Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti Raudtee otsib Moskvas lepitust

    Eesti Raudtee juht Sulev Loo üritab Moskvas siluda olukorda, kus Venemaa plaanib piirata Eesti suunal liikuvate rongide arvu.Foto: Vallo Kruuser / Ekspress Meedia

    Ootamatu kriis ajas Eesti Raudtee juhid Moskvasse läbirääkimisi pidama.

    Eelmisel nädalal otsustas Venemaa, et 12 rongi asemel peaks Eesti suunal edaspidi liikuma vaid 6 rongi. „Keskmiselt,“ vastas Eesti Raudtee juht Sulev Loo, kuidas läbirääkimised kulgevad. Kohtumised on Eesti Raudtee juhtidel ees ka tuleval nädalal. „Midagi kiiresti ei muutu. Pikk protsess, kus oleme suutnud end kaardilt välja mängida.“
    Üleöö olukord ei parane, nentis Loo. „Viimased viis-kuus aastat oleme oma koguseid kaotanud,“ jätkas Loo, kelle hinnangul on Venemaa otsus majanduspoliitiline. „Venemaa sadamad ja terminalid on arenenud ja majandus on seotud poliitikaga. Venemaal ei tasu masuuti madalate naftahindadega välja tassida – mida kaugemale viia, seda suurem kahju, ja sellega seoses tühjenevad Vene sadamad ja kust ikka täiendavat kaubakogust võtta kui naabrite juurest. Teeksin täpselt samamoodi.“
    Teisipäeval Moskvasse läinud Eesti Raudtee juhid olid eilseks kohtunud nii Vene raudtee kui ka mõne suurema trading-firma esindajaga. „Suunavad oma masuudikogused kohalikesse sadamatesse. Olukord on meile keeruline,“ tõdes Loo, kes siiski loodab, et tulevikus ulatub Eesti suunal liikuvate rongide arv üle kuue. „Ega midagi teha ei ole, rühime edasi. Käega lüüa ei taha. Meeleolud ei ole (kohtumistel) pahad, keegi ei ole meie vaenlane. Majandus lihtsalt on selline.“
    Loo avas veidi edasisi plaane, märkides, et oluline on väga aktiivselt otsida alternatiive. „Keerulisemaid kaupu, millega kohalikud sadamad ei tegele: erinev naftakeemia. Ratast ei leiuta keegi,“ lausus Loo, laskumata detailidesse. „On teemasid, mida ma ei saa ja ei taha kommenteerida. Meie läbirääkimised on ka siin konfidentsiaalsed. Olukord ei ole nii kehv, kui alguses paistis, aga midagi väga roosilist ei ole.“
    Lööb kõiki
    „See annab kõigile hoobi. Otsuse põhjus on majanduslik ja poliitiline,“ sõnas Skinest Grupi omanik Oleg Ossinovski. „Poliitikud ei saa aidata ja ei peagi seda tegema. Ka meil seisavad tuhanded vagunid, mis on nii meile kui pankadele probleem, aga oleks inetu riigijuhtidelt tuge küsida. Ise peab asjadega hakkama saama.“
    Ka Sillamäe sadama omanik Tiit Vähi ütles, et otsus teeb elu raskeks kõigil transiidiga tegelevatel transpordiettevõtetel. „Tegutseme ja ilmselt tuleb sadamaäri Sillamäel koomale tõmmata. Töötame välja kriisiplaani,“ lausus Vähi napisõnaliselt. Eurasia Daily vahendas, et Vähi sõnul ei kannata üksnes transiidiettevõtted, vaid kogu Eesti majandus.
    Tallinna Sadamale ei pane Venemaa otsus nii tugevat põntsu kui Eesti Raudteele. „Meil on lisaks kaubaveoärile reisijatevedu, mis näitab väga head kasvutrendi ja meil on kõrvalärisid, nii et see ei mõju ei ole nii tugev kui Eesti Raudteele ja EVR Cargole,“ rääkis Tallinna Sadama juht Valdo Kalm. „Kui vaadata eraldi kaubaäri, siis langeb vedellast, otseselt naftatooted ja nende transiit.“
    Kalm loodab, et Venemaa otsus ei ole puhtpoliitiline, vaid ka pragmaatiline. „Kui mõelda teatud trendidele, mis tulenevad nafta madalast hinnast ja nõudlusest,“ selgitas Kalm.
    Venemaa otsus teeb liikluse raudteel hõredamaks.Foto: Andres Haabu
    Poliitika esikohal
    Anonüümseks jääda soovinud ettevõtja ütles, et ei usu, et Eesti Raudtee juhtide kohtumised Vene kolleegidega otsust leebemaks muudavad, sest selle põhjus on selgelt poliitiline.
