"Savisaarele antud laen oli kahe mehe omavaheline tehing"

Raimond Kaljulaid läheb sügisestel valimistel enda sõnul püüdma suuremat häältesaaki kui temaga samas piirkonnas kandideeriv erakonnakaaslane Yana Toom.  Foto: Andres Haabu
Vilja Kiisler • 31. märts 2017 kell 4:30

Põhja-Tallinna linnaosa vanemale Raimond Kaljulaiule ei meeldi pärimised laenu järele, mille ta andis praeguseks kriminaalsüüdistuse saanud Keskerakonna eksesimehele Edgar Savisaarele.

Olete olnud Edgar Savisaarele lähedane isik. Keskerakonnas olete alates 19. eluaastast, olite Savisaare nõunik ja tema tütre elukaaslane. Kes te oleksite ilma Savisaareta?

Ma arvan, et oleksin samamoodi lõpetanud reklaami ja turunduse valdkonnas ja oleksin selles vallas olnud ettevõtja, nagu ma olin viimased kümme aastat.

Kas see laen, mille te Savisaarele andsite, on tänaseks ära makstud?

Ei.

Kui suur summa oli ja millal te selle tagasi saate?

See summa oli, kui mälu mind ei peta, 35 000 eurot, see on kajastatud meie mõlema majanduslike huvide deklaratsioonis. Ma saan aru, et see kõlab võib-olla nagu tüüpiline poliitiku jutt, aga sellel laenul ei ole mitte mingit poliitilist või administratiivset tähendust. See laen sai antud Edgarile väga keerulisel ajal. See on kahe mehe omavaheline tehing, mis ei vääri mingit pikemat kommentaari. Siin taga ei ole midagi, millest rääkida.

Kuidas nii? Kas seda laenu nõutakse tagasi või nõuta?

Kindlasti nõutakse, ja kindlasti see ka makstakse tagasi.

Kuivõrd te praegu Savisaarega suhtlete, kuidas tal tervis on?

Ei suhtle, aga isegi kui suhtleksin, siis teise inimese tervislikku seisundit kommenteerida peaksin ma kohatuks.

Ometi te olete seda teinud. Savisaar on saanud kriminaalsüüdistuse ja teda ootab kohtumõistmine. Teie olete avaldanud kahtlust, kas tema üle ikka kohut mõista saab.

Jah, ma olen öelnud, et mul on raske ette kujutada seda, kuidas Edgar Savisaar pikki päevi kohtusaalis veedab. Arvan, et sellele järeldusele võib jõuda ka iga teine inimene, kes on kas või vaadanud videosalvestisi tema osalemisest piirkonna koosolekul.

Savisaarest on tagantjärele saanud Keskerakonna probleem. Kuidas te hindate Savisaare vaimset pärandit?

Keskerakonnal ei ole probleemi Savisaare isikuga. Edgar Savisaar on vastuoluline poliitik ja läheb sellisena ajalukku. Kahtlemata on mitmed tema otsused tekitanud ühiskonnas teravat diskussiooni, aga on ka palju sellist, mille pärast teda hinnatakse. Kui ta omal ajal Tallinnas munitsipaalehitust alustas, sai see kõvasti kriitikat. Arvan, et tänaseks suur osa Tallinna kogukonnas mõistab, et see on vältimatu. Nii suur kohalik omavalitsus peab omama teatud hulk elamispindu, mida anda nendele inimestele, kes muidu lõpetaksid tänaval, kas või näiteks varata ja üksinda jäänud inimesed. Mitmed asjad, mida ta on läbi surunud – ja seda on ta osanud väga hästi –, on olnud õiged. On olnud otsuseid, mille üle võib vaielda, ka mina ei ole kõigega nõus.

Kriminaalsüüdistus on fakt. Kas Savisaar on süüdi neis asjades, milles teda süüdistatakse, või ei ole?

Seda otsustab kohus. Mina ei ole lugenud neid arvukaid materjale, mille põhjal neid otsuseid hakatakse langetama.

Nende kurikuulsate 2013. aasta valimisreklaamidega, millel peale Savisaare figureerisid veel Jaanus Mutli ja Arvo Sarapuu, on palju pahandust olnud, Tallinna mainet määrisid need tublisti. Teie saite tookord kahtlustuse. Ütlesite, et täitsite eraettevõtjana tellimust, tänaseks olete aga süsteemi osa, kes võlgneb oma karjääri Savisaarele ja Keskerakonnale. Kuidas te ise tagantjärele hindate osalemist tolles afääris?

