Lõhmus heidab valgust Leedu investeeringule

LHV asutaja ja ettevõtja Rain Lõhmus usub, et Starmani Leedu haru pakub ka tulevikus tema fondi investoritele head teenimisvõimalust.  Foto: Andras Kralla / Äripäev
Urmo Andressoo • 27. juuni 2017 kell 12:00

Äripäeva aasta ärimehe tiitli pälvinud Rain Lõhmuse sõnul meelitasid Starmani endisesse Leedu harusse Cgatesi investeerima kenad tootlusnumbrid.

Rain Lõhmuse asutatud Baltimaade erakapitali fondivalitseja Livonia Partners investeeris koos LHV Pensionifondide ja ettevõttega Ambient Sound Investments Leedu kaabeltelevisiooni ja internetiteenuste operaatorisse Cgates. Ettevõttes töötab pea 300 töötajat ja selle mulluse aasta käive ulatus olenevalt andmetest kas 17 või 19,5 miljoni euroni.

Äripäevale antud lühiintervjuus rääkis Lõhmus, kuidas investeeringuni jõuti, mis neid seda tegema ajendas ning ka sellest, milliseid riske ta Leedu turul suuruselt teise tegijasse investeerimisel näeb.

Äriplaan 2018

Rain Lõhmus, Andres Agasild, Antti Moppel, Paul Oberschneider, Ain Hanschmidt, Erkki Raasuke, Jüri Vips jpt esinevad Eesti suurimal majanduskonverentsil Äriplaan.

Äripäeva konverents Äriplaan 2018 toimub 28. septembril ning sellel esinevad mõjukad ettevõtete omanikud, kes räägivad oma ootustest ja hirmudest ning äriplaanist aastaks 2018.

Pääsmed ja kogu programm on siin.

Tehingul on neli osapoolt – kuidas sellise tehingu kokku panite ning millal töö selle kallal pihta hakkas?

Töö hakkas pihta juba eelmisel aastal, kui Starmani asutaja (Indrek Kuivallik – toim) otsustas ettevõtte omandamiseks eelisostuõigust kasutada. Nõnda see võimalus meil tekkiski. Protsess oli aga pikk. Mis puudutab nelja osapoolt, siis ega selles midagi väga erilist ei ole. Ennegi oleme selliseid asju teinud ning ka seekord panime teistega jõud kokku ja tuli välja.

Kas te leppisite juba eelnevalt Ambient Sound Investmenti ja LHV Pensionifondidega kokku, et lähete koos läbirääkimiste laua taha?

Tegelikult oli natuke teistmoodi. Starmani asutajal olid investeerimispankurid ja nõustajad, kes konsulteerisid võimalike investoritega. Kõik kolm näitasid huvi üles, aga ühel hetkel panime jõud kokku.

Kuidas läbirääkimised kulgesid? Millised olid peamised erimeelsused, milles kompromissini pidite jõudma?

Nagu ikka, on alati küsimus õige hind. Midagi väga eriskummalist ei olnudki. Olen ise ka aastaid tagasi koos Kuivallikuga Starmanis aktsionär olnud. Laias laastus läks asi libedalt.

Kuidas investeering kolme osapoole vahel protsentuaalselt jaguneb?

Kuna meie (Livonia Partners – toim) oleme kõige rohkem spetsialiseerunud sellist tüüpi investeeringutele, on meil juhtiv roll ja teised kaks on kaasinvestorid. Huvid on meil aga ühised ning ka investeeringu pikkus ja muud tingimused on samad. Meil on kolme osapoole peale ühine holding-firma, mille kaudu investeeringu tegime. Livonial on ettevõttest natuke üle poole ja kui teised tahavad, saavad nad ise öelda, kui palju neile kuulub.

Cgateson üks Leedu suurimaid kaabellevivõrgu ja sidekommunikatsiooni operaatoreid. Ettevõte on loodud 1991. aastal ja pakub kaabel- ja digitaalse televisiooni, telefoni ning internetivõrgu teenuseid rohkem kui 270 000 kliendile 18 linnas.

