jagasime seotud osapooltele aasta jooksul makstud tasu juhatuse liikmete keskmise arvuga majandusaasta jooksul. Selle summa järgi tuletasime juhtkonna liikme keskmise kuutasu.

Kuna juhtkonna mõistet võidakse defineerida erinevalt, võib tabelist leida tippjuhte, kelle tegelik töötasu tabelis toodust erineb. Oleme nimetanud kõik juhatuse liikmed, kelle vahel on makstud tasu jagatud ning toonud esile ka juhatuses toimunud muutused. Juhatuse liikme tasud on aruannetes sageli näidatud koos kõigi maksudega.

Tööl veedetud aeg peab olema meeldiv

1852 euro suuruse keskmise kuupalgaga 360. kohal asuva kodusisustaja ja dekoratiivfirma Shishi juht ja omanik Mart Haber peab samuti oluliseks seda, et töö oleks inspireeriv ja pakuks vaheldust. 

Shishi motivatsioonisüsteemi osa on keskkonnavahetus ehk messide külastamine. Aastas käivad töötajad kokku seitsmel erineval messil uusi teadmisi ja kogemusi hankimas.

Mis puudutab Eesti keskmisest kõrgema palga maksmist, siis on see Haberi sõnul teadlik valik. „Kui inimene teeb head tööd, siis me maksame ka selle eest head palka ja kindlasti Eesti keskmisest kõrgemat palka. Seda oleme alati teinud,“ märkis Haber.

Välismaal töötamisel palk oluline

3331 euro suuruse keskmise palgaga 56. kohal asuva Soomes ehitustöid tegeva Stipend juhatuse liikme Janar Kirsi sõnul on tema töötajate põhiline motivaator palk. „Kindlasti hinnatakse ka seda, et oleme suutnud stabiilselt tööd pakkuda ning maksame palka õigeaegselt. Püsiv töökoht ja kindel palk on olulised,“ tõdes Kirss. „Eestlasi käib Soomes tööl endiselt väga palju. Usun, et Helsingi piirkonnas ei ehitata mitte ühtegi objekti ilma eestlaste panuseta.“

Kirss isiklikult hindab Soome maksekultuuri. „Kunagi kui pakkusime ehitusteenust Eesti turul, siis raha kättesaamiseks pidin inkassosse pöörduma või kohtus käima. Soomes ei ole selliste asjadega kokku puutunud,“ tõdes ta.

Personali vahendus- ja otsingufirma S.T. Eskandia OÜ vahendab Soome, Rootsi, Norrasse ja Taani peamiselt ehitus- ja tööstusvaldkonna töötajad. Ettevõtte keskmine palk oli 1766 eurot ja edetabelis asutakse 413. kohal. S.T. Eskandia OÜ juhataja Karol Sisask usub, et töötajate motiveerimine saab tulla huvitava töökeskkonna ja hea töötasu kaudu. „Kuna töökohad asuvad suures osas Eestist väljaspool, siis peab töötasu osalt kompenseerima ka kodust eemal oldud aja,“ märkis ta.

Sisaski sõnul on aga palk muutunud üha rohkem tabuteemaks, kuna ollakse liikunud ja liigutakse töötajate võrdsuse poole ja eeldatakse, et kõigil töötajatel on tööjõuturul üldjoontes samad võimalused.

Täna Äripäeva veebis ilmunud Palga TOP ilmub homme eriväljaandena. Äripäeva tellijateni jõuab Palga TOP kolme tööpäeva jooksul. Homme ilmub veebis parimate palgasaajate edetabel, kus esitame juhatuse liikmete tasud. 

Hetkel kuum