Edetabel: suurimate võlgadega sektorid

Ainuüksi need ettevõtted, kes on oma tegevusalaks märkinud „muu tootmine“, on maksuvõlga võrreldes eelmise aasta esimese kvartaliga kasvatanud 304 326 euro pealt 1 346 833 eurole. Samas on 2 miljonit eurot maksuvõlga aasta varasemaga kasvatanud näiteks metalltoodete tootjad.

Koduturule jääjad vinduvad

Ligi 20% suurenesid maksuvõlad ka joogitootjate seas. Alkohoolsete jookide tootja ja hulgimüüja Altia Eesti AS tegevjuht Kristel Mets sõnas, et osadele joogitootjatele võib probleeme tekitada kõrge aktsiis ja suuremate klientide etteostud. „Ladudesse ostetakse mitme kuu varu, millest tekib vajadus korraga välja maksta suur kogus aktsiisi, mida ettevõttel veel pole, kuna kaup pole müüdud,“ selgitas Mets. „Siis võib tekkida ühekordne hinge kinnitõmbamine, kuid muid probleeme ma ei teaks, et tootjatel oleks,“ lisas ta.

Mets lisas, et pea igal Eesti ettevõtjal on probleeme tööjõupuuduse ja palgasurvega, kuid ekspordivõimalused on ikka kõigile avatud. „Need, kes on jäänud vaid koduturu peale, on kindlasti suuremates raskustes,“ ütles ta. Altia koduturg kahaneb tema sõnul igal aastal ja ekspordi osakaal tõuseb olenevalt aastast 10–30%. „Eksport on ainuke, mis aitab meil kasvada,“ märkis ta. Mets lisas, et kuigi eelmisel aastal läks ettevõttel prognoositult hästi, tuleb see aasta kange alkoholi aktsiisitõusu tõttu kindlasti raskem.

Maksuvõlgade rekord

Selle aasta esimese kvartali suurim maksuvõlg, koguni 1,2 miljardit eurot, on tööhõivesektoril. Eelmisel aastal samal ajal oli tööhõive sektori võlg kordades väiksem, olles pisut üle kolme miljoni euro. Sektori selle aasta hiigelvõlg on ettevõtte päralt, millel lasub 1,2 miljardi suurune maksuvõlg. Tegu on Valga ettevõtjale Raivo Paalale kuuluva firmaga Personal2go. Paala on aastaid maksuameti huviorbiidis – ta on teada-tuntud sarivaidleja kohtutes ja maksupettuste pärast ka vangis istunud.

Maksuvõlad on kasvanud ka näiteks kinnisvarasektoris. Aprilli alguses kirjutas Äripäev, et paljud kinnisvarafirmad on tiheda konkurentsi tõttu maksude tasumisel hädas. Kriisist saati languses kinnisvarafirmade maksuvõlg hakkas mullu ootamatult kasvama ja hüppas hoobilt pea viiekordseks.

Ajatamine abiks

Maksuameti tulude osakonna talitusejuhataja Liina Jõõts ütles, et maksuvõla sissenõudmisel võetakse küll arvesse sektorite üldiseid suundi, kuid iga võlglast analüüsitakse eraldi ja maksuamet reageerib vastavalt iga äriühingu olukorrale. Tema sõnul tekib sektorite lõikes võla muutus enamasti üksikute ettevõtete suuremast võla kasvust.

Jõõts märkis, et aprilli algusega võrreldes on maksuvõlad praegu langeva trendiga ja ka maksuvõlglaste arv oli enne hiljutist maamaksu tasumise tähtpäeva kahe aasta madalaim. „Praktika näitab, et suur osa maamaksu tasumisega hilinejaid leiab samuti lähiajal võimaluse maamaksukohustuse tasuda,“ selgitas ta.

Jõõts lisas, et maksuvõlgade tasumisel on kindlasti abiks maksuvõla ajatamise online-teenus, mis võimaldab kuni 20 000eurose maksuvõlaga isikul ajatada e-maksuameti kaudu. Ka maksuvõla ajatanud isikute arv on tema sõnul kasvava trendiga. Kui 2016. aasta algul oli maksuvõla ajatanud 1135 juriidilist isikut ja selle aasta alguses 2324 juriidilist isikut, siis aprilli alguseks oli oma võla ajatanud juba 2729 juriidilist isikut.  

Maksuamet hoiab endiselt fookust ehituse, majutus-toitlustuse ja kütuse sektoril. „Kõikides nendes sektorites on ka tihe koostöö ettevõtjatega, kelle abiga soovime maksupettuste vähendamisega parandada ettevõtete konkurentsikeskkonda,“ sõnas Jõõts.