Kui suure osa Cgatesist sai endale trio ühine holding-firma?

Vähemuse. Olulise vähemuse.

Mis olid mõjukamad põhjused, mis ajendasid teid Cgatesi investeerima?

Tegemist on hea ettevõtte ja huvitava alaga. Cgates oli Starmani Leedu osa ja mul on Starmanist sajandivahetuse paiku isiklik kogemus võtta. Sellest ajast saati on Starmani investeerinud kolm fondi. Esimene neist, Royalton Partners, tuli välja väga korraliku, 25-30% tootlusega. Teine konsortsium, kes investeeris kõige halvemal mõeldaval ajal – just enne majanduskriisi ja hästi kallilt, tuli välja napilt alla 10%-lise kasumiga. Viimaseks raporteeris East Capital Explorer Starmanist mullu väljudes, et tulid välja samuti 25%-lise või isegi natuke kõrgema tootlusega. Ehk siis siiamaani on sektor pakkunud korralikku teenimisvõimalust. Ega midagi ei tule iseenesest või niisama, kuid arvan, et õigeid otsuseid tehes on võimalused ka edaspidi head.

Pressiteates oli kirjas, et investeeringu eesmärk on toetada Cgatesi kasvu võrgu- ja tehnoloogiauuendustes. Kas ka selleks oli Cgatesil lisakapitali tarvis?

Suurem osa rahast läheb väljaostu toetamiseks, kuid osa rahast läheb kaht laadi uuenduste alla. Üks on võrgu laiendamine, teine on pakutavate teenuste kvaliteedi tõstmine ja nende loetelu pikendamine. Toimub ettevõtte laiendamine nii kvantitatiivselt kui kvalitatiivselt. Cgatesil on kasvuruumi veel küllaga.

Kas osaluse suurus oli fikseeritud või oli ka seal mänguruumi? Kas oleksite võimalusel isegi suuremat osalust tahtnud?

Alati on võimalused, mida saab kasutada. Soovid ei puutu väga asja (muigab – toim). Meie oleme igal juhul kokku lepituga väga rahul ja meil ei ole mingeid lisasoove.

Kui suur tehing oli?

Ajakirjandusest on läbi käinud, millega East Capital tahtis Starmani müüa. Kui Cgatesi ja Starmani suurused ära jagada, saab selle välja arvutada. Me ise oleme kokku leppinud, et me hinda ei avalikusta.

Rain Lõhmus  Foto: Eiko Kink

"Peamise investeerimiteesina kaabellevi- ja internetioperaatorisse näeme potentsiaali teenuse kvaliteedi tõstmises ja Leedu turu konsolideerimises lähiaastatel."

Tauno Tats,Ambient Sound Investmentsi juht

Umbes 10-30 miljoni euro vahel?

Komplekssem teema, kuid kui rääkida aktsiakapitali suurusest, siis jah. Kui aga arvutada välja firma väärtus koos kulude ja muu kaasnevaga, on tegu suurema numbriga.

Seega jäi ka Livonia panus teie investeerimisstrateegia piiridesse, ehk 3-15 miljoni euro vahele?

Jah. Tehing oleks ainult Livoniale olnud selgelt liiga suur.

Igal investeeringul on riskid. Mida teie näete Cgatesi investeerimisel peamise riskina?

Eks see sõltub sellest, kui hästi juhtkond oma kapitaliga suudab äritegevust kasvatada. Kui millegi, näiteks konkurentsi või majandusliku olukorra tõttu jäävad numbrid ootustele alla, juhtub ilmselt ka tootlusega sama.

Kas saate pisut spetsiifilisem olla? Mis konkreetselt võib Leedu telekomisektoris Cgatesi edu enim halvata?

