Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Nordica ellujäämismanööver

    LOTi juht Rafal Milczarski, Regional Jeti juht Sven Kukemelk ja Nordica juht Jaan Tamm tutvustasid tulevast koostööd.Foto: Andras Kralla

    Ilma strateegilise partnerita oleks Nordicat varsti lõpp oodanud, leiab Estonian Airi endine juht Toomas Peterson.

    „Nordical on majanduslikult esimene aasta läinud vastavalt plaanidele. Me oleme baasstsenaariumi ja negatiivse stsenaariumi vahepeal,“ kommenteeris lennufirma esimest aastat selle juht Jaan Tamm. Esimese majandusaasta, mis lõpeb koos selle aastaga ja hõlmab 15 kuud Nordica alustamisest, planeeritud kahjum on 15 miljonit eurot.
    „Praegu oma kuupõhist graafikut vaadates oleme sellest ees – kui see trend nii jätkub, siis see ei tule 15 miljonit, tuleb vähem,“ sõnas Tamm optimistlikult, kuid lisas, et kuna majandusaasta lõpuni on veel kaks kuud, ei kipu nad ennast üle hindama. „Eks audiitoritel on ka oma sõna öelda, aga meie jaoks positiivse üllatusena tuli see, et septembrikuu majandustulemused näitasid positiivset nulli.“
    Ka Nordica finantsjuht Ahto Pärl ütles, et ettevõttel läheb järjest paremini. Pärli sõnul on nende jaoks oluline indikaator see, kuidas on läinud suvi, ja suvi läks ootustest paremini. Seetõttu on Nordica praegu pärast esimest tegutsemisaastat finantseesmärkidest ees.
    Unistavad kasumist
    Tamme sõnul tuleb esimese majandusaasta suur kahjum lennukite ja meeskondade kallist rentimisest, sest sisse ostetud teenuse tunnihind oli ligikaudu 40 protsenti kallim kui see, millega Nordica ise tegutseb. „See on lennunduses väga suur vahe,“ ütles Tamm ja lisas, et ilma selleta saaks kahjumist suure osa maha võtta. Järgmiseks aastaks prognoosib Nordica 6 miljoni eurost kahjumit, ülejärgmiseks aastaks 3 miljonit.

    LOT ostis 49% Nordica tütarfirmast Regional Jet.

    Kasutatakse ühist kommertsplatvormi ja piletimüügisüsteemi ning liinikoodide jagamist.

    Nordica esimene uus liin koos LOTiga on Stockholm-Varssavi.

    Lennuteenuste ekspordi suurenemisel lisandub aasta jooksul Nordica lennukiparki kolm lennukit ja luuakse üle 70 töökoha.

    Estonian Airi endise juhi, lennunduskonsultant Toomas Petersoni hinnangul läks Nordica esimene aasta ootuspäraselt, sest just ligikaudu 15 miljoni eurost kahjumit ta Nordicale esimeseks majandusaastaks ennustas. Nüüd oli aga strateegilise partneri leidmine tema sõnul hädavajalik, sest muidu jätkuks riigi antud 40 miljonist eurost umbes kaheks-kolmeks aastaks. See oleks olnud tema sõnul loogiline meie turu mahtu, siinset elatustaset ja ümbritsevat konkurentsi arvestades.  
    Poola lennufirma LOT oli Petersoni hinnangul praegu strateegilise partnerina ainuke võimalus, sest Finnair on meile liiga lähedal ja Adria, kellega leping lõppes, liiga kaugel. Samuti on LOT partneriks parajalt suur, sest neil on aastas umbes 5 miljonit reisijat ja Nordical võib-olla 350 000.
    Pärli arvates võiks LOTiga koostööd tehes kahjum tulla isegi väiksem kui seni prognoositud 6 miljonit eurot. Nordical tekivad juurde teatud liinid, sest LOT annab neile tegutsemiseks täiendavalt lennukeid. „Ehk siis me kasutame ära sama lennukiparki efektiivsemalt,“ ütles Pärl ja lisas, et opereerimiskulu lennuki kohta langeb, kui nad kasutavad 8-9 lennukit 6 lennuki asemel, nagu on seni.
    Lisaks peaks ühiselt teenuseid hankides ka teenuste hind kukkuma. „Kuna meil on LOTiga rohkem kattuvusi sihtjaamades erinevalt Adriast, siis on sihtjaamades ostetavaid teenuseid meil kahe peale rohkem, mis tähendab, et teoreetiliselt peaks ühikukulu kukkuma.“

     Miks teete koostööd just Nordicaga?

