Ahjumeistrid Ahjalt

11. jaanuar 2017, 06:30
Põlvamaa firma OÜ Ahja Moodulahi tegevjuht ja kaasomanik Marko Kurits on moodulahju ehitanud ka koju sauna eesruumi.
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20170111/NEWS/161229769/AR/0/AR-161229769.jpg
Ainult tellijale

Kui on hea ahi, kuuleb sellest kümme inimest, kui aga kehv ahi, siis sada, on Põlvamaa firma OÜ Ahja Moodulahi tegevjuht ja kaasomanik Marko Kurits veendunud.

„Negatiivne info liigub paraku kiiremini,“ nendib Kurits. „Meie jaoks on kõige tähtsam kliendi rahulolu, meile on iga klient ainulaadne. Me teeme ahju täpselt nii, nagu klient tahab.“

Esimesena Eestis kümme aastat tagasi moodulahjusid tootma hakanud ettevõtte püüdlusi on krooninud edu – Ahja Moodulahi on uues, veebruaris avaldatavas Gaselli edetabelis. Edukas oli firmale ka 2016. aasta, esialgsetel andmetel kasvasid nii käive kui ka kasum ligi 50 protsenti. Ja mis veelgi olulisem – sügisel valmis uus tootmishoone ning aastaga on kollektiiv suurenenud kaks korda.

Jahvatatud metallist ahjud

„Jätke jope selga, meil on siin vaid kolmteist kraadi sooja,“ soovitab Kurits paar päeva enne jõulupühi kontorisse sisenejale terekätt andes. Tohoh, ahjutootjal pole ahju! Kõlab nagu vanasõna, et kingsepal pole kingi jalga panna.

„Vastkäivitatud katel pole jõudnud veel 1200 ruutmeetrist pinda soojaks kütta,“ vabandab Kurits. „Sisuliselt alles kolisime, viimased põrandaliistudki on mõnes kohas panemata.“

Uues viilhallis on kolm korda rohkem ruumi, kui oli senisel rendipinnal, mõnisada meetrit eemal asuvas kolhoosiaegses traktorikuuris. Uue tootmishoone ehitamisega alustati 2015. aasta sügisel. Hoone läks maksma umbes 0,6 miljonit eurot.

Ahja Moodulahi kasutab ahjuelementide tootmisel Põhja-Soomest pärit croval-materjali, mis segatakse kuumakindla tsemendiga. Soomes on croval'it kasutatud ahjude ladumisel üle 60 aasta. „Tegu on kõrgahjust läbi käinud metallimaagiga, mis on jahvatatud pulbriks,“ täpsustab Kurits. „Croval'il on telliskiviga võrreldes kaks korda parem soojajuhtivus. Materjal on tihe, kütad selle soojaks ja see hakkab soojust tuppa kiirgama. Ahi ei pea ainult sooja hoidma, ahi peab ka sooja ära andma.“

Moodulahju hallikasmustad elemendid meenutavad välimuselt Fibo plokke, ent on Fibost mitu korda raskemad. Alumine ahjuelement kaalub 130 kilo, ülemised olenevalt ahju tüübist 70-80 kilo. „Kõige kõrgem ahi, mida me ehitanud oleme, oli 2 meetrit ja 63 sentimeetrit,“ räägib Kurits. „Nii kõrge ahju püstitamiseks ehitasime tellingud.“ Moodulahju paigaldus võtab kliendi juures aega üks tööpäev, välisviimistluseks kulub teine tööpäev.

Sai soomlastelt alustuseks korvi

Kurits ei soostu ütlema, kui palju moodulahjusid on nad kümne tegutsemisaasta jooksul teinud. „Praegu teeme aastas veidi üle saja ahju, aga koondnumber on saladus,“ lausub ta, tuues põhjenduseks tiheda konkurentsi. „Meie olime esimesed moodulahju tegijad Eestis, seda saab kindlalt väita. Pottseppasid ja erinevaid soojust salvestavate kaminate maaletoojaid on väga palju. On ka konkurente, kes teevad ahjusid täpselt samast materjalist nagu meie.“

Kurits lisab muiates, et nüüd tahab Eesti turule trügida ka see Soome firma, mille poole ta omal ajal koostööettepanekuga pöördus, ent korvi sai. Nimelt tekkis Kuritsal 2004. aastal, pärast sportlasekarjääri lõppu mõte hakata Soomest moodulahjusid tooma. „Soomlased ei olnud asjast huvitatud, nad arvasid, et ma oma nooruse tõttu ei saa hakkama,“ meenutab ta. „Mul tekkis trots, et kuidas ma ei saa hakkama. Ma mõtlesin, et ma teen ise need ahjud.“

Juhuse tahtel sattus ta kokku Ahjas elava Vambola Meinhardiga, kellele noormehe idee meeldis ja kellest sai Kuritsa kompanjon. Mööbliinseneri haridusega Meinhard mõtles välja ja valmistas vajalikud metallvormid. Mehed riskisid panna oma säästud toormesse, sõitsid Meinhardi džiibi ja järelkäruga Põhja-Soome ning tõid 2,5 tonni croval-materjali. Esimene moodulahi paigaldati 2006. aasta suvel Kuritsa uude kodusse Tartumaal ja see ahi toimib siiani.

