SEB: Skandinaavia nõudlus toetab eksporti

Kodumaistest tööstusharudest tegi augustis suurepärase tulemuse Eesti puitmajatööstus. Muude tööstustoodete ehk põhiosas valmismajade ja mööbli eksport suurenes eelmise aasta sama ajaga võrreldes koguni 36% ehk ligi 26 mln euro võrra. Vaadates eksporti detailsemalt, tuli peamine kasv just valmismajade müügi suurenemisest, mis kasvas eelmise aasta augustiga võrreldes 17,3 mln euro võrra ehk pea kahekordistus. Üle 5 mln euro võrra suurenes ka erinevate mööblitoodete väljavedu. Valmismajade müügi kasv tuli pea täielikult Skandinaavia turult – Norra suurenes eksport 10 mln võrra ja Rootsi 6 mln võrra.

Muudest kaubagruppidest suurenes 10,5 mln euro võrra sõidukite ja muude transpordivahendite väljavedu. Kuigi ka Eestis toodetud haagiste müük kasvas enam kui miljoni euro võrra, tuli tõus peamiselt sõiduautode ekspordi suurenemisest Leetu ja Lätti, mida Eestis teatavasti ei toodeta. Eesti päritolu kaupade ekspordi puhul väärib veel märkimist mineraalsete kütuste väljaveo oluline suurenemine, mida toetas elektrienergia pea viiekordistunud eksport, kuid ka põlevkiviõli ekspordi kasv eelmise aasta augustiga võrreldes.

Kaubagruppe, mille eksport eelmise aasta augustiga võrreldes vähenes, leidus väga vähe. Eesti päritolu kaupade puhul väärib märkimist loomsete toodete, peamiselt kalade, 6 mln euro võrra vähenenud eksport, samuti ligi 2 mln võrra vähenenud erinevate masinate ja seadmete eksport.

Tähelepanuväärselt on statistikaamet teinud suuri korrektuure viimaste kuude väliskaubandusstatistikas. Kui varem näitas vähemalt Eestis toodetud kaupade eksport selgelt positiivset kasvutrendi, siis uuendatud andmetel on eksport aasta kaheksa kuu põhjal napilt plussis. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on eksport tervikuna kasvanud jooksevhindades 0,6%, Eestis toodetud kaupade eksport 0,7%. Olulist mõju avaldas ekspordile äärmiselt nõrk jaanuar kui eksport kukkus üles 10%. Et ekspordihinnad on ka sellel aastal valdavalt kahanenud, siis püsihindades on ekspordi kasv olnud siiski kiirem. Tugev nõudlus Skandinaaviamaades ja Saksamaal peaks Eesti eksportijate jaoks kasvuvõimalusi lähiaegadel avardama, mistõttu ootame ekspordi kasvu kiirenemist.

Importi suurendab kapitalikaupade sissevedu

Koos ekspordi paranemisega on sellel aastal tugevalt tõusnud ka import, mis on kaheksa kuu põhjal jooksevhindades kasvanud 2,4%. Positiivse poole pealt on impordi kasvu toetanud suuresti kapitalikaupade sisseveo suurenemine, mida tuleks käsitleda investeeringuna tulevikku. Augusti lõpu seisuga on kapitalikaupasid sel aastal Eestisse imporditud 1,6 mld euro eest ehk 12% võrra varasemast enam. Tarbekaupasid imporditi samal perioodil 2 mld euro eest ehk 7% enam kui eelmisel aastal. Koos palgakasvuga on oluliselt kasvanud ka nõudlus sõiduautode järele, mille import on suurenenud 15% ja küündis augusti lõpu seisuga pea 0,5 mld euroni. Loodetavalt võimaldab kapitalikaupadena imporditud tehnoloogia ettevõtetel loodavat lisandväärtust kasvatada, mille najal saaks jätkuda ka tarbimise kasv.

Välisturistide visiidid tõusuteel

Kaupade ekspordist kiiremini on sellel aastal suurenenud teenuste eksport turismi näol. Perioodil jaanuar-august ööbis Eesti majutusasutustes pea 170 000 välismaalast rohkem kui samal perioodil eelmisel aastal. Absoluutarvudes on enim suurenenud Eesti suurimate külastajate, soomlaste, ööbimiste arv Eesti majutusasutustes – 64 000 võrra ehk kasv 5%. Märkimisväärselt on tõusnud ka sakslaste huvi Eesti külastamise vastu, mida väljendab 11% ehk 19 000 korra võrra suurenenud ööbimiste arv. Sarnaselt Eestile on kiire palgakasv parandanud võimalusi reisimiseks ka teistes Balti riikides. Leedust pärit külastajate ööbimiste arv on sellel aastal suurenenud lausa 30%. Kokku peatus perioodil jaanuar-august majutusasutustes 80 000 Leedust pärit külastajat. Leedulastest kaks korda sagedamini külastasid Eestit Läti turistid, kelle ööbimised on eelmise aastaga võrreldes suurenenud 11%. Olulistest lähteriikidest on 9% suurenenud ka Rootsist pärit külastajate ööbimised. Venemaalt pärit turistide ööbimisega visiidid on samal perioodil protsendi võrra kahanenud, kuid võrreldes kunagise 40% langusega, on olukord selgelt stabiliseerunud.