Negatiivsed intressid jõudsid Eestisse

Soome investeerimisväljaanne Arvopaperi kirjutas eile sealse Nordea panga otsusest hakata küsima äriklientide miljon eurot ülevatelt hoiustelt 0,4% tasu. Siinne Nordea pank teatas, et Eestis nad hetkel hoiustele negatiivseid intressimäärasid kehtestamas ei ole. "Teeme oma otsused jooksvalt, vastavalt turuolukorrale," vastas kommunikatsioonispetsialist e-kirja teel. Panga peakorterist otsuse Eestisse laienemise kohta eile kommentaari saada ei õnnestunud.

Küll teatas juuli keskel vaid äriklientidele suunatud Danske Bank Eesti oma klientidele muudatustest hinnakirjas. Kodulehel asuvas teates ettevõte negatiivsete intresside rakendamisest hoiustamisel ei räägi, vaid suunab lingi kaudu hinnakirja sisse, kus antakse mõista alates 22. augustist kehtima hakkavatest kontojäägi haldustasudest nelja valuuta puhul.

Euro, Rootsi ja Taani kroon ning Šveitsi frank on valuutad, mille puhul peab klient hakkama oma seisvale rahale peale maksma, kui muus raha paigutuse viisis pangaga kokkuleppele ei jõuta. Suurim võimalik aastane negatiivne intressimäär on Šveitsi frankides hoiustamisel kuni 0,7 % aastas. Euro puhul on see kõige madalam, kuni 0,35% aastas.

Danske: see pole teenimiskoht

Ka SEB rakendab juba sarnast valuutahoidmistasu, mis hakkab kehtima suuremate äriklientide summade puhul, alates miljonist eurost. Tasu suurus on nagu Soome Nordeal 0,4% aastas.

Mai lõpus kommenteeris panga juht Riho Unt Äripäevale, et suurfirmadele on negatiivne intress paratamatu ja tuleb kindlasti. "Arvan pigem varem kui hiljem," kommenteeris ta toona.

Ta toonitas, et seni on Balti riigid olnud ilmselge erand kogu ülejäänud euroalas. Eraisikuid hoitakse negatiivsetest intressidest tema sõnul eemal loomulikult nii kaua kui võimalik. SEB grupi pangad juba maksavad negatiivseid intresse turgudel, kus need on rakendatud.

Danske Banki kommunikatsioonijuht Tõnu Talinurm rääkis, et muudatus annab pangale võimaluse kehtestada kontojäägi hoidmistasu mõnedele klientidele, näiteks kutselised turuosalised ja suurettevõtted, kes hoiustavad pangakontol suuri summasid. "Panga eesmärk pole läbi selle oma tulusid tõsta, vaid loodud on võimalus end vajadusel kaitsta vahendite hoidmisega kaasnevate kulutuste eest," rõhutas ta.

Maksa või kasuta raha mujal

Talinurme sõnul teavitavad nad ette iga klienti, kellele tasu rakendub. Samas rääkis ta, et hoidmistasu asemel on võimalik klientidega kokkuleppele saades kasutada ka teisi raha paigutuse viise. "Alternatiive võib leida võlakirjaturult ja struktureeritud toodete seast," nimetas ta. "Sellega kaasneb muidugi riski võtmine."

Samuti märkis Talinurm, et Skandinaavias on levinud, et ettevõtted teevad ettemakseid ka maksuametitele. Lisaks on võimalus tema sõnul lühendada maksetähtaegu oma hankijatele, makstes oma arved varem ära. Ettevõtetel on võimalik ka investeerida tootmise efektiivistamiseks või uutele turgudele minemiseks. Samuti saavad ettevõtted laene tagasi maksta.

Talinurm tahtis rõhutada, et negatiivne intressikeskkond tänases Euroopas, sh Põhja-Euroopas ei tohiks olla kellelegi üllatus ja et Danske Bank rakendab Skandinaavias negatiivseid intressimäärasid institutsionaalsetele klientidele ja suurettevõtete hoiustele juba pikemat aega.

SEB: kunded mõistavad

SEB panga turunduse ja kommunikatsiooni divisjoni juht Silver Vohu rääkis, et nad ei ole rakendanud negatiivset hoiuseintressi, kuid ennetamaks võimalikku arbitraažiriski ehk olukorda, kus suuri hoiuseid hakatakse nn parkima nendes pankades, kus tasud puuduvad, on SEB äriklientide hinnakirja lisanud valuutahoidmistasu võimaluse.

Vohu sõnul on nad suurhoiustega juriidilisi isikuid teavitanud valuutahoidmistasu võimalusest. Ta märkis, et klientide tagasiside on olnud mõistev, kuna tegemist on panga bilanssi kaitsva ennetava meetmega, mida võidakse rakendada vaid suurhoiuseid deponeerivatele juriidilistele klientidele, neid sellest eelnevalt informeerides.

Nii Swedbankil kui LHV-l ei ole plaanis ettevõtete hoiustele negatiivseid intresse kehtestada, kuid Swedbanki pressiesindaja Mart Siilivask ütles, et 1. juulist hakkasid nad küsima professionaalsetelt turuosalistelt hoiustamisel intressi, mis on mujal maailmas laialt levinud praktika. Eraisikuid ja ettevõtteid see ei puuduta, lisas ta.

 

Pangad ei jõua välja laenata

Pankadele tähendavad negatiivsed intressid kaht võimalust: kui panga käes on raha rohkem kui minimaalse reservimäära jaoks tarvis ning ei soovi seda teistele kommertspankadele välja laenata, siis kas hoida raha keskpanga kontol või sularahas. Samas pole ka sularaha hoidmine tasuta, kuna pangal on sularaha ladustamiseks vaja turvalist hoiuruumi.

"Seega on vähetõenäoline, et ükski pank seda teha otsustaks," selgitas SEB Baltikumi kogumis- ja investeerimisvaldkonna strateeg Ovidijus Sačilka. "Pigem võib arvata, et pangad laenavad raha teistele pankadele või maksavad negatiivset hoiusemäära. Nendest kahest valikust on oluliselt tõenäolisem teine, kuna enamiku pankade käes on praegu raha rohkem, kui nad välja laenata saavad, ning laenamine teistelt pankadelt ei ole vajalik."