Panama leke nõrgestab Cameroni

Eelkõige on leke avalikuks toonud, kui ulatuslikult selliseid skeeme kasutatakse ning – nagu sõnastas USA president Barack Obama, mis kõik on seaduse järgi legaalne.

Laupäeval marssisid britid peaminister David Cameroni ukse taha plakatitega, et peaminister tagasi astuks. Cameron võib olla Briti peaminister, kelle valitsus on seni kõige rohkem samme astunud, et maksudest kõrvalehoidmise võimalusi vähendada. Näiteks käivitub juunist avalik register, millest peaksid ilmnema Briti ettevõtete tegelikud omanikud. Paraku on Cameron olnud kahepalgeline – teinud samaaegselt lobitööd usaldusfonde puudutavate Euroopa Liidu reeglite lahjendamiseks, ning saanud kasu oma isa 30 aastat Suurbritannia makse vältinud fondi osakute müügist. Tõestamaks, et kõik maksud sellelt on makstud, avaldas Cameron pretsedenditu sammuna pühapäeval oma viimase kuue aasta maksudeklaratsioonid. Kuid kahju oli juba sündinud sellest, et ta isa firmas osaluse tunnistamisega mitu päeva põikles.

„Oleksin pidanud targemini talitama,“ tunnistas Cameron nädalavahetusel parteikaaslastele ja lubas õppust võtta.

Ajalehe Financial Times arvates seisneb õppetund selles, et avalik arvamus on ülemaailmse finantskriisi järel ebavõrdsuse süvenemisest sedavõrd ärritunud, et demokraatlike riikide liidrid ei saa oma rahaasjades sellist privilegeeritud erikohtlemist lubada.

Skandaal nõrgestab Cameroni Suurbritannia ja Euroopa Liidu jaoks olulise referendumi eel, kas britid jäävad liitu või lahkuvad, kus emotsioonidel võib otsustamisel oluline osa olla.

Viha vindub edasi ka 2008. aasta pangakrahhi epitsentris olnud Islandil, kus peaministri tagasiastumine läinud nädalal Panama lekkega seoses meeleavaldusi veel ei lõpetanud.

Maksuametid üle ilma reageerisid lekkele lubadusega infot võimalike rikkumiste avastamiseks lähemalt uurida. Finantsjärelevalve asutused nõuavad täiendavat infot pankadelt, millel on olnud keskne roll varakate klientide offshore'idesse aitamisel. Põhjala pankadest on suurima kriitika all Nordea, mille nimi jääb Panamast lekkinud paberites teiste pankadega võrreldes esinemise sageduselt napilt esikümnest välja. Rootsi finantsjärelevalve plaanib lisaks Nordeale luubi alla võtta ka teiste Rootsi suurpankade sidemed maksuparadiisidega. Rootsi finantsurgude ministri Per Bolundi sõnul on valitsus valmis kaaluma seaduste karmistamist.

OECD, mis on peamine mootor rahvusvahelise koostöö koordineerimisel maksudest kõrvalehoidmise vähendamiseks, kutsus eelolevaks kolmapäevaks liikmesriikide maksuametnikud Pariisi, et uurida koostöö ja infovahetuse võimalusi.  Leke on väga suur – 11 miljonit dokumenti enam kui 200 000 firma kohta. Sageli puudutab uurimist vajav tegevus paljusid riike ja vastav võrgustik (JITSIC) koostöö koordineerimiseks on tegutsenud juba mõnda aega.

Euroopa Komisjon loodab omakorda, et Panama leke puhub pärituult Euroopa Liidu algatustesse võitluseks rahapesu ning väga agressiivse maksude optimeerimisega.

Maksuvolinik Pierre Moscovici ütles läinud nädalal, et loodab kiirendatud tempos ehk veel selle aasta jooksul kokku leppida ELi ühise nimekirja maksuparadiisidest. Praegu sellist ühtset nimekirja ei ole – läinud aastal esitatud ettepaneku lasid liikmesriigid auguliseks. Panamat näiteks peab maksuparadiisiks vaid 8 riiki 28-st. Prantsusmaa teatas läinud nädalal, et paneb Panama nüüd musta nimekirja tagasi.

Homme tuleb Euroopa Komisjon välja ettepanekuga, mis sunniks kõiki rahvusvahelisi firmasid, mille käive on üle 750 miljoni euro, avalikustama oma tulusid ja makse riikide kaupa. Tõuke sai see teisest lekkest – nn LuxLeaksi skandaalist – mis avalikustas, kui vähe suured rahvusvahelised ettevõtted agressiivse maksude optimeerimise tagajärjel makse maksavad. Kui algselt pidi riigipõhise avalikustamise nõue puudutama vaid ELi riike, siis Panama lekke valguses laieneb see ilmselt ka ELi-välistele riikidele.

„Meie töö maksuinfo läbipaistvaks muutmiseks on olulisel määral seotud maksuparadiiside teemaga, mida me ettepanekus arvesse võtame,“ teatas laupäeval ELi finantsteenuste volinik Jonathan Hill.

Ka USA plaanib lappida augu oma seadustes. Rahandusministeeriumist on tulemas eelnõu, mis nõuab finantsasutustelt firmade tegelike omanike tuvastamist. Pole saladus, et USA ise on üks maailma suurimaid maksuparadiise, kuna osariikides nagu Nevada või Delaware ei küsita firmade asutamisel just liiga palju küsimusi. Seda on nimetatud ka ühe põhjusena, miks Panama paberitest pole midagi suuremat välja tulnud USA kodanike või firmade kohta.