Restoranitest: Kavatsused on head

Fork on söökla neile, kel on aega sisekorraga harjuda: esmakordne külastaja saab küll kõhu täis, kuid ilmselt ei leia maitsvamaid palu üles. Kolme külastuse järel päris algajana ma ennast enam ei tunne, kuid ei ole ka päris kindel, et olen kõik Forki pakutava üles leidnud.

Facebookis tutvustab Fork end kui grillirestoran, kuid suuremalt jaolt on tegemist päevasööklaga, mis alustab kell kaheksa hommikusöögiga ja paneb uksed kinni juba pool viis. Lõunaroad klapivad nende eest makstud rahaga rohkem kui hästi. Kellel maitseid väheks jääb, saavad ise ingveri-tšilli ja muud vürtsi juurde anda. Eriti hea mulje jättis sealne hommikusöök. Sisult söökla, vormilt restoran, võib Forki kohta öelda, nii et enne ja pärast lõunast tipptundi võiks seal isegi ärikohtumisi korraldada, ruumi omaetteolekuks jätkub.

Saab detektiivi mängida

Ainult kole keeruline on selles söökla-restoranis toime tulla. Grillroogadeni esimesel kahel korral ma ei jõudnudki: enne keskpäeva neid ei pakuta ja päeva lõpuni neid ei jätku. Kolmandal korral läksin õigel ajal kohale, kuid oleksin peaaegu ka siis ilma jäänud: ma lihtsalt ei leidnud neid üles. Grill- ja barbeque-roogasid pakutakse kõige tagumises nurgas, ainsa viitena väike menüütahvel, mille leidsin tagumises nurgas asuvast nugade-kahvlite kastist. Enne seda aga olin ära seisnud pika päevaroogade järjekorra, millel – nagu hiljem selgus – grilliga miskit pistmist pole.

Barbeque-ahjus valminud veiserinnak tasus vaeva – kolme külastuskorda ja asjatult seistud järjekorda –, sest kuulub kahtlemata linna parimate lihade hulka. Forki tegijad on kaks grilli ja barbeque maailmatasemel meest. Need on Rain Käärst ja Allan Kuning, kes on kümneid kordi osalenud rahvusvahelistel võistlustel ja nii mõneltki toonud väärika auhinna. Teades nende pühendumust, olin maitseelamuseks valmis. Aga mitte selleks, et selleni nii raske jõuda oli ja et nad oma hõrgutiste esitlemisele nii vähe tähelepanu pööravad. Selleks, et grilli-barbeque-roogasid päeva lõpuni ei jätku, olge varakult valmis.

Ka päevaroogade täiskomplekt kestab lühikest aega. Seinale projitseeritud menüü lubab head-paremat, kuid kella kolme paiku polnud peaaegu midagi pottidesse alles jäänud. Ka teisel korral, kui suhteliselt varakult platsis olin, polnud menüü ja tegelikkuse vahel täit kooskõla. Joogivitriiniski ei läinud lubatu ja tegelikkus kokku, pealegi oli sealne info peaaegu loetamatu. Desserdivitriin oli veelgi enesekindlam – võta, mida antakse, küll siis näed, mis see on.

Uusaastasoov restoranile

Uueks aastaks on kombeks ikka midagi soovida. Nii ka mina. Tahaks loota, et Fork keerab ette uue lehekülje ja paneb sellele suurte tähtedega kirja, mida nad pakuvad. Et grillimenüü jaoks leitakse kahvlikastist parem koht. Et teenindajatel jääks toidutõstmisteenuse kõrval aega ka külastajatega suhelda ja et baarimees enam kunagi espresso kõrvale vett soovinud kliendile lõuaga (sidruni)veekannu poole ei viitaks – võta ise, kui tahad! Kui see kõik kord teoks saab, on Fork tubli omanäoline söögikoht, mida võib soovitada.