    „On alati poliitiline. Ükstaspuha, olgu või raudteel remont - raudteelased teavad, et mingit remonti ei ole. Tuleb aru saada, et sellises äris on poliitilised riskid,“ rääkis ta, pooldades eluspüsimiseks infratasude langetamist. „Meil on infratasu kõige kõrgem: lätlastest kaks korda ja soomlastest kuus korda kõrgem. Ükskord saadakse sellest aru ja seda korrigeeritakse või Eesti Raudtee ei ela oma 150. sünnipäevani.“
    Logistika ja transiidi assotsiatsiooni juhatuse liige Andres Valgerist ennustab, et Eesti konkurentsivõime langeb. Valgerist soovitab samuti tõsiselt mõelda, et kaubakoridori hind oleks Eesti kaudu liikuvale transiidile mõistlik.
    „Lätlased võtavad seda väga tõsiselt. Teist varianti ei ole. Kui kaubamahud kasvavad, siis on tulu riigile kordi suurem kui korjatav infratasu. Kauba liikumise kriitilise piirini jõudmisel ei kannata ainult logistikaettevõtted, vaid kogu tootva tööstuse firmad,“ hoiatas ta. „Osa ettevõtteid on läinud teistele turgudele, aga see ei päästa Eesti majandust.“
    Sulev Loo aga ei poolda infra- ja sadamatasude langetamist, mis on tema hinnangul niigi madalad. „See ei suuda tervet raudteed üleval pidada, kui töötame väikeste kaubakogustega. Oleme kahjumis ettevõte.“
    Transiidikeskuse juhatuse esimees Erik Laidvee ootab samuti, et infratasud üle vaadataks – neid peaks tema arvates vähemalt poole võrra alandama. „Oleme ka Sulev Loole palvekirju kirjutanud, kus oleme välja toonud Riia ja meie tariifid. Võib-olla Eesti Raudteel ei olegi probleeme, kui Sulev Loo kõigega rahul on.“
    Majandusminister Kristen Michali sõnul annab riik ka sel aastal Eesti Raudteele lisaraha.Foto: Eiko Kink, Äripäev
    Michal: anname Eesti Raudteele lisaraha
    Majandusminister Kristen Michal ütles, et aasta alguses polnud oodata, et mahud kukuvad. Rahaliselt toetab riik Eesti Raudteed ka sel aastal.
    Kuivõrd oli arvata, et mahte vähendatakse?
    Võrreldes transiidi kuldaegadega on mahud viimastel aastatel olnud langustrendis. Aasta algus siiski ei ennustanud langust võrreldes eelmise aastaga, kohati oli isegi suuremaid veomahte. Samas Venemaa majandusolukord ja majanduslik ning riiklik huvi kaupu enda sadamate kaudu vedada ei tule sektorile üllatusena.
    Kunagi usuti, et Venemaal ei ole vajadust Soome lahe äärde sadamaid ehitada. Siis arutati, et need ei hakka tööle, kuna transiit Balti riikide kaudu on mõistlikum. Need ennustused paraku ei pidanud paika.
    Täna tegelevad raudtee ja vedajad uute kaubagruppide ja vedude otsimisega ning eks lähikuudel on rohkem infot ka tulevaste trendide kohta. Raudtee juht Sulev Loo on Moskvas ning kindlasti Cargo juhid ning erasektor koguvad infot ning kaaluvad uusi võimalusi.
    Näiteks hetkel on meie vedajatel koostöös sadamatega kavandamisel Kasahstani ja Hiina kaupade vedamise projektid, lisaks töötatakse kivisöe jt kaubagruppide suunamiseks Eesti raudteele jne.
    Ettevõtjate tagasisidest selgub, et Venemaa administratiivsete otsuste tõttu kannavad kahju ka Venemaa enda ettevõtjad, kellel oleks majanduslikult mõistlikum kasutada Eesti kaubakoridori. Eesti poolelt vaadates on Venemaa otsusel mõju nii raudteesektorile, eeskätt vedajatele, kui ka kauba käitlejatele ja vahendajatele.
    Kuidas kavatseb riik Eesti Raudteed abistada?
    Riik peab tagama avalikus kasutuses oleva raudtee ohutuse ning kvaliteeditaseme, näiteks kiirused ja seetõttu rahastame raudteetaristut täiendavalt, eelmisel aastal 5 miljoni euroga. Ka sel aastal tuleb seda teha.  
    Teine oluline tegevus on valdusettevõtte loomine. Oleme sellega põhjalikult tööd teinud ning aprilli lõpus või mai alguses, sõltuvalt kabineti võimalustest, sooviksime valitsuse ette minna.
    Kas dotatsioon Elronile suureneb?
    Transiidimahu vähenemisel Elronile makstavale dotatsioonile ja piletihindadele otsest mõju ei ole.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Euroopa patendiameti president: meil on põhjust tähistada leiutajate läbimurret
Aasta tagasi kasutusele võetud Euroopa ühtne patendisüsteem on näidanud, et kui Euroopa ühendab jõud, siis suudab ta terves maailmas edukalt konkureerida, kirjutab Euroopa patendiameti president António Campinos.
