Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Madalapalgalised juhid teenivad tuhandeid

    Eestis on mitu tuhat ettevõtte juhatuse liiget, kes saavad nii väikest palka, et hakkavad peagi võitma madalapalgalistele mõeldud 500eurosest tulumaksuvabastusest, kuigi nende tegelik kuusissetulek on keskmiselt ligi 4000 eurot.

    Eelmisel aastal oli Eestis üle 3600 juhatuse liikme, kes maksid endale palka keskmiselt 504 eurot kuus. Ülejäänu, koguni 87% igakuisest sissetulekust ehk keskmiselt 3337 eurot, võtsid nad välja dividendidena. Kusjuures paljud neist juhatuse liikmetest teeniksid ilma dividenditeta kuus vähem palka kui kitsetalitajad Martin Repinski skandaalses Konju Kitsefarmis. Nimelt ligi 1300 juhatuse liiget said palka veidi üle tulumaksuvaba miinimumi ehk keskmiselt 209 eurot kuus, dividende aga samal ajal üle 3500 euro kuus.
    Kui kõik need isikud oleksid oma ligi 4000 euro suuruse kuusissetuleku võtnud välja palgana, oleks riik mullu kogunud üle 40 miljoni euro rohkem sotsiaalmaksu.
    Juriidiliselt on kõik korrektne, kuid õiglustunnet võib riivata fakt, et need samad kõrgepalgalised, kes maksavad endale miinimumpalka, võidavad nüüd tulumaksuvaba miinimumi tõstmisest ehk meetmest, mis mõeldud madala sissetulekuga inimestele. Uue koalitsiooni maksuvabastus jätab skeemi kasutajate kukrusse lisaks 40 miljonile eurole sotsmaksule ka 2-3 miljonit eurot tulumaksu.
    Rahandusministeeriumi pressiesindaja Maria Murakas ütles, et probleem on olemas ja võimaliku lahenduse leidmisega rahandusministeerium ka tegeleb. Tõsi, uue valitsuse maksumuudatuste raames võib lahenduse leidmine mõneks ajaks pisut tagaplaanile vajuda, ent Muraka sõnul pole vaja karta, et teema täiesti kõrvale jäetakse. Ta lisas, et maksuametil on võimalus määrata täiendavaid makse, kui konkreetse juhtumi asjaolud selleks põhjuse annavad.
    Lahendusega venitatakse
    Eesti Maksumaksjate Liidu juhi Lasse Lehise sõnul on probleem teada juba vähemalt 17 aastat, ent lahendusi ei kipu tulema. „Siiamaani on kõik oodanud, et keegi teine lahendab selle probleemi - küll oodati kohtupretsedenti, küll salapärast juhendit, küll seadusemuudatust,“ ütles ta.
    Lahenduse leidmise vastutus lasub tema sõnul poliitikutel ja rahandusministeeriumil, kes peaks välja töötama seaduse, mis piiraks dividendide maksmist palga asemel. „Mida kauem aega läheb, seda raskem seda teha on,“ ütles Lehis. „Ma ei kadesta neid inimesi, kes seda tööd peavad tegema, aga samas ka ei näe põhjust neile appi karata ja tasuta konsultatsioone anda,“ lisas ta.
    Madalapalgalised juhidFoto: Miguel Alvarez
    Lehis ei pea õigeks lähenemist, et enne seaduse kehtestamist tuleks regulaarselt dividende väljavõtvaid juhatuse liikmeid avalikult mõnitada ja maasse taguda niikaua, kui avalik arvamus on küps alla neelama uue seaduse, mis dividende kõrgemalt maksustaks.
    „Näiteks ametiautode maksustamise teemal kasutatakse juba kolm aastat täpselt sellist taktikat, kus rahandusministeeriumi ametnikud sokutavad ajakirjandusse pidevalt oma "teaduslikke" uurimusi ilusate autode juhtide madalatest palkadest ja madalast moraalsest palgest. Mina arvan, et mis tahes seadusandlik lahendus saab sündida ainult ettevõtjate esindusorganisatsioonidega ja ekspertidega väärikalt suheldes,“ selgitas ta.
    Lehise sõnul saab olla tasakaalustatud lahendus selline, mis ei koosne ainult maksukoormuse tõusust. „Väga oluline on ka sotsiaalmaksu lagi ja FIEde maksustamisreeglite muutmine,“ ütles ta.
    Samuti on Lehise arvates oluline, et muudatusi tehtaks ka pensioni- ja ravikindlustussüsteemis. „Näiteks aina populaarsemaks muutuv pensionide võrdsustamise soov ehk baasosa suurendamine ja palgast sõltuva komponendivähendamine ei motiveeri küll kuidagi dividendidest loobuma ja rohkem palka võtma,“ sõnas ta.
    Süsteemi ei usaldata
    Advokaadibüroo Glikman Alvin juhtivpartner Priit Raudsepp sõnas, et teemapüstitus on asjakohane ja vajab kindlasti lahendust. Samas manitseb ta, et maksuameti andmetest ei saa teha põhjalikke järeldusi, mistõttu tuleb hoiduda rutakatest järeldustest.
    Tema sõnul on võimalik, et teatud juhtudel eelistatakse töötasu maksmisele dividendide maksmist, sest nõnda on maksukohustus sotsiaalmaksu võrra väiksem. Lisaks pääseb juhatuse liikme tasuga võrreldes ka pensionikindlustusmaksest, mis on maksimaalsel juhul 4,2%. „Kuid võidul on ka negatiivne pool. Näiteks ei laeku sissemakseid teise pensionisambasse,“ ütles Raudsepp. Samuti kui väljamaksetelt ei maksta üldse sotsiaalmaksu, siis jäädakse ilma ravikindlustusest. Seega võib Raudsepa sõnul tegu olla põhimõttelise valikuga, mis on seotud küsimusega, kas maksude eest saadakse vastu ka aktsepteeritavat teenust.
    Teisisõnu tähendab see Raudsepa sõnul, et pikad ravijärjekorrad ja usaldamatus pensionifondide vastu võivad mõjutada otsust, miks sotsiaalmaksu mitte maksta. Ta lisas, et aastatetagune otsus peatada teise samba riigipoolsed maksed mõjutasid kindlasti usaldust. Samuti mõjutavad usaldust viimase aja arutelud pensionisammaste kõrgete haldustasude üle. „Kui riik suudab usaldust suurendada, siis on rohkem ka neid, kes võimalusel valivad vabatahtlikult sotsiaalmaksuga maksustatavate maksete kasuks. Ei tasu unustada, et õiguskuulekas maksukäitumine sõltubki suuresti sellest, kas riiki usaldatakse ning väärtustatakse,“ rääkis Raudsepp.