Esiteks ei ole mul kordagi olnud tunnet, et ma oma karjääri kellelegi võlgnen. Ma ei ole teinud halba tööd ei erasektoris ega erakonnale tehtud kampaaniates. Seda Hiiu staadioni kampaaniat hindan taganjärele nii, et oleks tulnud anda kliendile teistsugust nõu. Oleks pidanud ütlema, et sellise kampaania tegemine ei ole mõistlik või siis oleks seda näiteks pidanud tegema erakonna eelarvest. Sel hetkel oli tegemist väikese, ebaolulise, vähe aega nõudnud tellimusega, mille ma viisin kiirelt ellu ja pikemalt selle peale ei mõelnud.

Ehk siis eetiline majakas hakkas plinkima tagantjärele?

Sel hetkel oli hoopis teine kontekst. Selliseid reklaame valmis Tallinna linnas palju ja oli eeldus, et kui neid tellitakse ja tehakse, siis küllap on see seaduslik. Sarnaseid trükimaterjale, sarnaseid kampaaniaid ja üritusi tegid, ma arvan, küll kõik erakonnad, muu hulgas riigis võimul olevad erakonnad. Tolle aja kontekstis ei olnud põhjust kahelda, et selle tellimuse vastuvõtmine võib kaasa tuua mingeid juriidilisi tagajärgi.

Kuivõrd teid häirib tõsiasi, et hulk keskerakondlasi on saanud kriminaalsüüdistuse, osa süüdi mõistetud ja osa vangiski ära käinud? Toobalid-Laasid, Sepad-Parbused? Kuidas te tunnete ennast sellises erakonnas?

Need, kes on saanud kriminaalsüüdistuse, on üldjuhul ka erakonnast lahkunud või erakonna tegemistest eemal. Loomulikult ei ole meeldiv selliseid asju lugeda mitte ühelgi erakonna liikmel, pole meeldiv nendele küsimustele vastata. See ei tähenda minu meelest, et Keskerakonna juriidilised probleemid on suuremad kui teistel erakondadel. Ka meie riigis pikalt võimul olnud Reformierakonna kohta on selliseid kaasuseid teada.

Teie räägite juriidikast, aga mina eetikast.

Nii juriidiliselt kui ka eetiliselt on see üheselt hukka mõistetav, kui kohus on tuvastanud, et poliitik ükskõik millisest erakonnast – või parteitu – on teinud midagi seadusevastast.

Ehk siis eetiline vastutus algab hetkest, mil on jõustunud kohtuotsus?

Mitte alati. Juhtumeid tuleb alati vaadata ükshaaval. On olnud kaasuseid, kus huvide konflikt võib olla vaieldav, siis tuleb ära oodata kohtuotsus. Aga on olnud ka selliseid, kus avalikkusele teada oleva põhjal on selge, et siin on käitutud valesti.

Kui sai teatavaks, et Rain Rosimannusel on Arsenali keskuses varjatud osalus, siis te hakkasite kahtlema, kas linnaosavalitsus peaks ikka sinna kolima. Mis seisus see otsustamine praegu on?

Ma olen pöördunud Taavi Aasa poole, et linnavalitsus seda arutaks ja annaks meile oma seisukoha.

Aga mis teie seisukoht on?

Oma seisukoha kujundan ma siis, kui olen ära kuulanud, mida ütleb mulle linnavalitsus.

Ma mõtlesin, et teil on oma arvamus. Väljendage seda!

Ma väljendan seda kindlasti siis, kui olen linnavalitsuse seisukoha teada saanud. See ei ole kõik nii ühemõõtmeline. Minu kohus on teha maksumaksja seisukohalt kõige mõistlikumaid otsuseid. Arsenali pakkumine on kõige odavam. Nüüd on küsimus, kas arvestada asjaolu, et võib-olla seal oli kunagi midagi kahtlast, mida ei ole ju must valgel tõestatud, ja jätta see tehing tegemata, või teha tehing ära, sest nii on majanduslikult kõige mõistlikum.

