Teed jäävad plaanitud rahast ilma

Esialgu 2014–2020 teehoiukavva planeeritud summad on nüüdseks nii palju vähenenud, et kui algul tahtis maanteeamet halvas ja väga halvas seisukorras olevate teede osakaalu 2020. aastaks vähendada 10% võrra, siis nüüd tuleb leppida 5%ga, kirjutas Eesti Päevaleht.

Nimelt otsustas valitsus, et 2015. aastast alates lahutatakse kütuseaktsiis teehoiust. Teatati, et teehoiuraha seetõttu ei vähene, vaid hoopis suureneb ning tõesti – kava tehti ringi ja pea kõigiks aastateks mõeldud rahasumma suurenes, 2016. aastal koguni 272 miljoni euroni.

Nüüd teeb valitsus teehoiukava uuesti ümber ja summad kahanevad kolinal. Muudatused pole küll veel kinnitatud, ent eelnõu järgi jääb sellel aastal teehoiuks 239 miljonit eurot – 33 miljonit vähem, kui planeeriti praegu kehtivas kavas.

Loe pikemalt Eesti Päevalehest.

Minister Kristen Michal näeb olukorda teisiti. „Teede rahastamine siiski aastate lõikes kasvab. Jah, saab öelda, et vähem kui varasemalt kavas plaaniti, kuid aastate lõikes siiski kasvab,“ selgitas minister Äripäevale saadetud kommentaaris.

Ta tõi välja, et 2016. aastal on teede rahastuseks ette nähtud 239 miljonit eurot, 2017. aastal 258 miljonit, 2018. aastal ja 2019. aastal 270 miljonit eurot. 2020. aasta tegelikku mahtu veel ei tea, kuna Euroopa Liidu rahade suurus ja kasutamine selgub lähiaastatel.

„Seega – 2017. aastaks suureneb teede rahastuse maht 20 miljonit ja näiteks 2018. aastal 14 miljonit eurot. Teehoiukava rahale täiendavalt lisanduvad veel Euroopa Liidu vahendid, millega rahastame teiste hulgas Haabersti (19,6 miljonit eurot), Russalka (28,5 miljonit) ristmike ja Gonsiori (6,9 miljonit) tänava ehitust. Ning Tartu ringtee ja Narva transiitteede ehitust, kokku 59 miljonit eurot. Lisaks veel Lennujaama trammiühendus kesklinnaga, maksumusega 9,75 miljonit eurot. Kohalike omavalitsuste teedele tuleb riigilt veel lisaks 29 miljonit valemipõhist raha, et teid korras hoida,“ rääkis Michal.

„Vaba Eesti ajaloo suurima teedeehituse tarvis, Tallinn – Tartu maantee Mäoni neljarealiseks tegemiseks on pisut alla poole, ehk 80 miljonit eurot 170st, tulemas riigieelarvest veel lisaks,“ jätkas Michal.

„Ehk lihtsa võrdlusena - kui keegi ootas palgatõusu 20%, kuid palk suurenes 10%, siis töötasu ikka kasvab, mitte ei vähene. Soovija saab öelda, et kasvab vähem, kui plaanis, kuid vähenemiseks seda kasvu siiski nimetada ei saa. Nii ka teede rahaga,“ lõpetas Michal.