    Me usume, et see on väga tugeva äriloogikaga ettevõte. Meil on väga hea koostöö ja sünergia võimalus. Lõpuks on oluline see, kas me usume, et suudame edukalt koos töötada ja mõlemad sellest kasu saada. On väga oluline, et koostöö tooks kasu meile mõlemale. Me jõudsime väga kindla, mõistliku ja lihtsa ärikontseptsioonini, mis viib meid mõlemaid eduni. Sellest on kasu ka mõlemale riigile – me oleme tugevad partnerid.

    Kummalt poolt tuli ettepanek koostööks?

    Esmane kontakt tuli Nordica poolt, kuid sealt edasi lõime kontspetsiooni koos. Me oleme jõudnud millenigi, mis on väga põnev ja kindel ning teenib mõlema poole huve. 

    Kas Nordica on majanduslikult piisavalt tugev ettevõte?

    Ma usun küll. Ettevõte tugevneb sellest, et meie pildile tuleme. Me saame aidata Nordicat kommertsplatvormidega, millest Nordica saab väga suure kasu. Me oleme neid auditeerinud ja usume, et nad on oma tegevuses tugevad ja kindlad ja keskenduvad probleemidele, mis on lennunduses olulised.

    Mis te arvate, millal võiks Nordica kasumisse jõuda? 

    Ma arvan, et nad jõuavad kasumisse väga varsti. Ma ei tea, kas nad jõuavad selleni sel aastal, aga järgmisel aastal päris kindlasti.

