• OMX Baltic0,1%267,65
  • OMX Riga−0,76%875,81
  • OMX Tallinn0,72%1 712,1
  • OMX Vilnius−0,02%1 039,65
  • S&P 5000,24%6 047,15
  • DOW 30−0,29%44 782
  • Nasdaq 0,97%19 403,95
  • FTSE 1000,31%8 312,89
  • Nikkei 2250,8%38 513,02
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%111,82
  • OMX Baltic0,1%267,65
  • OMX Riga−0,76%875,81
  • OMX Tallinn0,72%1 712,1
  • OMX Vilnius−0,02%1 039,65
  • S&P 5000,24%6 047,15
  • DOW 30−0,29%44 782
  • Nasdaq 0,97%19 403,95
  • FTSE 1000,31%8 312,89
  • Nikkei 2250,8%38 513,02
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%111,82
  • 16.02.17, 10:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Buum Islandil: seekord läheb teisiti

Island, mille majanduse uljad suurpangad 2008. aasta finantskriisis uppi lõid, on jälle jalgel ja uues buumis.
Reykjavik
  • Reykjavik Foto: Scanpix/Reuters
Pikka vaevalist taastustööd ohustavad aga ikka veel välisinvestorite kätte jäänud kroonivarad, mida on kokku ca 2 miljardi dollari väärtuses, rääkis intervjuus Bloombergile Islandi peaminister Bjarni Benediktsson.
Lõviosa nendest on Eaton Vance Corpi ja Autonomy Capital LP käes ja selle üle käib kohtuvaidlus. Riik ise teeb aga viimaseid ettevalmistusi, et 2008. aastast valuuta liikumisele kehtinud piirangud lõpuks lõpetada.
Selle juriidilise vaidluse lahendamisel peab olema väga ettevaatlik, nendib peaminister ja osutab, et kõnealune summa on ligi 8% riigi SKPst.
Teeme teisiti
Vähem kui 10 aastat tagasi oli riik sisuliselt pankrotis – kokku kukkunud suurpankade varad ületasid riigi SKP ligi 10 korda. Kriisist toibumine on olnud aga muljetavaldav – majanduse aastane kasvutempo on ligi 10%, palgakasvu mõõdetakse samuti kahekohalistes numbrites ja töötus on kukkunud 3%-le.
Peaminister, kes oli Islandi eelmise valitsuse rahandusminister, ütles, et teda hämmastab, kui väike on olnud raha väljavool riigist pärast seda, kui riik hakkas kapitalikontrolli ettevaatlikult kergitama.
Islandi kroon tugevnes euro vastu mullu 16%, kerkides neljandat aastat järjest. Benediktssoni sõnul on ootused Islandil, et krooni tugevnemine jätkub.
Ei ole raske ette kujutada, kuidas see kõik üleöö jälle muutuda võiks. Islandi keskpank juba hoiatab ülekuumenemise märkide eest. Aastal 2015 tõstis keskpank baasintressi määrasid, kuid mullu tuli kannapööre teha, sest kapitalikontrolli leevendus ning turismibuum suurendasid kapitali sissevoolu, tugevdades krooni kurssi ja tõmmates inflatsiooni alla keskpanga soovitud taset. Veebruaris jättis keskpank baasintressimäära 5% tasemel muutmata.
Islandi ajalugu on buumide ja krahhide lugu. Nüüd väidab peaminister, et seekord läheb teisiti.
„Mis praegu 10 aasta taguse olukorraga võrreldes teistmoodi on, on täiesti erinev maksebilansi seis,“ ütles ta. „Teenused toovad kapitali sisse ja turismist on saanud meie majanduse uus alustala. Me peame asjadel küll hoolega silma peal hoidma, kuid fundamentaalnäitajad on praegu oluliselt tugevamad kui varem.“
Kuidas rahustada rahakurssi?
Benediktssoni paremtsentristlik valitsus on loonud töögrupi, mille ülesanne on uurida võimalusi Islandi valuuta stabiliseerimiseks. Üle vaadatakse ka keskpanga mandaat.
Endiselt on laual võimalus siduda Islandi kroon euroga, kuid Euroopa Liidu liikmeks pürgimine praeguse valitsuse võimu ajal aktuaalne ei ole.
„Rahaliidud nagu eurotsoon on viimastel aastatel tule all olnud,“ ütles Benediktsson. „Me peame seda keskkonda vaatama ja küsima eneselt, mida me juhtunust õppima peame. Milline neist riikidest, millega meil ennast võrrelda meeldib, kasutab valemit, mis ka meile kõige paremini võiks sobida?“ Vastus ei pruugi olla ei Brüsselis ega Frankfurdis.
Äripäeva 2015. aastal tehtud intervjuud Islandi endise keskpankuriga Islandit tabanud kriisist saab lugeda siit.  

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 22.11.24, 15:27
Videovalve – palju enamat, kui lihtsalt „lisasilmad“ ühe ettevõtte objektil
Tänapäeval ei räägita videokaameratest enam ainult objektide turvalisuse tagamise kontekstis. Tehnoloogia kiire areng on muutnud videovalve lahendused mitmekülgseteks tööriistadeks, mis pakuvad palju enamat kui pelgalt valvet.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele