Pahatahtlike elatisvõlgnike lisasanktsioonid läksid kooskõlastusringile

Osa justiitsminister Urmas Reinsalu (IRL) aasta lõpus lubatud elatisvõlglaste sanktsioonidest jõudis nüüd kooskõlastusringile.  Foto: Andras Kralla
Mari Mets • 31. mai 2017
Jaga lugu:

Aasta lõpus valminud portsust uutest sanktsioonidest oma kohustusi eiravatele elatisvõlgnikele läks osa nüüd ministeeriumidevahelisele kooskõlastusringile, kuigi üksikvanemate esindajalt said need mullu hävitava hinnangu.

Justiitsminister Urmas Reinsalu lubas detsembris Äripäevas, et saja päeva perspektiivis saavad seaduseelnõuks elatisvõlgnikele mõeldud täiendavad sanktsioonid. Nüüd saatis justiitsministeerium eelnõu kooskõlastusringile. See peaks andma kohtutäituritele rohkem võimalusi elatisvõlgade sisse nõudmiseks neilt võlgnikelt, kes eiravad kohustusi oma laste ees pahatahtlikult ehk hoiavad nende täitmisest teadlikult kõrvale.

Kui praegu saab elatisvõlgniku mõjutamiseks peatada näiteks võlgniku juhtimisõiguse, kalastuskaardi, jahipidamisõiguse või relvaloa kehtimisõiguse (aasta lõpu seisuga nendel meetmetel mõju sisuliselt puudus – toim), siis uue eelnõu kohaselt saab kohus tunnistada vajadusel kehtetuks ka võlgniku reisidokumendid (näiteks passi, meremehe teenistusraamatu jne, kuid mitte ID-kaardi) ja keelata ka reisidokumentide väljaandmise.

„Kui isikul on majanduslikult võimalik reisida välisriiki, siis peaks ta suutma ka oma lastele elatist maksta. Võlgniku õigusi piiratakse seni, kuni ta hakkab elatist korrapäraselt maksma,“ ütles Reinsalu pressiteate vahendusel.

Nagu ka eelnevalt kehtinud piirangute puhul, ei ole ka reisidokumente võimalik kehtetuks tunnistada, kui elatisvõlgnik suudab tõendada, et need on talle vajalikud sissetuleku teenimiseks või oleks nende kehtetuks tunnistamine tema suhtes muul viisil äärmiselt ebaõiglane.

Üksikvanemate esindaja: see on peenhäälestamine

Üksikvanemate esindaja Kaarel Veike MTÜst Üksikvanema Heaks oli detsembris kavandatavate uute sanktsioonidega tutvudes nende mõju suhtes skeptiline, nimetades neid peenhäälestamiseks ning koguni lolluseks.

 Samas on tal hea meel, et riik saadab nendega vähemalt väga konkreetse sõnumi, et oma lastele elatise maksmisest kõrvale nihverdamine pole mitte mingil moel aktsepteeritav. Küll aga ei usu ta uute piirangute laialdasse mõjusse.

Raha aresti alla otse tööandjalt

Seni on sageli ette tulnud, et  pärast täitemenetluse alustamist väheneb võlgniku ametlik sissetulek märkimisväärselt, kuigi võlgnik töötab edasi sama tööandja juures. Juhtudeks, mil tekib kahtlus, et võlgnik saab osa või kogu sissetuleku mustalt, antakse kohtutäiturile eelnõu kohaselt õigus hinnata võlgniku tegeliku sissetuleku suurust ning vajadusel võimalus arestida raha võlgniku tööandjalt. See võimalus tekib kõigis täiteasjades.

„Soomes on see meede ennast õigustanud – võlgniku tööandjale saadetud teade mõjub enamasti distsiplineerivana ja tööandja asub selle saamise järel maksma võlgnikule tegelikku töötasu, mis võimaldab nõuet korralikult täita,“ märkis Reinsalu.

Võlgniku auto veetakse minema

Sageli on ette tulnud, et elatisvõlgnik püüab oma vara, näiteks sõidukit täituri eest varjata, andes selle arestimise vältimiseks kolmanda isiku kätte ja väites, et sõiduk on kadunud, varastatud, maha müüdud vms.

Eelnõu kohaselt luuakse liiklusregistrisse uus keelumärke liik ja politsei hakkab jooksvalt kontrollima, kas kinni peetud või mööda sõitvale sõidukile on seatud kohtutäituri poolt keelumärge. Kui politsei tuvastab sellise sõiduki, on õigus sõiduk valdajalt ära võtta ja täiturile üle anda.

Kasiinovõit aresti alla

Lisaks peavad eelnõu kohaselt hakkama isikute võimalikku elatisvõlglase staatust kontrollima need kolmandad isikud, kel on näiteks hasartmänguseadusest või rahapesu tõkestamise seadusest tulenevalt kohustus raha väljamaksmisel isik tuvastada. Kui tegu on elatisvõlgnikuga, tuleb ka näiteks kasiinovõidu puhul enne selle väljamaksmist teavitada kohtutäiturit, kes saab raha arestida.

Võlg arvatust neli korda suurem

Eestis on praegu ligikaudu 8900 lapsevanemat, kes ei maksa oma lapsele (üle 11 000 lapse) elatist ka pärast seda, kui on tehtud kohtuotsus ning algatatud on täitemenetlus. Elatisvõlgnevuste kogusumma on peaaegu 52 miljonit eurot. Eelmise aasta lõpuni arvati, et elatisvõlglaste koguvõlg oma laste ees on vähem kui 15 miljonit eurot.

Varasemates päringutes ei arvestatud kõiki nõudeid, vaid ainult elatist kui põhinõuet. Samas tuli välja, et täiturid sisestavad elatise nõudeid erinevalt ja seetõttu tegi justiitsministeeriumi hallatav Registrite ja Infosüsteemide Keskus ka oma päringu ringi.

Kõikide laual olnud uute sanktsioonidega ning üksikvanemate esindaja kommentaaridega neile saab tutvuda siin.

Vaata seoseid nende isikute ja firmadega:
Jaga lugu:
Hetkel kuum