Obama tõmbab joone alla

Foto: EPA
Sirje Rank • 10. jaanuar 2017
Jaga lugu:

USA president Barack Obama peab täna oma presidendiaja hüvastijätukõne, vaadates tagasi kaheksale aastale Valges Majas.

“Väga mitme näitaja järgi on meie riik tugevam ja jõukam kui siis, kui me alustasime,” kirjutas Obama eelmisel nädalal kaaskodanikele pühendatud kirjas.

Majanduses on lahkuva presidendi suurimaks õnnestumiseks see, mida ei juhtunud – möödunud sajandi 30ndatele aastatele sarnast depressiooni suudeti vältida. Kuristiku äärelt toodi tagasi nii USA pangad kui ka autotööstus. Viimane teatas äsja rekordiliselt heast aastast. Toona palju kriitikat pälvinud otsusega – päästa riigi rahaga General Motors ja Chrysler – säästeti USA tööstussektoris üle miljoni töökoha.

Jaanuaris 2009, kui Obama ametisse asus, oli investeerimispanga Lehman Brothers pankrotist möödas neli kuud. Rahaturud olid hangunud, kinnisvara hinnad ja aktsiaturud languses – üksi uue presidendi ametisse vannutamise kuul kadus USA majandusest ligi 600 000 töökohta. Tööturul jõudis kriisi põhi kätte alles 2010. aastal, kui kadunud oli 8,7 miljonit töökohta ning töötuse määr kerkinud 10%-le. Obama ametiaja viimase tööturu raporti ilmumise ajaks eelmisel reedel oli töötuse määr alanenud 4,7 protsendile. See on madalaim näit 2007. aasta augustist.

Numbrit tuleb siiski võtta mööndustega, sest hulk ameeriklasi on töö otsimisest üldse loobunud ja tööturult lahkunud – hõive määr on madal. Paljud on pidanud vastu võtma madalamalt tasustatud töö või leppima osalise tööajaga, mis seletab, miks nii paljud ameeriklased majandusolukorra paranemist ei tunne. Rahulolematuse tegi kapitaliks Donald Trump, kellest saab tuleval nädalal USA 45. president.

„Päris irooniline,“ märkis ajalehe Financial Times USA toimetaja Gillian Tett uudistekanali WNYC korraldatud arutelus Harvardi ülikooli professori Kenneth Rogoffiga Obama pärandi üle. „Obama poliitika hoidis ära depressiooni ja tõi majanduse tagasi päris heasse seisu – au saab endale aga ilmselt Trump.“

 Gillian Tett, Financial Timesi USA toimetaja

 Päris irooniline. Obama poliitika hoidis ära depressiooni ja tõi majanduse tagasi päris heasse seisu – au saab endale aga ilmselt Trump.

Viimane USA tööturu raport näitas, et lõpuks on ka palgad USA majanduses kerkima hakanud – aasta baasil tõusis tunnipalk detsembris 2,9%, mis on kriisiajast arvates suurim kiirendus.

Tetti arvates oli Obama suurim viga, et ta rõhutas ülemäära finantssüsteemi reformi ja kaotas liiga palju poliitilist kapitali tervishoiureformile. Samavõrra oleks tulnud alla joonida majanduskasvu ja töökohtade loomist.

Rogoff omakorda osutas, et suured infrastruktuuri investeeringud, mida Donald Trump praegu kavandab ning mis on kaasa toonud suure optimismipuhangu, oleks kohasemad olnud 5-7 aastat tagasi. Siis olid paljud ehitustöölised tööta ja intressimäärad madalad.

Suur vastasseis

Obama pakkus sellise investeeringute plaani ka välja, kuid see takerdus Vabariiklaste kontrolli all USA Kongressi vastuseisu. Praegu, kus USA majandus läheneb täistööhõivele, võib suur stiimul Rogoffi arvates tekitada ülekuumenemise riski. Viimane omakorda võib sundida Föderaalreservi kiiremas tempos baasintressimäärasid tõstma. Sellele riskile osutas viimase intressinõupidamise järel ka USA Föderaalreservi juht Janet Yellen.

Mida Obama oma ametiajal ei suutnud – ta ei suutnud investoritesse ja ettevõtjatesse süstida sellist optimismi, mis oleks neid investeerima ja riskima julgustanud. Taolise puhangu on nüüd esile kutsunud Donald Trump, kes stardib presidendiametis oluliselt paremalt positsioonilt kui Obama kaheksa aastat tagasi.

Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon OECD ennustab USA majandusele tänavu arenenud riikide seas kiireimat kasvu, 2,3%.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas