• Jaga lugu:

    Buum Islandil: seekord läheb teisiti

    ReykjavikFoto: Scanpix/Reuters

    Island, mille majanduse uljad suurpangad 2008. aasta finantskriisis uppi lõid, on jälle jalgel ja uues buumis.

    Pikka vaevalist taastustööd ohustavad aga ikka veel välisinvestorite kätte jäänud kroonivarad, mida on kokku ca 2 miljardi dollari väärtuses, rääkis intervjuus Bloombergile Islandi peaminister Bjarni Benediktsson.
    Lõviosa nendest on Eaton Vance Corpi ja Autonomy Capital LP käes ja selle üle käib kohtuvaidlus. Riik ise teeb aga viimaseid ettevalmistusi, et 2008. aastast valuuta liikumisele kehtinud piirangud lõpuks lõpetada.
    Selle juriidilise vaidluse lahendamisel peab olema väga ettevaatlik, nendib peaminister ja osutab, et kõnealune summa on ligi 8% riigi SKPst.
    Teeme teisiti
    Vähem kui 10 aastat tagasi oli riik sisuliselt pankrotis – kokku kukkunud suurpankade varad ületasid riigi SKP ligi 10 korda. Kriisist toibumine on olnud aga muljetavaldav – majanduse aastane kasvutempo on ligi 10%, palgakasvu mõõdetakse samuti kahekohalistes numbrites ja töötus on kukkunud 3%-le.
    Peaminister, kes oli Islandi eelmise valitsuse rahandusminister, ütles, et teda hämmastab, kui väike on olnud raha väljavool riigist pärast seda, kui riik hakkas kapitalikontrolli ettevaatlikult kergitama.
    Islandi kroon tugevnes euro vastu mullu 16%, kerkides neljandat aastat järjest. Benediktssoni sõnul on ootused Islandil, et krooni tugevnemine jätkub.
    Ei ole raske ette kujutada, kuidas see kõik üleöö jälle muutuda võiks. Islandi keskpank juba hoiatab ülekuumenemise märkide eest. Aastal 2015 tõstis keskpank baasintressi määrasid, kuid mullu tuli kannapööre teha, sest kapitalikontrolli leevendus ning turismibuum suurendasid kapitali sissevoolu, tugevdades krooni kurssi ja tõmmates inflatsiooni alla keskpanga soovitud taset. Veebruaris jättis keskpank baasintressimäära 5% tasemel muutmata.
    Islandi ajalugu on buumide ja krahhide lugu. Nüüd väidab peaminister, et seekord läheb teisiti.
    „Mis praegu 10 aasta taguse olukorraga võrreldes teistmoodi on, on täiesti erinev maksebilansi seis,“ ütles ta. „Teenused toovad kapitali sisse ja turismist on saanud meie majanduse uus alustala. Me peame asjadel küll hoolega silma peal hoidma, kuid fundamentaalnäitajad on praegu oluliselt tugevamad kui varem.“
    Kuidas rahustada rahakurssi?
    Benediktssoni paremtsentristlik valitsus on loonud töögrupi, mille ülesanne on uurida võimalusi Islandi valuuta stabiliseerimiseks. Üle vaadatakse ka keskpanga mandaat.
    Endiselt on laual võimalus siduda Islandi kroon euroga, kuid Euroopa Liidu liikmeks pürgimine praeguse valitsuse võimu ajal aktuaalne ei ole.
    „Rahaliidud nagu eurotsoon on viimastel aastatel tule all olnud,“ ütles Benediktsson. „Me peame seda keskkonda vaatama ja küsima eneselt, mida me juhtunust õppima peame. Milline neist riikidest, millega meil ennast võrrelda meeldib, kasutab valemit, mis ka meile kõige paremini võiks sobida?“ Vastus ei pruugi olla ei Brüsselis ega Frankfurdis.
    Äripäeva 2015. aastal tehtud intervjuud Islandi endise keskpankuriga Islandit tabanud kriisist saab lugeda siit.  
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Eramajade energiatõhususe toetusest: vaid euro elaniku kohta ei peatanud verejooksu
Poliitikutelt on hädasti vaja pikka plaani Eesti väikeelamu omanike toetamisel majade energiatõhusaks muutmisel. See 1 euro iga Eesti elaniku kohta, mis kevadel Kredexi kaudu välja jagati, kadus ju loetud tundidega, kirjutab Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi ringmajanduse valdkonna juht Kadi Kenk.
Poliitikutelt on hädasti vaja pikka plaani Eesti väikeelamu omanike toetamisel majade energiatõhusaks muutmisel. See 1 euro iga Eesti elaniku kohta, mis kevadel Kredexi kaudu välja jagati, kadus ju loetud tundidega, kirjutab Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi ringmajanduse valdkonna juht Kadi Kenk.
Börs: Föderaalreserv turge ei kõigutanud Indeksid kallinesid 1%
Kolm suurimat aktsiaindeksit kallinesid kolmapäeval USAs enam kui 1protsendi võrra ning investorite hinnangul oli Föderaalreservi tänane otsus pigem oodatav, vahendab Reuters.
Kolm suurimat aktsiaindeksit kallinesid kolmapäeval USAs enam kui 1protsendi võrra ning investorite hinnangul oli Föderaalreservi tänane otsus pigem oodatav, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: mida teeb meile tulevane suur palgakasv?
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Eesti Pank: hinnatõusu ohjeldamiseks ei tohiks valitsus kulutusi kasvatada
Eesti Pank leiab, et ajutiselt kiiret hinnatõusu aitaks rahustada see, kui valitsus ei kasvataks lähiaastatel oluliselt kulutuste mahtu.
Eesti Pank leiab, et ajutiselt kiiret hinnatõusu aitaks rahustada see, kui valitsus ei kasvataks lähiaastatel oluliselt kulutuste mahtu.