Kuna internet ja kaabeltelevisioon on tellimisteenused, siis ohtu, et kaotaks väga kiiresti tarbijad või et konkurent võtaks turuosa ruttu ära, tavaliselt ei ole. See pole võimatu, kuid see on äärmiselt vähetõenäoline. Kuna tegu on kohaliku teenusega, sõltub see peamiselt Leedu majapidamiste soovist kulutada raha internetile ja meelelahutusele. Kui majapidamistel nii hästi ei lähe, eks nad kulutavad lihtsalt natuke vähem. Kui millegipärast peaks konkurents oluliselt tihenema, tugevneb turul hinnasurve. Kolmandaks mängib rolli ka see, kui palju sisu tootjad ehk telekanalid kaabeltelevisioonifirmalt raha saavad. Tõenäoliselt kasvabki telekanalite surve ja nad tahavad kaabelteenuse rahast suuremat tükki. Kuid eks ka seal leiab alati tasakaalupunkti.

Millised on Livonia tulevikuplaanid? Millesse kaalute veel investeerida?

Eks me vaatame jooksvalt. Sellist masterplan'i (ülimat plaani – toim), et võtame endale konkreetsed tööstusharud, ei saa meil kahjuks olla. Nii meie tegevusaeg kui ka Baltikum on piiratud ja seda arvestamata jääksidki meie plaanid täitmata.

Hetkel on meil tehtud neli investeeringut. Tõenäoliselt tahaks vähemalt neli veel teha. Kuna meie eesmärk ongi olnud investeeringud ära teha nelja aasta jooksul ning oleme ajaliselt jõudmas poole peale, liigumegi enam-vähem õiges tempos. Samuti ei ole meil riigipõhist jaotust. Näiteks ka Cgates on Leedus, aga me ise näeme, et toetame sinna investeerides Eesti kapitali ja ettevõtmisi.

Ehk siis jätkate enda sektoriülese lähenemisega.

Jah. Tegelikult enamik meie tööst ei paista väljagi. Käime igal aastal läbi tohutu hulga ettevõtmisi. Uurime, hindame, mõnega ka pisut räägime. Väga vähestega reaalselt jõuame kuhugi.

Cgatesi majandustulemused:

Käive:

2014: 15,5 miljonit eurot

2015: 16,4 miljonit eurot

2016: 17 miljonit eurot

Kasum/kahjum:

2014: 1,52 miljonit eurot

2015: 1,4 miljonit eurot

2016: –515 000 eurot

Allikas: majandusaasta aruanded

LHV portfellihaldur: haruldaselt hea pakkumine

LHV Pensionifondide portfellihalduri Kristo Oidermaa sõnul ajendas neid Cgatesi investeerima ettevõtte korralik turuosa, tugev bränd, kogemustega juhtkond ja ambitsioonikad tulevikuplaanid. „Cgatesil on selgelt läbimõeldud äri kasvatamise plaan ja visioon, kuhu tahetakse jõuda paari aasta pärast. Sarnaseid huvitavaid pakkumisi turu peal väga palju ei leidu,“ lisas ta.

Oidermaa sõnul on sõlmitud Cgatesiga ka kokkulepe, et nende eduka laienemise korral saab Leedu firma LHV pensionifondide võlakirjade kaudu lisakapitali, mis omakorda annab pensionifondidele võimaluse enda investeeringut suurendada.

Mingeid üllatusi portfellihalduri sõnutsi läbirääkimistes ei olnud. „Oleme Livoniaga koos investeerinud HaServi ning Ambient Sound Investmentiga koos mitmesse fondi, seega teame juba varasemast üksteise nõudmisi ja praktikaid,“ kommenteeris Oidermaa, mööndes, et nad valivad oma partnereid hoolikalt.

Pensioniraha on Oidermaa sõnul hea Cgatesisse paigutada just telekommunikatsiooni sektori loomuomaduse poolest. „Tegemist on valdkonnaga, kus ettevõtetel on stabiilne ärimudel ning tugev raha teenimise võime. Erinevalt üldisest sektoripildist pakub Cgates aga lisaks ka kasvuvõimalust. Seega siinkohal ongi peamiseks märksõnaks stabiilne kasv,“ selgitas ta.

Hetkel kuum