Olari Taal: vanakurja käsi mängus

Tõeliselt meeldiv on see, et on käivitatud (maksu)debatt. Kuidas see järgmistel kuudel toimub ja milliste tulemusteni esialgu jõutakse, polegi nii oluline kui see, et jää on konnatiigilt läinud. Positiivne on ka laenu võtmine Tallinna liikluskorralduse lahendamiseks. Tallinna-Tartu maantee ülikiire lahendamise probleem on ikka pisut kunstlik. Riiklike üürikorterite ehitamine pole vist eriti tark mõte, sest see tekitab riigile tulevikus kindlasti rohkem probleeme kui lähiajal ära lahendab. 

Ka IRLil peaks jätkuma ausust tunnistada, et koalitsioon viib sisse astmelise tulumaksu. Iseenesest pole selles midagi hullu, kui uskuda, et semiootilise piiri murdmine ei too edaspidi kaasa kiusatust kõiksugu astmeid juurde keevitada. Eriti kui pidada silmas sotside usku erisuste kõikvõimsusesse. Aga miks tahetakse selle reformiga anda „signaliseeriv laks“ ausale (mitte OÜtavale) keskklassile?

Ainus konkreetne selgitus, mida olen kuulnud, on minister Urve Palo välja öeldud regionaalse sotsiaalmaksuerisuse kehtestamine. Tõenäoliselt ei hakka see oma eesmärki täitma, sest riik pole ei õiguslikult ega administratiivselt võimeline haldama paarisada tuhandet ettevõtet, ta pole ju täna võimeline kontrollima 70 000-80 000 ettevõtet-käibemaksukohuslast.

Eesti inimeste rehepapliku maksukäitumise juures tekib juurde määratult tööd ametnikele ja skandaalseid lugusid ajakirjanikele. Eks sotsialismile (sotsialistlikule mõttelaadile) olegi omane iseendale suure entusiasmiga raskusi tekitada, et neid veel suurema entusiasmiga ületada. Valikulised erisused on nagu kärbsedki vanakurja välja mõeldud. Iial ei suuda kümme erisuse planeerijat ohjata kümmet tuhandet sellest kasusaamise ihkajat.

Näiteks OÜtamine on jõudnud tasemele, kus ärides, v.a toidupoed, küsitakse enam-vähem alati, kas ostate-tellite firmale. Eriti naljakas oli see küsimus siis, kui ostsin ämmale vanuritelefoni. Minu uurimise peale, et kas mõni klient ostab sellise ka firmale, vastati, et tuleb ikka ette. 

Ma ei saa sellest aru, sest kõik teemat käsitlevad poliitikud räägivad kas hiina, suahiili või prantsuse keeles, igal juhul mitte eestlasele mõistetavas keeles. See peab olema mingi kübaratrikk või vaid ametnikele teada olev hästi varjatud saladus, mis toob pärast kehtestamist kohe 107 miljonit maksusid esimesel aastal.

Võib loota, et kahe nädalaga ei suudetud probleemi suurust hinnata. Eks järgnevad debatikuud näitavad, kui hästi mõistetakse lihtsaid võimalusi majandust kiirelt edendada.

Loogiline on maksustada tulu, mitte kulu (tööjõud). Kui peaks majanduses tulema halvad ajad, siis saab ettevõtte tulumaksu kõvasti vähem. Tööjõumakse annab pisut ikka koguda. On väga oluline, milliseid signaale valitsus ettevõtjatele annab. Kui valitsejad usuvad, et meid ei oota ees head ajad, siis pikemat majanduskasvu ei tulegi. Valikute küsimus. Aga ehk jätkub seekord tarkust.

Nii lihtsalt teenitud rahalt võib ikka pisku võrra ära võtta küll. Mõistliku määra korral ei näe ma mingeid negatiivseid mõjusid.

Ei oska arvata. Maksustada tuleks ikka ja alati rikkust ja tarbimist, mitte rikkakssaamist. See soodustaks jõukuse kasvu ja varandusliku lõhe vähenemist. Võib vaid spekuleerida, et ühele koalitsioonipartnerile ei sobinud see minevikus tehtud populistliku vea tõttu. Aga eks tarkus ole vigade tunnistamine ja neist õppimine. Sellepärast loodan, et algava maksudebati käigus tõstetakse ka see lauale.

Lootusrikas, sest valitsejate selge sõnum on muutused ja peaministri sõnum – aus mäng.