Katsetamisel ka leivaahi

Ahja Moodulahju asutajad ning omanikud Kurits ja Meinhard olid seitse aastat firma ainsad töötajad. Nad tegid kõike kahekesi: valasid ahjuelemendid, käisid neid tellija juures paigaldamas ning seejärel viimistlesid ahju. „Tegime Vambolaga tööd juba nii, et ei rääkinudki enam omavahel,“ lausub Kurits. „Meil olid töövõtted ära jaotatud, teadsime, millal mis liigutus teha.“

Kuna tasapisi suurenes nõudlus, vajasid mehed abikäsi. Esimene täistöökohaga inimene palgati 2013. aastal, praegu on ettevõttes tööl 12 inimest. Kurits ja Meinhard ise käisid viimati ahju paigaldamas 2016. aasta alguses.

„Mina olen ettevõttes müügimees, äripartner tegeleb tootmise ja tootearendusega,“ täpsustab Kurits ning lisab, et tänu laienenud tootmispinnale saavad nad nüüd keskenduda uutele toodetele. „Praegused ahjumudelid on ette nähtud 30sentimeetrisele ehk pliidipuule, aga me tahame hakata kõiki mudeleid tootma ka suure koldega, kuhu mahub poolemeetrine halg. Samuti on katsetamisjärgus leivaahi, kus all on küttekolle ja üleval praeahi toidu valmistamiseks, ning croval'ist soojamüür pliidile.“

Külmavõitu kontori klaasseina taga on praegu suur tühi ruum. „See on mõeldud näidiste saaliks, kus kindlasti saavad olema köetavad ahjud,“ tutvustab Kurits. „Sisustame siia ka labori, kus hakkame tootmisse tulevaid mudeleid katsetama. Et mõõta, kui palju üks või teine ahi energiat vajab ning mis on ahju kasutegur.“

Ahjumeistri kolm soovitust

Ära anna alla. Peab olema tahe midagi ära teha. Ja kui kohe välja ei tule, ei tohi käega lüüa. Tegelesin kaksteist aastat jalgrattaspordiga ja see kogemus on aidanud mul hakkama saada äris. Sport on andnud kogemuse, et isegi kui veri ninast väljas, tuleb edasi panna.

Ole ambitsioonikas. Ma ei ole kunagi kahelnud, et tegeleme õige asjaga ja et moodulahjul on Eestis tulevikku. Meie ambitsioon pole teenida palju raha, vaid teha häid ahjusid. Eesmärk on see, et kui inimene tahab endale koju ahju, siis muretseks ta kodumaise tootja ahju. Kui teleris intervjueeritakse kuulsat inimest tema kodus, siis ma tahan, et ta ei istuks välismaise ahju paistel, vaid Ahja moodulahju ees. Meie klientide hulgas on olnud tuntud inimesi.

Tunne valdkonda. Tunne oma ala peensusteni ja hoia ennast pidevalt uuega kursis. Olen kümme aastat ahjusid ladunud, olen näinud kõikvõimalikke situatsioone objektidel ja kõik need on ära lahendatud. Kui ma lähen ahju sooviva kliendi juurde, näen ma juba ette, mis seal oleks vaja teha ja ma oskan seda kõike talle soovitada.

Pane tähele

  • Äripäeva gaselli rubriik, kus kirjutame kiiresti arenevatest väikefirmadest ja nende omanikest, ilmub kaks korda kuus.
  • Äripäeva Gaselli TOPi lähteandmeteks on ettevõtte müügitulu ja ärikasum enne makse aastatel 2013, 2014 ja 2015. 2013. aasta müügitulu peab ulatuma 100 000 euroni ja aastatel 2013-2015 kasvama käive ja ärikasum vähemalt 50%.
  • TOPi jõudis tänavu 875 ettevõtet.
  • 16. veebruaril toimub inspiratsioonisündmus Gaselli Kongress, kus tuntud ja edukad Eesti inimesed räägivad oma lugusid. Laval on ABB Eesti juht Bo Henriksson, Jevgeni Kabanov, Mihkel Raud ja teised. Täpne programm ja registreerumine: http://gasell.aripaev.ee/.
  • Loe juba ilmunud lugusid: www.aripaev.ee/gasell
  • Gaselliliikumist toetavad LHV ja Markit.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    11. January 2017, 06:30
    Otsi:

    Ava täpsem otsing