Alamäe ostis Nortali välja

“Sellest tehingust ei lähe keegi ära, rusikas taskus, vaid lähevad hea maitsega, nii ostjad kui ka müüjad,” iseloomustas Nortali juht ja üks omanikke Priit Alamäe asjaosaliste rahulolu aktsiamüügitehinguga. Tema sõnul laseb rahul olla ka tehingu mõistlik hind.

Summa, mis maksti pärast paljusid läbirääkimisi 50% aktsiate eest, oli 15 miljonit eurot. Müüjad olid Poola investeerimisfond Enterprise Investors, kellel oli seni veidi üle 40% ettevõttest, ja LHV Pensionifondid, kellel oli veidi alla 10% ettevõttest. Sama tehingu käigus müüs ka mõni endine aktsionär oma osaluse, kuna ei olnud enam Nortali töötaja. Näiteks müüsid osaluse Soome üksuse ja Leedu üksuse endine juht.

LHV Pensionifondide juht Andres Viisemann ütles, et täpset väljumiskuupäeva ei olnud investeeringu tegemisel küll kirjas, kuid nad arvestasid, et suure tõenäosusega väljuvad finantsinvestorid samal ajal. “Arvestasime sellega, et suure tõenäosusega LHV pensionifondid müüvad oma osaluse koos Enterprise Investorsiga,” lausus ta.

LHV jääb edasi võlakirjainvestorina

LHV pensionifondid investeerisid 2012. aasta lõpus Nortali aktsiatesse 1,53 miljonit eurot ja nüüd müüsid aktsiad 2,59 miljoni euroga. Viisemanni sõnul vastas investeeringu tootlus ootustele. Küsimuse peale, kas nad kaalusid ka aktsionärina jätkamist, ütles Viisemann, et koos Nortaliga jõuti järeldusele, et võttes arvesse LHV investeeringu väikest mahtu, on õigem, kui nad jätkavad võlakirjainvestorina.

“Ma usun Nortali perspektiivi,” ütles Viisemann. Milliseks kujuneb LHV Pensionifondide side ettevõttega tulevikus, sõltub tema sõnul Nortali kapitalivajadusest ja kasvuambitsioonidest. “Seejuures ma usun, et Priit Alamäel ja tema meeskonnal ambitsioonidest puudust ei ole,” märkis ta.

Enterprise Investorsi fondis tehingu eest vastutanud partner Rafał Bator ütles, et Nortal on saavutanud e-riigi projektide eksperdina tugeva positsiooni ja kujunenud esimeseks valikuks Eestis, Soomes ja Omaanis. “Ettevõte on meie investeeringu jooksul laiendanud haaret geograafiliselt ja kasvatanud oma taset, suutes pakkuda keerukaid lahendusi ka kõige nõudlikematele klientidele. On uhke olla selles osaline,” ütles Bator.

Erainvestorite raha investeeriv fond omandas Nortali aktsiad kahe tehingu kaudu 2010. ja 2012. aastal kokku 7,5 miljoni euro eest. Kuna tavapäraselt on fondi ettevõttes osaluse hoidmise aeg 5–8 aastat, siis Batori sõnul jõudis neil kätte aeg lahkuda.

Aktsiamüügi tehingut rahastasid Nortali uued ja vanad aktsionärid, puudu jäänud raha laenati pangast. Pärast tehingu tegemist on Nortalis 10 uut aktsionäri ja kokku 34 aktsionäri. “Kahtlemata kaaluti kõik variandid läbi, ka see, et võib-olla hoopis mõni uus finantsinvestor võtta. Aga aktsionäridel on nii palju usku tulevikku, et miks seda tuleviku heaolu ikka teistega jagada,” põhjendas Alamäe ettevõtte väljaostmist. Alamäe enda osalus Nortalis moodustab nüüd 75 protsenti.

Töötajaid kutsuti aktsionäride ringi Alamäe sõnul kõhutunde järgi. Tehti ettepanek. Enamik ettepaneku saanutest oli nõus, mõni ei olnud – näiteks seepärast, et ei olnud piisavalt raha. “Me rääkisime väga ausalt, me ei lubanud mingeid piimajõgesid ega pudrumägesid,” vastas Alamäe küsimusele, millega nad meelitasid töötajaid aktsionärideks hakkama.

Sel aastal maksis Nortal esimest korda aktsionäridele dividendi pool miljonit eurot. Alamäe sõnul on neil varemgi väikeaktsionäre tulnud ja läinud, kuid keegi ei ole raha kaotanud.

Koduturud Põhja-Euroopas ja Lähis-Idas

Nortalil on kavas lähiajal laieneda Dubais, Kuveidis, Saudi Araabias. “Selline on meie äri, need on meie plaanid. Jookseme sinnapoole, nagu kopsud kannatavad, aga me ei luba midagi, selle pärast, et kõike võib juhtuda. Me ei ole suletud süsteemis. Kui majanduses midagi toimub, siis see kindlasti mõjutab meid,” lisas ta. Tark ei ole inimestele lubada helesinist nirvaanat, uskus Alamäe.

Pärast aktsionäride vahetust ettevõttes sisulisi muutusi Alamäe sõnul ei tule. “Kui me vaatame seda äri, mida me teeme, tahame seda teha rohkem ja paremini,” rääkis ta. Kindlasti laienetakse geograafiliselt, mingil kujul juba sel aastal, aga ka järgmiseks aastaks on osa plaane olemas, ütles Alamäe.

Ta rääkis kahest koduturust, nimetades nendeks Põhja-Euroopat ja Lähis-Ida. Põhja-Euroopas nägi ta huvitavate riikidena Rootsit ja Saksamaad ja pigem pidas Alamäe silmas kas ettevõtete ostmisi või teiste ettevõtetega ühinemist. Pärsia lahe ääres nägi ta laienemist pigem ettevõtte asutamise ja tegutsemise kaudu. “Sel aastal me paneme ilmselt Dubais jala maha. Kui hästi läheb, siis ilmselt ka Kuveidis ja Saudi Araabias,” lausus ta.

Nortali äri väljaspool Eestit on Alamäe sõnul suuresti avaliku sektori äri ja see on ka suuresti riigireformide äri. “Me ei müü tarkvara, vaid terviklikke reforme,” toonitas ta. “Me aitame strateegia õigeks sättida, seadusi muuta, neid muudatusi juhtida organisatsiooni sees ja ühiskonnas ning lõpuks teeme ka tarkvara,” kirjeldas ta.

Hea partner on alati ise tulnud

Praegu ei ole Nortalil plaanis rohkem kapitali hankida. Alamäe ei näinud hädavajadust laienemiseks, öeldes, et näiteks teise firmaga ühinedes saavad aktsionärid rahastada seda enda osaluse müümisega. Küsimuse peale, kas lähemas perspektiivis võiks neil siiski tekkida vajadus uute finantsinvestorite järele, lausus Alamäe: “Never say never.” Samas lisas ta, et ühtegi sellist plaani praegu ei ole, mis tekitaks vajaduse kas võlakirju väljastada või laenu võtta. “Aga kunagi ei tea, mis juhtuda võib,” lisas ta.

Senine laienemine Põhjamaades on Alamäe sõnul olnud pigem ad hoc-tüüpi, mis tähendab, et nad ei ole ise head partnerit otsinud, vaid ettepanek on kogemata tulnud neile laua peale. “Siis on suudetud oportunistlikult ja kiiresti reageerida,” märkis ta.