Kuidas te suhtute Arvo Sarapuu tegutsemisse pealinna prügiäris, milles ajakirjandus on esile toonud hulga korruptiivseid nüansse?

Mina ei näe – olles kõik need lood tähelepanelikult läbi lugenud –, et keegi oleks tõestanud, et Arvo Sarapuu osaleb Tallinna prügiäris. Kuni seda ei ole tõestatud, ei ole mul Sarapuule etteheiteid.

Keskerakonna põhihäda tundub olevat see, et ei saada aru, et tasuta lõunaid pole olemas. Te ju mõistate tegelikult, et raha ei kasva puu otsas? Kui palju on Keskerakonnas neid inimesi, kes arvutada oskavad ja saavad aru, kust raha tuleb?

Mina olen oma erakonnas kindlasti liberaalsemal poolel. Selleks, et midagi maksumaksja raha eest teha, peavad põhjendused olema väga head. Tasuta ühistransporti Tallinnas ma pean põhjendatuks – peamiselt selleks, et pikaajalises vaates muuta inimeste liikumisharjumusi, et väheneks autostumine.

See pole ju tasuta, maksavad maksumaksjad. Linnal ja riigil ei ole ju oma raha. 

Siin on mõeldud seda, et inimene ei pea ostma piletit. Loomulikult, kõik mida linn või riik teeb, käib maksumaksja raha eest. Kui teile tundub, et Keskerakonnas seda ei mõisteta, siis te eksite sügavalt.

Mida te olete teinud selleks, et linn kasutaks maksumaksja raha mõistlikult? Üks konkreetne näide, palun.

Kui mina tulin, oli linnaosavalitsuses ligi 100 000 eurot aastas eraldatud kõikvõimalikeks üritusteks. Neid korraldati kõigile elanikele, ka neile, kes võivad ise osta üritusele pileti. Me viisime selle küsimuse kogukonna ette, saime kogukonna nõusoleku ja võtsime kaks kolmandikku sellest ürituste rahast ära. Jäid üritused, mis on suunatud vähekindlustatud perede lastele ja eakatele inimestele, kes ei saa ise piletit osta. Ja ülejäänud osa läheb linnaosa heakorda.

Me peame rääkima ka Meelis Paist, kes on lihtsalt üks näide sellest, kuidas Keskerakond on Tallinnas pikki aastaid valitsenud. Kuidas võiks selline kultuur kaduda, eriti arvestades, kes seesama Keskerakond on võimul ka riigis?

Keskerakonna kongress oli eelmisel sügisel, vahetus esimees ja juhtkond. Pärast seda näevad kõik, kellel on silmad peas, et viis, kuidas erakond asju ajab, on selgelt muutunud. Taavi Aasa vastne meedianõunik Priit Simson ütles just sellesama Meelis Pai juhtumi kohta, et see on hea näide, kuidas linnavõim otsustab ajada asju avatult – on tuvastanud, et on tehtud iseendaga tehing, tehing on tühistatud, inimene on ametist vabastatud ja sellest on avalikkust teavitatud. Vastutasuks saame aga palju negatiivseid pealkirju. Kindlasti olnuks tegevlinnapeal võimallik see asi vaikselt ära lahendada. Minu meelest teeb Meelis Pai juhtum Taavi Aasale pigem au: saades asjast teada, sekkus ta jõuliselt.

Miks ei kasutanud Keskerakond võimalust Tallinna Televisioon kinni panna, kui keskkriminaalpolitsei Toomas Lepa kinni pidas?

Keskerakonna juhtkonnas ei ole konsensust, et Tallinna Televisioon tuleks kinni panna. Viimatine arutelu Tallinna tasemel näitas täiesti selgelt, et enamiku meelest ei pea seda kinni panema. Leiti, et seda peab muutma.

Aga mina küsin teie arvamust. Kas tuleb kinni panna või ei tule?

Kui sellel kanalil ei õnnestu vaatajanumbreid üles saada, siis tuleb loomulikult rääkida selle kanali sulgemisest.

Teie isiklik eesmärk kohalikel valimistel?

Tahan võita valimised Põhja-Tallinnas. Kõige suurem konkurent on minu enda partei nimekirjas kandideeriv europarlamendi saadik Yana Toom. Ma tahan saada temast rohkem hääli, sealhulgas vene hääli, selle nimel ma töötan.

Hetkel kuum