    Madalapalgaliste sissetulekute parandamise meede

    Keskerakonna esimehe Jüri Ratase juhitav uus valitsus tõstab tulumaksuvaba miinimumi praeguselt 170 eurolt 500 eurole. Eesmärk on parandada madalapalgaliste igakuist sissetulekut.

    Tulumaksuvaba miinimumi tõstmisega hakkavad need, kes teenivad üle 1758 euro, võrreldes praegusega kaotama. 2100 eurost rohkem teeniv inimene saab kuus 38 eurot vähem kätte. Kõrgepalgalised ei kaota samas rohkem kui 38 eurot kuus.

    Riigi tegemata töö
    Raudsepp lisas, et juhatuse liikme tasu ja dividendide makse fundamentaalne erisus seisneb selles, kas tasu saadakse aktiivse panuse eest või mitte. Kui aktiivne roll juhatuse liikmena on väike, ei saa ka omanikule sotsiaalmaksuta dividende maksmist pahaks panna. „Dividendide maksustamine sotsiaalmaksuga on põhimõtteliselt välistatud,“ ütles Raudsepp.
    Küll aga võib tema sõnul olla mõeldav dividendide osaliselt ümber hindamine ning käsitlemine neid juhatuse liikme tasuna. Raudsepa sõnul on 2009. aasta kohtuotsuse kohaselt selleks vajalik täpsem regulatsioon, et maksumaksjad teaksid otsuste tegemisel sellega arvestada. „Paraku on riik oma töö tegemata jätnud ning seitsme aasta jooksul pole asjakohase regulatsioonini jõutud,“ lisas ta.
    Abiks hoopis sotsiaalmaksulagi
    Advokaadibüroo Sorainen vanempartneri Aku Soraineni sõnul on suur vahe, kas juhatuse liige on firma palgatud juht või on ta firma oluline aktsionär ja seega ettevõtja. „Palgatud juhi tasu tuleb võrdsustada palgaga ja seega seda tuleb maksustada nagu palka,“ ütles ta.
    Tema sõnul oleks aga Eesti riigile kasulik ka määrata palgatud juhtidele sotsiaalmaksu lagi, sest praegune süsteem teeb firmale liiga kalliks maksta kõrgeid palkasid parimatele ajudele, kelle nimel Eesti ka ülejäänud Euroopaga konkureerib. „Me ei soodusta firmade kasvu ja uute töötajate palkamist, mis tooks omakorda riigikassasse ja sotsiaalmaksusüsteemi lisaraha,“ ütles ta.
    Sorainen lisas, et erinevalt palgatud juhist on ettevõtja investeerinud oma firmasse ja kannab alati äririski isiklikult. „Enamik ettevõtjaid on oma firmade juhatuse liikmed, aga sellegi poolest on nende tasu otseselt seotud firma kasumiga ja seega dividendide määraga, mida tuleb maksustada dividendimaksuga,“ leidis ta.
    On teada, et ühed suuremad väikse palga ja suurte dividendide maksjad on advokaadid. Soraineni sõnul on enamik advokaate samuti ettevõtjad, kelle sissetulek sõltub nende ettevõtmise edukusest. „Ettevõtjad panustavad sotsiaalmaksusüsteemi eelkõige selle kaudu, et nad maksavad sotsiaalmaksuga maksustatavat palka teistele inimestele,“ lisas ta.

    Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.

  • Hetkel kuum
Lammuta või maha: Ossinovski uusarenduses tehti andestamatu viga
Väikeaktsionär sai dividendivaidluses järgmise võidu
Raadiohommikus: kas Putin saavutas Pärsia lahe ääres Läänele kahjuliku pöörde?
Raadiosaated
Ehitusettevõtete TOPi neljas: see on langus, mitte kriis
Seekordne "Äripäeva TOPi" saade on ehitusettevõtete TOPist. Stuudios on TOPis neljandaks tulnud Embach Ehituse juht Andres Salusaar ja KPMG audititeenuste juht Indrek Alliksaar.
Seekordne "Äripäeva TOPi" saade on ehitusettevõtete TOPist. Stuudios on TOPis neljandaks tulnud Embach Ehituse juht Andres Salusaar ja KPMG audititeenuste juht Indrek Alliksaar.
Kõik raadiosaated
Arvamus
Martin Mark: Eesti uus visioon peab olema õigesti fokuseeritud
Tihtilugu kipume keskenduma probleemidele, mis saadavad meid igal pool. Neisse liialt kinni jäädes võib ununeda suur pilt ja sündida kasvu pidurdavad otsused, kirjutab If Kindlustuse Balti erakliendiüksuse juht Martin Mark.
Tihtilugu kipume keskenduma probleemidele, mis saadavad meid igal pool. Neisse liialt kinni jäädes võib ununeda suur pilt ja sündida kasvu pidurdavad otsused, kirjutab If Kindlustuse Balti erakliendiüksuse juht Martin Mark.
Kõik arvamuslood

TOP 100

Eesti kõige edukamad ettevõtted

Saaremaa edukaima firma juht: „Ütlesite, et mu hääl kõlab tüdinult. See tuleb sellest, et …“ Edetabelis 135 ettevõtet
1
Eesti GaasMargus Kaasik
juhatuse esimees
2
Admiral MarketsSergei Bogatenkov
tegevjuht
3
UtilitasPriit Koit
kontserni juht
Vaata kogu nimekirja

