Kisub buumiks

Nortali juhatuse esimees Priit Alamäe tunneb kohaliku kapitali hiilgeaja üle rõõmu.  Foto: Andras Kralla
Eliisa Matsalu • 16 jaanuar 2017

Pärast mitut kesist aastat tehti mullu Eestis ettevõtete ostu-müügi tehingute rekord. Olukord turul meenutab kriisieelset aega, ütles Soraineni juhtivpartner Toomas Prangli.

Kui 2015. aastal tehti Eestis ettevõtete ostu-müügi tehinguid üksnes 71 miljoni euro väärtuses, siis mullu kasvas tehingute kogusumma pea kuus korda, ulatudes 409 miljoni euroni. Ka tehingute arv hüppas tunamulluse 13 pealt 37ni. Tehingute juures paistab silma, et rohkelt on firmasid ostnud kohalik kapital.

„Hurraa!“ hüüdis Nortali juhatuse esimees Priit Alamäe esimese asjana, kui uudisest kuulis. Kümne suurema ettevõtte ülevõtmise tehingu sekka kuulub ka Nortali aktsionäride 50% grupi aktsiate ost Enterprise Investors investeerimisfondilt ja LHV pensionifondilt. Tehing läks maksma 15 miljonit eurot ja sellega omandati ettevõttes taas täisosalus.

Ain Hanschmidt,, Infortari juhatuse liige

Välisinvestorid, nii strateegilised kui ka finantsinvestorid lahkuvad, otsimaks paremaid investeerimisvõimalusi.

„Mina usun kapitali rahvusesse ja Eesti kapitali viimaste aastate renessanss on väga positiivne trend,“ ütles Alamäe, lisades, et ilmselgelt pole sellele ühte kindlat põhjust. Tõenäoliselt on tegu kombinatsiooniga väljuvate fondidest ja investoritest, kohaliku kapitali akumulatsioonist ja julgetest otsustest, arvas Alamäe. „Eks oma rolli mängib ilmselt ka Eestis oodatav tagasihoidlik majanduskasv, mis kohalikule turule suunatud investeeringute oodatavat kasumlikkust mõjutab,“ sõnas ta.

Kümne suurima tehingu hulka mahtus ka Tallinki suuromaniku Infortari Eesti Gaasi enamusosaluse ostmine. Infortari juhatuse liikme Ain Hanschmidti sõnul tuli ettevõtete ülevõtmistes suur hüpe hoopiski sellepärast, et Eesti majanduskeskkond ei ole enam nii atraktiivne. „Välisinvestorid, nii strateegilised kui ka finantsinvestorid lahkuvad, otsimaks paremaid investeerimisvõimalusi," ütles ta. See aga annab kodumaisele kapitalile võmaluse osta välisinvestorid välja ja seejärel koostöös muuta Eesti majanduskeskond atraktiivsemaks, lisas ta. Kohalikku kapitali aitab tema sõnul ka Eesti hea pangandussüsteem, madalad intressid ja pankade agressiivne laenupakkumine, mis annab ettevõtjatele investeerimiseks soodsad tingimused.

Buumiaegne tase

Soraineni juhtivpartneri Toomas Prangli sõnul oli juba eelmisel aastal näha, et kohalik kapital on muutunud aktiivsemaks. See aga ei tähenda, justkui väliskapital Eestist võrreldes teiste Balti riikidega kuidagi rohkem väljuks. „Ma oleksin ettevaatlik sõna „buum“ kasutamisel, kuid tehingute aktiivsust võib võrrelda 2006.-2008. aastate tasemega,“ ütles Prangli. Ta lisas, et kui just suuremat makromajanduslikku krahhi ei tule, tehakse ka sel aastal Eestis vähemalt sama suures mahus tehinguid kui mullu. „Kui vaadata, kui palju Soraineni tiim juba praegu käimasolevate tehingute juures on, siis sellist algust nagu sel aastal pole küll tükk aega olnud,“ sõnas ta.

Kohaliku kapitali aktiivsusele aitab kaasa näiteks turul toimuv konsolideerumine, aga ka see, et võrreldes varasemate aastatega on erakapitali fondid rohkem tegutsema hakanud. Prangli sõnul on sellele kaasa aidanud nii Eesti valitsuse kui ka Euroopa Investeerimispanga initsiatiivid. Nii on viimastel aastatel tekkinud juurde 3-4 uut fondi, kes on hakanud aktiivselt investeerima ja andnud sellele ka kapitaliinvesteeringutele suuremat hoogu juurde.

Leedu kasvab jõudsalt

Kas kohaliku kapitali kasv võiks näidata, et kohalikud ettevõtjad ja investorid on ebastabiilse väliskeskkonna mõjude hirmust üle saanud, Prangli ei usu. „Ma ei usu, et geopoliitiline risk oleks üldse kuidagi suuri tehinguid mõjutanud. Kindlasti mõjutab see majandust ja kindlasti ka strateegilised ning finantsinvestorid seda ohtu kaaluvad, ent möödunud aastal see tegur midagi suurt ei muutnud,“ rääkis ta.

Prangli lisas, et mullu oli küll Lätis vähem tehinguid kui varem, kuid väikse riigi kohta on aastast aastasse säärased kõikumised täiesti normaalsed. Ka Leedu kasv on tema sõnul loogiline, kuna Leedu majandus on Baltikumi suurim, Eesti omast lausa kaks korda suurem. „On loogiline, et Leedus toimuvad suurimad tehingud. Usun, et näeme Leedu kasvu veel ka järgnevatel aastatel,“ ütles ta.

Kapitali saab paremini kätte

Eften Capitali tegevjuht Viljar Arakas leiab, et ühe aasta pealt järeldusi teha on rutakas ja selleks, et selget pilti saada, tuleks vaadata vähemalt kolmeaastast perioodi. „Ka kinnisvaras on iga kiire tehing kuus kuud. Sellised suured tehingud võtavad kaua aega,“ ütles ta, lisades, et tihtipeale satuvad suuremad tehingud juhuslikult ühte aastasse. „Pigem näitab see Eesti makromajanduse nanondust ja juhuslikkust,“ ütles ta.

Viljar Arakas,, Efteni tegevjuht

Põhjuseid, miks kohalik kapital on aktiivsem ja miks väliskapital lahkub, on sama palju kui tähti taevas.

„Väliskapital on lahkunud  ja kohalik kapital on juba aastaid asju üle võtnud,“ lisas Arakas. Efteni tehingute seast on sellisteks viimasteks näideteks, kus välisomanikud müüsid kohalikule kapitalile objekte Radisson Hoteli ost Eestis ja Domina kaubanduskeskuse ost Lätis.

Põhjuseid, miks kohalik kapital on aktiivsem ja miks väliskapital lahkub, on sama palju kui tähti taevas, ütles Arakas. „Kui üldistada, võib tuua välja külgsuunas liikuva majanduskasvu, kehva demograafia seisu ja julgeolekuolukorra,“ ütles ta.

Palju põhjusi on seotud aga iga ettevõtte enda strateegiliste otsustega – kes püüab tegevust kodukandi ümber koondada ja kes tahab mingeid ärisuundi kokku tõmmata.

Küll aga märkis Arakas, et kohaliku kapitali pakkumine Eestis on läinud kindlasti paremaks ja see on ka aktiivsust turul turgutanud. „See annab ettevõtjatele võimaluse ka väljaspool pangalaene oma tehinguid rahastada,“ ütles ta.

Hetkel kuum