     Rafał Milczarski,
    LOT Polish Airlines’i tegevjuht
    Koos võimalus airBalticule vastu astuda
    Petersoni sõnul on nüüd peamine probleem selles, kuidas LOT ise konkurentsis vastu peab, sest ettevõttel olid endal eelmisel aastal riigiabi ja ümberkorraldustega suured probleemid. Teine väljakutse on see, et airBaltic on määratlenud koduturuna kogu Baltikumi ning on püüdnud Nordicat välja suretada.
    „Nüüd on hea vastukaal LOTi ja Nordica käik. See oli ka ainuke võimalus üldse, et Nordica ellu jääb,“ ütles Peterson. Tema sõnul on praegu airBalticul ja Nordical peaaegu võrdne osakaal Tallinna lennujaama reisijate arvust. Nüüd tekib aga LOTi ja Nordica koostöös mastaabiefekt.
    „AirBaltic on 4-5 korda suurem kui Nordica ja tal on rohkem sihtpunkte, ta saab toolihinna madalamaks viia, aga kui sul on hea koostöö strateegilise partneriga, mis on tunduvalt suurem kui airBaltic ja Nordica kokku, siis sealt tekib sünergia ja sellega on võimalik vastukaaluks minna,“ leidis Peterson. Lisaks on kommertsplatvormid väga kallid ja nüüd saab Nordica kasutada LOTi oma, väiksele ettevõttele üksinda käiks see Petersoni hinnangul üle jõu.
    Tulevik sõltub majanduskasvust
    Järgmise aasta tulemust mõjutab Pärli sõnul eelkõige majanduskasv. „Ajalooliselt on lennunduse käive kasvanud umbes kaks korda nii kiiresti, kui kasvab majandus üldiselt,“ ütles Pärl.
    Lisaks on oluline, kuidas kujuneb kütuse hind järgmistel aastatel. „Me oleme juba oma eelarves tegelikult väikest kütusehinna kasvu arvestanud," ütles Pärl, avaldades lootust, et selles väga suuri üllatusi ei tule. 
    Pärli sõnul on nad Nordica eelarves planeerinud keskmist piletitulutaset vähemalt hoida. „Täpsus ja usaldusväärsus kasvavad ja selle läbi me suudame hinnataset hoida või tõsta,“ sõnas ta. Pärl lisas, et nad ei ole eelarves arvestanud parema tulemuse saavutamiseks hinnakasvuga, küll aga paar protsendipunkti parema täituvusega.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Merili Ginter: investeering, millega kaitsta ennast konkurentide ja tööjõupuuduse eest
Ettevõtte jätkusuutlikkusse panustades õnnestub tabada mitu kärbest ühe hoobiga, kirjutab jätkusuutlikkuse festivali Impact Day peakorraldaja Merili Ginter.
Ettevõtte jätkusuutlikkusse panustades õnnestub tabada mitu kärbest ühe hoobiga, kirjutab jätkusuutlikkuse festivali Impact Day peakorraldaja Merili Ginter.
Leedu pank kasvatas kasumit ja maksab pea pool dividendideks
Eestlaste seas populaarne Leedu pank saavutas eelmisel aastal rekordilise puhaskasumi summas 75,4 miljonit eurot.
Eestlaste seas populaarne Leedu pank saavutas eelmisel aastal rekordilise puhaskasumi summas 75,4 miljonit eurot.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Küsimus OÜ-tamisest: kas ettevõtjad on au sees või hoopis kahtluse all?
Eriti just praegu peab riik ettevõtjat usaldama ning kohtlema teda kui partnerit, mitte kui potentsiaalset petturit, kirjutab ettevõtja ning erakonna Parempoolsed liige Kadri Kullman.
Eriti just praegu peab riik ettevõtjat usaldama ning kohtlema teda kui partnerit, mitte kui potentsiaalset petturit, kirjutab ettevõtja ning erakonna Parempoolsed liige Kadri Kullman.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Neeme Korv: Skype'i tegijad trikitavad jälle
Eesti kapital osaleb olulistes tehingutes, kiiresti kasvavad gasellettevõtted ületavad takistusi, aga kas vaeseks saame end ikkagi vinguda, küsib Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv.
Eesti kapital osaleb olulistes tehingutes, kiiresti kasvavad gasellettevõtted ületavad takistusi, aga kas vaeseks saame end ikkagi vinguda, küsib Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv.
Kaitseväe juhi kohast ilma jäänud Veiko-Vello Palm läheb reservi
Diviisi ülem kindralmajor Veiko-Vello Palm esitas kaitseväe juhatajale avalduse tegevteenistusest lahkumiseks, mille kindral Martin Herem rahuldas.
Diviisi ülem kindralmajor Veiko-Vello Palm esitas kaitseväe juhatajale avalduse tegevteenistusest lahkumiseks, mille kindral Martin Herem rahuldas.
Merili Ginter: investeering, millega kaitsta ennast konkurentide ja tööjõupuuduse eest
Ettevõtte jätkusuutlikkusse panustades õnnestub tabada mitu kärbest ühe hoobiga, kirjutab jätkusuutlikkuse festivali Impact Day peakorraldaja Merili Ginter.
Ettevõtte jätkusuutlikkusse panustades õnnestub tabada mitu kärbest ühe hoobiga, kirjutab jätkusuutlikkuse festivali Impact Day peakorraldaja Merili Ginter.
Automüüja: ministeeriumi impordipiirang kasutatud autodele tekitaks kindlasti probleeme
Kasutatud autode impordipiiranguga tuleb kindlasti probleeme, rääkis Nordauto juht Priit Ärmpalu Äripäeva raadios.
Kasutatud autode impordipiiranguga tuleb kindlasti probleeme, rääkis Nordauto juht Priit Ärmpalu Äripäeva raadios.
East Capital ostab Tänassilma logistikapargi tagasi
East Capital Real Estate Fond IV ostab Tallinna lähedal Tänassilmas asuva logistikapargi, mille nende teise fond oli kahe aasta eest Anders Andersoni ettevõttele Neoinvesteeringud müünud.
East Capital Real Estate Fond IV ostab Tallinna lähedal Tänassilmas asuva logistikapargi, mille nende teise fond oli kahe aasta eest Anders Andersoni ettevõttele Neoinvesteeringud müünud.
Raadiohommikus: ambitsioonikas laieneja, noorim riigikogu liige ja kiibihullus
Hommikuprogrammi külaline on energiaettevõtte Gren Eesti äride juht Margo Külaots. Ettevõte allkirjastas lepingu Rīgas Enerģija omandamiseks, millega laiendab tegevust Läti pealinnas.
Hommikuprogrammi külaline on energiaettevõtte Gren Eesti äride juht Margo Külaots. Ettevõte allkirjastas lepingu Rīgas Enerģija omandamiseks, millega laiendab tegevust Läti pealinnas.