Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Talsinki tunneli saaks ehitada viie aastaga

    Foto: Reuters / Scanpix

    Läänemere põhjas paiknev tugev aluskivim kulgeb Helsingist Tallinnani välja ja sellesse on hea ehitada, kirjutab Helsingin Sanomat. Norra puurimisfirma andmetel võiks tunnel valmis saada viie aastaga.

    „Tugevasse aluskivimisse on hea maa-alust tunnelit rajada. Tehniliselt on tunneliehitus igati võimalik,“ ütles Ossi Ikävalko Geoloogia uurimiskeskusest.
    Tunneli idee käis Helsingi geotehnilise osakonna juht Usko Anttikoski välja juba 1992. aastal, aga aastaid ei võetud seda tõsiselt. Nüüd, kus Tallinn ja Helsingi on sõlminud tunneli kohta eelkokkuleppe, on suhtumine muutunud. Helsingin Sanomate tehtud küsitlus näitas, et pooled linna elanikud toetavad tunneli ehitamise mõtet, teoks võiks see saada kuskil aasta 2030 paiku.
    Puurimistöid tuleb teha kõvasti. Teekond on 80 kilomeetrit pikk, millest suurem osa tuleks Soome lahe alla. Puurida tuleks kolm tunnelit, kaks eri suundades liikuvatele rongidele ja üks hoolduseks.
    Soome lahe alune aluskivim on suhteliselt ühtlane graniidi ja gneissi kiht. See on tugev, aga soomlastel on sellega töötamise kogemus olemas. Näiteks toob Helsingisse vett 120 kilomeetri pikkune tunnel, mis on rajatud samasugusesse kivimisse. Taoline kivimikiht jätkub kuni Tallinnani, kuigi see laskub Soome poolt vaadates järjest sügavamale ja ulatub Eesti all sügavamale kui 120 meetrit.
    Mõni väljakutse Tallinna lähedal
    Tallinna lähedal tuleb tunneliehitajatel aru pidada. Tugeva aluskivimi peal on pehme liivakivi, mis laseb vett läbi.Tallinnas tuleb vastu maapinnale ulatuv sinisavikiht, millesse tunneli rajamine on kerge ja see ei lase ka vett läbi. Samasuguse sinisavi sisse on rajatud näiteks Peterburi metroo.
    Kõige suurem väljakutse on liiva ja rusuga täidetud orud merepõhjas, mida tuleb ette lahe keskel ja Tallinna lähedal. Orgude all olevat aluskivimit tuleb hoolikalt uurida, kohati peab tunnel paiknema ilmselt kuni 200 meetri sügavusel.
    Ehitus kulgeks aeglaselt, kui töö käiks ainult mõlemast otsast. Norralaste tunneliehitussaavutuste põhjal võiks selle aga valmis ehitada teoreetiliselt ka viie aastaga. Selleks oleks vaja puurimistöid teha korraga mitmest kohast, lisaks algusele ja lõpule ka kahelt teekonnale ehitatavast tehissaarest.
    Kui kuus puurimisüksust saaks hakkama näiteks kümne meetriga päevas, valmiks aastaga paarkümmend kilomeetrit tunnelit.
    Lõhkamisega ehitamine võtaks 15 aastat
    Sellise tunneli ehitusmasinad on erilised ja kallid. „Üks tunnelipuurimismasin maksab kümneid miljoneid eurosid ja need pole ka kohe valmis. Traditsioonilisel viisil lõhkamistega ehitades valmiks tunnel umbes 15 aastaga,“ ütles Helsingi geotehnilise osakonna juht Ilkka Vähäaho.
    Ehitusfirma Sweco juht Juho Siipo ütles, et kõigepealt tuleb arvutada, kui palju kumbki ehitusviis võtab aega kuludega võrreldes. Tunnelipuurimismasin on küll kallis, aga selle järel pole vaja enam väljapuuritud materjali tunnelist eemaldada.
    Talsinki tunnelit võiks võrrelda näiteks Alpide all kulgeva Gotthardi 57kilomeetrise raudteetunneliga. Selle ehitus kestis 17 aastat ja maksma läks see 11 miljardit eurot. Talsinki tunneli hinnaks on pakutud 9-13 miljardit eurot.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Vastulause: tarneahelate ümberkujundamisega seotud väljakutseid maksab tõsiselt võtta
Tuleb küsida, mil määral õnnestub ettevõtetel kanda kasvanud sisendhinnad üle lõpptoodangu hindadesse, kirjutab Arenguseire Keskuse ekspert Uku Varblane vastukajas Eesti Panga ökonomisti Kaspar Oja kriitikale.
Tuleb küsida, mil määral õnnestub ettevõtetel kanda kasvanud sisendhinnad üle lõpptoodangu hindadesse, kirjutab Arenguseire Keskuse ekspert Uku Varblane vastukajas Eesti Panga ökonomisti Kaspar Oja kriitikale.
Rootsi keskpank kergitas intressimäära, uued tõsted juba silmapiiril
Riksbank tõstab intressimäära sel aastal juba teist korda ning sellega tõuseb intressimäära tase 0,75 protsendini.
Riksbank tõstab intressimäära sel aastal juba teist korda ning sellega tõuseb intressimäära tase 0,75 protsendini.
Uueks ehituse asekantsleriks saab Ivo Jaanisoo
Majandusministeeriumi ehituse asekantsleriks saab Jüri Rassi järel senine ministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Ivo Jaanisoo.
Majandusministeeriumi ehituse asekantsleriks saab Jüri Rassi järel senine ministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Ivo Jaanisoo.
Rimi lõi koduveoks käed Starshipiga
Tallinnas autonoomseid pakiveoroboteid testiv Starship sai pardale poeketi Rimi, mille kolmest Tallinna supermarketist saab nüüd kolme koti kaupa koju kaupa tellida.
Tallinnas autonoomseid pakiveoroboteid testiv Starship sai pardale poeketi Rimi, mille kolmest Tallinna supermarketist saab nüüd kolme koti kaupa koju kaupa tellida.
Tallinna kommunaalameti igavene juht paneb ameti maha
Linnasüsteemis 46 aastat töötanud, neist 25 aastat Tallinna keskkonna- ja kommunaalametit juhtinud Ain Valdmann teatas, et paneb alates 1. oktoobrist ameti maha.
Linnasüsteemis 46 aastat töötanud, neist 25 aastat Tallinna keskkonna- ja kommunaalametit juhtinud Ain Valdmann teatas, et paneb alates 1. oktoobrist ameti maha.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.