Aasta tagasi kasutusele võetud Euroopa ühtne patendisüsteem on näidanud, et kui Euroopa ühendab jõud, siis suudab ta terves maailmas edukalt konkureerida, kirjutab Euroopa patendiameti president António Campinos.
USA indeksid näitasid sel nädalal häid tulemusi
USA aktsiaturgudel reedel suuri muutusi ei olnud, kuid nädala lõikes näitasid kolmest peamisest indeksist kaks väga häid tulemusi. Sellest hoolimata on mitmeid põhjuseid, mille pärast investorid muretsevad, vahendas Yahoo Finance.
USA aktsiaturgudel reedel suuri muutusi ei olnud, kuid nädala lõikes näitasid kolmest peamisest indeksist kaks väga häid tulemusi. Sellest hoolimata on mitmeid põhjuseid, mille pärast investorid muretsevad, vahendas Yahoo Finance.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Väikeettevõtjate esindaja loodab kliimaministeeriumile
“Vaadates kliimaseaduse eelnõu olen väga murelik, kuna see suurendab halduskoormust,” rääkis väikeettevõtteid koondava EVEA president Ille Nakurt-Murumaa hommikuprogrammi intervjuus.
“Vaadates kliimaseaduse eelnõu olen väga murelik, kuna see suurendab halduskoormust,” rääkis väikeettevõtteid koondava EVEA president Ille Nakurt-Murumaa hommikuprogrammi intervjuus.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Pannkoogimeistrid uuendavad kasvuretsepti: tuleb Eestist väljas ise äri püsti panna
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Kristina Judina: mida teha, kui tubli inimese karjäär „jääb kinni“?
Karjääris n-ö kinni jäämine ei ole vähegi edukate inimeste seas haruldane nähtus, see mõjutab ühtemoodi nii andekaid spetsialiste kui juhte. See on keeruline probleem, mille lahendamise juures mängivad võtmerolli toetav juht ja juhtkond, kirjutab 150-liikmelist meeskonda juhtiv Elisa teeninduse valdkonna juht Kristina Judina.
Karjääris n-ö kinni jäämine ei ole vähegi edukate inimeste seas haruldane nähtus, see mõjutab ühtemoodi nii andekaid spetsialiste kui juhte. See on keeruline probleem, mille lahendamise juures mängivad võtmerolli toetav juht ja juhtkond, kirjutab 150-liikmelist meeskonda juhtiv Elisa teeninduse valdkonna juht Kristina Judina.
Veskimägi: aastal 2030 võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla miljard
2030. aastal võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla 1 miljard, kuid juba sel aastal on sektori käive rekordiline, rääkis 2C Venturesi partneri Taavi Veskimägi, kes on ka kaitsetööstuse liidu nõukogu esimees.
2030. aastal võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla 1 miljard, kuid juba sel aastal on sektori käive rekordiline, rääkis 2C Venturesi partneri Taavi Veskimägi, kes on ka kaitsetööstuse liidu nõukogu esimees.
FT: Euroopast ja USAst tõrjutud Hiina autotootjatel on uus eesmärk: kogu ülejäänud maailm
Sellal kui USA ja Euroopa soovivad kaitsetollidega Hiina autotootjad välja tõrjuda, on viimased võtnud sihikule hoopis suurema ala: kogu ülejäänud maailma.
Sellal kui USA ja Euroopa soovivad kaitsetollidega Hiina autotootjad välja tõrjuda, on viimased võtnud sihikule hoopis suurema ala: kogu ülejäänud maailma.
Operaili ostjaks pakutakse Soome äri ostjat
Soome sotsiaalmeedias ja investeerimisfoorumites arutatakse, kas Eesti riigifirma Operaili võiks ära osta nende börsifirma Nurminen Logistics, kes juba tükikese ettevõttest endale sai.
Soome sotsiaalmeedias ja investeerimisfoorumites arutatakse, kas Eesti riigifirma Operaili võiks ära osta nende börsifirma Nurminen Logistics, kes juba tükikese ettevõttest endale sai.
Alexela emafirma ostab Vene miljardärile kuulunud Läti vedelgaasi müüja “Ei saa öelda, et läbirääkimised oleks väga lihtsad olnud”
Heiti ja Marti Hääle suurosalusega AVH Grupp ostab Läti vedelgaasi müüja SIA Latvijas propāna gāze, mille mullune müük ulatus 130 miljoni euroni.
Heiti ja Marti Hääle suurosalusega AVH Grupp ostab Läti vedelgaasi müüja SIA Latvijas propāna gāze, mille mullune müük ulatus 130 miljoni euroni.