Brexiti ABC - kes seda tahab

Mis on Brexit?

Brexitis saavad kokku sõnad Britannia ja exit ehk väljumine, mis liitusid sama mudeli järgi, nagu varem Kreeka lahkumise üle spekuleerides, selgitab Yle uudisteportaal.

 

Kes hääletab, kes teeb otsuse?

Jaaniõhtul 23. juunil korraldataval rahvahääletusel saavad osaleda Suurbritannia kodanikud, keda on kokku 44 miljonit.

Valimiskastid suletakse kell 12 öösel. Teoreetiliselt võib esimesi tulemusi hakata tulema varastel hommikutundidel.

Rahvahääletus on tegelikult nõuandev. Teoorias võib parlament otsustada vastupidi, praktikas vaevalt ükski partei tahaks poliitilist enesetappu teha.

 

Ükski riik pole lahkunud, miks britid?

Rahvahääletuse nõudmine on Briti parlamendis olnud üleval 80ndatest aastatest peale. Pinged kasvasid pärast seda, kui Euroopa Liiduga liitunud endistest sotsialismimaadest rändas riiki üha rohkem tööjõudu, nn Poola torumehi.

Euroopa Liidu riikide kodanikke on Suurbritannias 2,1 miljonit ehk 7 protsenti töötajatest. Nende hulk ja sotsiaalsed garantiid on hell koht brittide ja ELi suhetes.

Peaminister David Cameron ütles viimases valimiskampaanias, et konservatiivid viivad läbirääkimistega Suurbritannia ja ELi suhted uuele tasemele ja lasevad rahval siis otsustada, kas riik jääb liidu koosseisu või ei. Läbirääkimisi peeti selle aasta alguses.

 

Kes toetab lahkumist?

Brexiti häälekaim eestkõneleja on iseseisvuspartei UKIP. See on Suurbritannia sisepoliitikas väike tegija. Lahkumise poolt on ka pooled Briti parlamendi konservatiividest ja seda toetab viis ministrit.

 

Kes tahab jääda?

Peale peaminister Cameroni on valdav osa valitsust ELis jätkamise poolt, samuti leiboristid, Šoti rahvapartei ja liberaaldemokraadid, kuigi osa rahvasaadikuid on teises leeris.

Majandusinimeste seisukoht on harvaesinevalt üksmeelne: lahkumine oleks majanduslikult kahjulik kõigile osapooltele ja võib põhjustada ebakindlust aastateks.

Rahva seas on seis küsitluste järgi üsna tasavägine, nii et nende kaal, kes pole veel otsustanud, on määrava tähtsusega.

 

Kuidas lahkumine välja näeks?

Kui otsus peaks langema lahkumise kasuks, siis teataks Suurbritannia valitsus sellest Euroopa Liidu Nõukogule. Seejärel peetaks läbirääkimisi, kuidas sõlmida lahti Eli ja Suurbritannia vaheline tihe lepingutevõrk. Selleks on aega kaks aastat.

Samal ajal peab riik tegelema omaenda seadustega ja otsustama, millised ELi otsuste järgi tehtud seadused alles jätta ja millistest loobuda.

 

Kuidas lahkumine Suurbritanniat mõjutaks?

Selles küsimuses lähevad jah- ja ei-leeri arvamused kardinaalselt lahku. Brexiti toetajad usuvad, et bürokraatia väheneb ja riik lööb õitsele. Selle vastaste arvates tooks lahkumine riigi ja rahva allakäigu. Cameron on lahkumist kujutanud sammuna pimedusse.

Majanduse seisukohalt on peaküsimus, kas riik pääseks kaupadega endiselt ELi ühisturule. Brexiti pooldajad ei usu, et kaubandussidemed katkeksid.

Brüssel on siiski hoiatanud selle eest, et saia seest ei saa ainult rosinaid nokkida. Suurbritannial pole mõtet oodata, et teda käsitletaks siidkinnastega, on kõlanud Euroopa Komisjoni juhilt Jean-Claude Junckerilt.

Ühisturg ja ELi tööjõu liikuvus on sama asja kaks poolt. Kui Suurbritannia on endiselt ELi ühisturul, säilib liidu kodanikel ka õigus seal tööl käia. Kui riik paneb ELi tööjõule piirid kinni, koheldakse britte liidu liikmesriikides samamoodi.

Töö ja kaubanduse kõrval ulatub mõju ka tervishoidu – näiteks selle suure grupi brittide jaoks, kes on kolinud Hispaaniasse pensionipõlve nautima. Teistes liidu liikmesmaades elab 1,2 miljonit Suurbritannia kodanikku.

 

Kas Londonisse reisimine läheb kallimaks?

Suurbritannia naela väärtus kahaneks nähtavalt vähemalt alguses. Üks vihje valuutaturgude reaktsiooni kohta saadi veebruaris, kui Londoni tollane linnapea Boris Johnson teatas, et toetab EList lahkumist. Naela väärtus kukkus seitsme aasta madalaimale tasemele.

Naela peetakse niigi ülehinnatuks, nii et odavnemisele on surve olemas.

 

Millest jääks ilma EL?

Suurbritannias elab 60 miljonit inimest. Ilma nendeta kahaneks ELi rahvaarv 13 protsenti. ELi riikide SKP jääks 16 protsenti väiksemaks ja liit kaotaks suuruselt kolmanda netomaksja.

Ka ELi ülesehitus saaks hoobi, kui liit esimest korda laienemise asemel kahaneks. Lahkumise võimalus pandi kirja 2007. aastal allkirjad saanud Lissaboni leppesse, aga vaevalt siis keegi arvas, et seda punkti kasutama hakatakse.

Brüsselis on Suurbritannia olnud mõjukas tasakaalustaja Saksamaale ja Prantsusmaale.