Transiidiäri kuldajad saavad kohe otsa

Tallinna Sadama juht Valdo Kalm ütles, et diislikütuse toru sulgemisel Ventspilsis on Tallinna Sadamale väga väike mõju. Naftasaaduste põhiline kukkumine toimus eelmisel aastal ja selle aasta esimeses pooles. Lisaks toimetavad Tallinna Sadama kliendid enamasti tumedate naftasaaduste ehk masuudiga, torujuhe transpordib aga põhiliselt heledaid naftatooteid nagu diislikütus ja bensiin. „Meie klientide portfellis on heledate toodete maht juba kõvasti alla kümne protsendi. Ehk ikkagi meil toimivad teised mudelid,“ sõnas Kalm.

Kalmu sõnul on sadamate vahel tunda tõsist konkurentsi. „Ust-Lugat tuleb võtta kui väga tõsist konkurenti. See on võimas sadam, võimsate investeeringutega, ja loomulikult suunavad Venemaa tootjad selle vedelnafta oma sadamasse,“ tõdes Kalm, et selline asjade käik on loomulik pärast Venemaa ammu tehtud strateegilist otsust arendada Ust-Luga sadamat.

Ka raudteevedaja EVR Cargo juht Raul Toomsalu ütles, et Ventspilsi terminali torujuhtme mahu kadu neid ei puuduta ning ettevõte käibeprognoosi ei muuda. „EVR Cargo on tugevalt positiivse rahavoo ning kasvupotentsiaaliga,“ leidis Toomsalu. Küll aga suureneb tema sõnul allesjääva kauba konkurents ning kasvab hinnasurve kõikidele transiidiketi osalistele kogu Baltikumis.

„Juba mõnda aega on tunnetada, et teatud naftatransiidi hiilgeaeg on lõplikult läbi. See tähendab, et tuleb niikuinii otsida alternatiivseid kaubagruppe ehk selline kaupade asendamine juba käib,“ ütles Kalm, et Tallinna Sadam otsib lisaks naftatoodetele juba mõnda aega rohkem puiste-, sega- ja konteinerkaupa, et kukkumist kompenseerida.

Transiidieksperdi ja Eesti Raudtee nõukogu endise juhi Raivo Vare sõnul on heledate naftatoodete turg selline, kust ei ole eriti midagi rohkem võtta. Seetõttu näeb ka tema variandina asendust teiste kaubagruppidega, mille kogused ei ole aga võrreldavad. „Teiste kaubagruppide tonnaažid ei ole võrreldavad vedelkütuste tonnaažidega, see on see häda.“

Vare lisas, et väetistest suurt juurdekasvu tulla ei saa ja ainuke võrreldav variant oleks kivisüsi. „Kivisöeturg on maas, pluss meil on pronkssõduri ajast mitteametlik kivisöeveo keeld Vene poole pealt. Sealt ka ei usu,“ ütles ta siiski, et ei tea, kust piisav asendus tulla võiks.

Raul Toomsalu tõdes, et tihenevas konkurentsis otsivad nii Eesti kui Läti ettevõtted kaubaveoks uusi variante. „Võimalikud üldised asendusvariandid kogu transiidisektoris on seotud Kasahstani, Hiina ja Valgevene kaubaga, millele senisest rohkem hakkab konkureerima Läti. Oleme neil suundadel tööd teinud ja teeme edasi,“ ütles Toomsalu.

Russian Estonian Rail Services juhatuse liige Ervin Hasselbach arvas aga, et Vene transiiti asendajana on raske näha Kasahstani või Hiina kaupade vedu, sest ikkagi on vahel Venemaa. „Elus kahjuks on nii, et mõni asi saabki otsa,“ tõdes Hasselbach.