Spordipood maadleb maksuvõlaga

Veel enne jõule ulatus võlakoorem maksu- ja tolliameti ees üle 330 000 euro.

„EMTA võlg väheneb iga päevaga ning koostöö on hea,“ tõdes Rademari juht ja osanik Margus Juksar. Praegu on ettevõtte võlg riigi ees 118 202 eurot. „Kolm viimast talve on spordikaubanduse jaoks keerulised olnud. Korralik talv on spordikaubanduses väga oluline,“ selgitas Juksar maksuvõla tekkimise telgitaguseid.

Konkurents turul on Juksari hinnangul tihe. „Kuid inimesed peavad liikumist oluliseks ning spordikaupade müük lähiaastatel kindlasti kasvab,“ arvas ta. „Praegu valmistume kevadeks ning kõik läheb plaanide kohaselt,“ oli Juksar lootusrikas.

Tänavu on Rademari juhi sõnutsi keti põhieesmärkideks efektiivsuse kasv ning kaupluste arvu optimeerimine. Mida see täpsemalt kujutab, Juksar lähemalt selgitada ei soovinud.

Sportlandis muru rohelisem

Kui Rademar heitleb raskustega, siis tema suurimal konkrendil Sportlandil on kasum hoopis kasvanud. Suur kasumlikkusehüpe oli 2015. aastal, kui Sportland tõi turule SportsDirecti kaubamärgi all tegutsevad kauplused.

Seda, et Sports Direct on turul hästi vastu võetud, kinnitab  ka Sportland International Groupi juhatuse liige Are Altraja. "Selle keti kaubavalik on kindlasti toonud spordikaubandusse tarbijaid juurde," kinnitas ta.

"Konkurents spordikaubanduses, nagu ka spordis üldiselt, on tihe!" möönis Altraja. Tema sõnutsi on spordibrändide ja -kaupade turg nii Eestis kui ka Baltimaades stabiilses kasvus. "Nagu sport kui tegevus tervikunagi," tõdes ta.

Altraja iseloomustas Sportlandi käekäiku sõnaga stabiilne. "Sektoris tegutsevate ettevõtete majandustulemused ei peegelda mitte ainult kaubanduse tervist, vaid neid tuleb vaadata kompleksselt, jälgides ka nende ettevõtete kulutusi ja investeeringuid turundusse, spordiga seotud tegevustesse ja organisatsioonidesse ning sportlaste tegevuse toetustesse," lisas Altraja.

E-kaubandus neelab pea veerandi

Altraja sõnul hindab Sportland Baltimaade spordikaubanduse turumahtu umbkaudu 200–250 miljoni euroni aastas. E-kaubanduse maht moodustab sellest tema sõnutsi umbkaudu 20–25%.

Kuna klientidel on võimalik netipoodidest soetada kaupa igast maailma otsast, on Altraja sõnutsi traditsioonilise kaubanduse eduteguriks nüüd veelgi enam hea teenindus, kena kauplus, hea tootevalik ning mõistagi ka hind. "Viimane peab väga täpselt peegeldama hindu, mida pakuvad e-keskkonnad," lisas ta.