20 aastat investeerimiskogemust portfellihalduses

Olulisemad lood

Investor
Bitcoini tänavune hinnaralli hakkab meenutama eelmist mulli
Suurima krüptovaluuta, Bitcoini hind on tõusnud juba üle 42 000 dollari ja on sel aastal kallinenud enam kui 150%, mistõttu eksperdid hoiatavad uue mulli eest.
Suurima krüptovaluuta, Bitcoini hind on tõusnud juba üle 42 000 dollari ja on sel aastal kallinenud enam kui 150%, mistõttu eksperdid hoiatavad uue mulli eest.
Kõik investeerimisteemad
Articles republished from the Financial Times
Ukraina oligarhide elu läheb aina kibedamaks
Seisakuriik: Suurbritannia on rahast lage
Kõik Financial Timesi artiklid
Reaalajas börsiinfo
  • HETKEL EETRIS:
Kuula otse
Väikeettevõtlus
VIDEO: kuidas karjääri tipus olles uuesti nullist alustada
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
KÕIK VÄIKEETTEVÕTLUSE ARTIKLID
Videod
Kuidas tipus lõpetada?
Sure nulliga. Kuidas võtta enda rahast ja elust viimast?
Kõik videod
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
VIDEO: kuidas karjääri tipus olles uuesti nullist alustada
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
Kõik gasellide lood
Juhtimine
Äkki tagandatud börsifirma juht: sisulise koostööni me ei jõudnudki
Balti lisanimekirjas noteeritud puitkiudplaaditootjas Nordic Fibreboardis vaid loetud päevad ametis olnud ja seejärel tagandatud tegevjuht Aigar Kallas nentis, et oleks ettevõttelt oodanud selgemat rollide jaotust.
Balti lisanimekirjas noteeritud puitkiudplaaditootjas Nordic Fibreboardis vaid loetud päevad ametis olnud ja seejärel tagandatud tegevjuht Aigar Kallas nentis, et oleks ettevõttelt oodanud selgemat rollide jaotust.
Kõik juhtimise artiklid
Rohepööre
Suurfirmade tippjuhid jätkusuutlikkusest: iPhone’i äraviskamine pole lahendus, pikaajaline strateegia on
IPhone’i prügikasti viskamine ja kartulikrõpsudest loobumine pole kliimaprobleemi pikaajaline lahendus, vaid ettevõtted peavad tegema iga toote ja teenuse puhul samm-sammult jätkusuutlikumaid otsuseid, rääkisid välismaiste firmade tippjuhid Tasakaalus majanduse foorumil “Elevant toas”.
IPhone’i prügikasti viskamine ja kartulikrõpsudest loobumine pole kliimaprobleemi pikaajaline lahendus, vaid ettevõtted peavad tegema iga toote ja teenuse puhul samm-sammult jätkusuutlikumaid otsuseid, rääkisid välismaiste firmade tippjuhid Tasakaalus majanduse foorumil “Elevant toas”.
Kõik Rohepöörde artiklid
Autod
Osta "katkine" aken: Tesla teeb kunagise fopaa rahaks
Tesla müüb 55 dollari eest Cybertrucki aknakleepsu, mis jätab mulje, nagu oleks neljarattalise aken katki, vahendab CNN.
Tesla müüb 55 dollari eest Cybertrucki aknakleepsu, mis jätab mulje, nagu oleks neljarattalise aken katki, vahendab CNN.
KÕIK AUTOTEEMAD
Suur lugu
Särav saatejuht kindlustab tagalat investeeringutega "Olen teinud ka palju vigu"
Reportaaž Narva piiripunktist: tuhat soomlast saja illegaalse immigrandi asemel
Auto|Piloot. Nelja erinevas kastmes Lamborghiniga Itaalia teedel – jää hüvasti, mootorite Heino Eller Eksklusiiv!
Kõik suured lood
Sisuturundus
Sisuturundus
Kõik artiklid
Riia raudteejaam kallines 90 miljoni võrra
Rail Baltica Riia pearaudteesõlme ehituse algusest on möödunud kolm aastat – projekt on algselt arvatust tunduvalt kallimaks läinud ning kulud võivad veelgi kasvada.
Rail Baltica Riia pearaudteesõlme ehituse algusest on möödunud kolm aastat – projekt on algselt arvatust tunduvalt kallimaks läinud ning kulud võivad veelgi kasvada.
Kõik Äripäeva artiklid
IIZI Kindlustusmaakler AS – professionaalne kindlustuspartner
Kõik kategooria artiklid
Sisustaja
Kõik kategooria artiklid
Üritused
Üritused
Koolitused
Koolitused
Kõik artiklid
Kõik Äripäeva artiklid
Raadiosaated
Dubais tegutsev kodumaine burgerifirma aitas kliimakonverentsil uksi avada
Energiasalv, kes otsib Dubais toimuval kliimakonverentsil oma energiasalvestuse projektidele nii investoreid kui tellijaid, on kontaktide loomisel kasu lõiganud ka Dubais tegutsevast Eesti ettevõttest, selgub saatest „Energiatund“.
Energiasalv, kes otsib Dubais toimuval kliimakonverentsil oma energiasalvestuse projektidele nii investoreid kui tellijaid, on kontaktide loomisel kasu lõiganud ka Dubais tegutsevast Eesti ettevõttest, selgub saatest „Energiatund“.
Kõik raadiosaated
Sisuturundus
Sisuturundus
Küberturvalisus
Kõik kategooria artiklid
Äripäeva TOPid
Kõik TOPid
Kõik artiklid
Eesti õpilased püsivad PISA tabelis Euroopa tipus
Eesti õpilased saavutasid selleaastases PISA testis Euroopa tipptulemuse, mõnes valdkonnas seda jagades, ning on maailmas esikaheksas koos Aasia tippriikidega.
Eesti õpilased saavutasid selleaastases PISA testis Euroopa tipptulemuse, mõnes valdkonnas seda jagades, ning on maailmas esikaheksas koos Aasia tippriikidega.
Kõik Äripäeva artiklid

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.